LAUANTAI 18. KESÄKUUTA 2011 Stuora nuppástus Ráđđehusšiehtadallamat leat olláhuhttojuvvon ja sápmelaččaid dáfus ráđđehusprográmma lea historjjálaš – goassige ovdal ráđđehusprográmmas eai leat leamaš ná konkrehtalaš ulbmilat, mat gusket sápmelaččaid. Vaikko áššedovdit eai oassálastánge dán vahku ráđđehusšiehtadallamiidda, de eanas sápmelaš áššiid girjemiin ledje juo dáhkiduvvon bargojoavkkuid rahčamiin ovdal. Oassálasten ráđđehusšiehtadallamiidda daid vuosttaš muttos badjelaš vahku ja lean gal leamaš viššalit oktavuođas šiehtadalliide maid dán vahku áiggenai. Mun ferten dieđusge giitit buot bellodagaid, muhto earenoamážit ruoŧŧelaš álbmotbellodaga (RKP) ja maiddái ruonáid, sápmelaš áššiid ovddideamis ráđđehusprográmmii. Dát ráđđehusšiehtadallamat čájehe dan, ahte sámediggi ferte eandalii leat mielde boahttevaš ráđehusšiehtadallamiinnai mielde hui vuoimmálaččat. Muđuid sápmelaččaide dehálaš áššit eai boađe mielde dárbahassii bures ráđđehusprográmmii. Measta buot mu guovddáševttohusat, mat vuođđuduvve sámedikki linnjemiidda, manne áššesisdoaluset dáfus čađa. Dušše sámi ealáhusaid ovddideapmi ii boahtán ráđđehusprográmmii njuolga, muhto oktiibuot sáhttá leat duođaid duhtavaš dán ráđđehusprográmmii. Njuolgut earenoamáš ja ovdalačča ektui dievaslaš nuppástussan sáhttá atnit dan, ahte ráđđehusprográmmas biddjo ulbmilin ILO 169-soahpamuša ratifiseren. Jearaldagas lea gievrramus álbmotlaš linnjágeassin Suomas ILO 169-soahpamuša rátifiserema várás. Dát hábmen lea ovttačilggolaš, doarju davviriikkalaš sámi soahpamuša joatkkaráđđádallamiid ja Suoma viggamušaid beassat ON:a dorvvollašvuohtaráđi lahttun. Lea gal duohta ahte Suopma lea olmmošvuoigatvuohtapolitihkalaš čielggadeamis čatnasan ILO-soahpamuša ratifiseremii, muhto čielggadeapmi ii leat nu geatnegahtti dego ráđđehusprográmma. Nubbi sámedikki guovddášulbmil, dehege sámegiela ealáskahttinprográmma, lea earenoamáš bures čállojuvvon ráđđehusprográmmii. Ealáskahttinprográmma olláhuhttimii čatnasuvvo ja nu maid čatnasuvvo dorvvastuvvot ealáskahttinbargui resurssat ja ráhkaduvvot bissovaš doaibmamálle sámegiela ealáskahttima várás. Dát leat vátnivuođa áigge duođaid dehálaš linnjen dego maid dieđusge sámedikki vuordin ja gáibidan linnjen – dehege sámegielaid ealáskahttima joatkkevašvuohta lea dáhkiduvvon sámegielaid ealáskahttinprográmma maŋŋelnai. Ráđđehusprográmmas linnjejuvvo maid viidáseappot sámegiela sajádat. Ráđđehusprográmmas čatnasuvvo ráhkaduvvot álbmotlaš giellastrategiija. Strategiijas ja ovddideamis giddejuvvo earenoamáš fuomášupmi sáme-, romána- ja seavagiela sajádahkii. Ráđđehusprográmmas lea maid linnjágeassin, mii guoská sámi kulturiešstivrejumi. Ráđđehusprográmmas čatnasuvvojit ovddiduvvot sámi kulturiešstivrejupmi ja dan doaibmaeavttut. Dát girjen lea hui dehálaš. Ovddit ráđđehusprográmmas čatnasuvvui dorvvastuvvot sámiid kulturiešstivrema sajádat, muhto dál dat ovddiduvvo ja girjen dárkkuha nu sámedikki resursaid go kulturiešstivrejumi bargguidnai ovddideami. Ráđđehusprográmmas lea maid čatnasuvvon ovddiduvvot láhka, mii stivre eanageavahusa, nu ahte dat čielggasnuhttojuvvo ja ahte maid oassálastojuvvo riikkaidgaskasaš ovttasbargui, mii guoská álgoálbmogiid vai daid duođalaš suodjaleapmi váfistuvvo. Girjen lea dehálaš ja mis leat juo gárvves vuođđoevttohusat mot eanageavahusa stivrejeaddji lágat ovddiduvvojit ja dat gávdnojit artihkal 8(j)-bargojoavkku loahpparaporttas ja sámedikki cealkámušain. Birassektoras oaččuimet ráđđehusprográmmii munnje persovnnalaččat hui dehálaš girjema, mii guoská biodiversiteahttasoahpamuša artihkal 8(j):a olláhuhttima. Ráđđehusprográmmas čatnasuvvo dorvvastuvvot sápmelaš kultuvrralaš vuohki ja árbevierru geavahuvvot luondu álbmotlaš biediversiteahttastrategiija olláhuhttima oassin. Dát hábmen lea dehálaš ja dat doarju biodiversiteahttasoahpamuša artihkal 8(j):a álbmotlaš bargojoavkku loahpparaportta olláhuhttima. Vaikko sámi ealáhusat ja sámi boazodoallu eai boahtán sierra namuhuvvot ráđđehusprográmmii áŋgiruššamis fuolakeahttá, de ráđđehusprográmmas čatnasuvvo goitge nannejuvvot boazodoalu ovddideapmi ja dahkkojuvvot soddjileabbon boazodoalu vahágiid gokčan. Go daid ovttastahttá ráđđehusprográmma eará linnjemiidda, de dat hábmen doarju maid sámi boazodoalu earenoamášvuođa ja sámi boazodoalu dárbbuid. Jáhku mielde ođasnuhttinvuloš biodiversiteahttastrategiijas dahkkojuvvo linnjágeassin maiddái sámi boazodoalus. Ráđđehusprográmmas čatnasuvvojit maid dorvvastuvvot sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusat sámegillii. Lean hui duhtavaš ráđđehusprográmmii. Ráđđehusprográmma linnjemat gáibidit maid sámedikkis olu ja leanai earenoamáš buorre ášši ahte sámedikki doaibma lea čatnasuvvon ovddiduvvot. Ráđđehusprográmma girjemiid olláhuvvan gáibida sámedikkis duođalaš návccaid bidjama dasa ja beaktilis beroštumiid goziheami. Čavčča válggain válljejuvvon sámedikkis boahtá leat earenoamáš dilálašvuohta bargat. Sámediggi álggaha barggus ođđa parlameantadálus, Sajosis, ja sámiid riektesajádaga boahtteáigi orru leame ráđđehusprográmma dáfus čuovgat. Sámediggeválggain jienasteddjiin lea stuora váldi válljet ovddasteddjiid dán ovddasvástádusa guoddit. Mu evttohus ráđđehusprográmma girjemin gávdno sámedikki ruovttusiidduin reivvet ja muittuhančállosat gaskabláđi olis suomagillii namain: (Klemetti Näkkäläjärven muistio hallitusohjelman valmistelua varten). Hui suohtas dovdamušaiguin Helssegis 18.06.2011 Juvvá Lemet