#http://web.archive.org/web/20141006113340/http://klemetti.blogspot.fi/search?updated-min=2012-01-01T00:00:00%2B02:00&updated-max=2013-01-01T00:00:00%2B02:00&max-results=50 TORSTAI 20. JOULUKUUTA 2012 Suoma biodiversiteahttapolitihkka lea ođasnuhtton – árbevirolaš dieđu suodji buorránii Vaikko lean leamaš muhtin beaivve luomus, de bargoáššiin ii beasage luovvanit beare álkit. Lea goitge gažaldat nu dehálaš áššis, ahte in máša orrut muitalkeahttá áššis luomusge. Stáhtaráđđi dohkkehii odne prinsihppamearrádusaSuoma luonddu máŋggahápmásašvuođa ja suvdilis anu strategiijan 2012-2020 (biodiversiteahttastrategiija). Strategiija stivre biodiversiteahttasoahpamuša (bd-soahpamuš) ja bd-soahpamuša oassebeallečoakkámiid mearrádusaid olláhuhttima, ministeriijaid ja eará eiseválddiid barggu ja resurssaid juohkima. Strategiija doallá sisttis hui mearkkašahtti ja dehálaš mearrádusaid Suoma sápmelaččaide.Prinsihppamearrádus lea hui dehálaš ja dat stivre maid maiddái boahttevaš riikkabeivviid barggu gitta 2020 rádjái. Suopma dagai mealgat lávkki ovddos sámi árbevirolaš dieđu suoji buorideamis. Strategiija guovddášulbmiliin lea šihttojuvvon ráđđehusšiehtadallamiin. Ráđđehusprográmmii čállojuvvui sámedikki evttohusa mielde, ahte sámi kultuvrralaš vuohki ja árbevierru geavahit luonddu dorvvastuvvo bd-strategiija olláhuhttimis. Bd-strategiija lea ođasnuhtton sulaid guokte jagi bd-bargojoavkku jođiheami mielde; gulan maid ieš dan bargojovkui. Strategiija lea hábmejuvvon measta juohke čoakkámis maŋimus jagi áigge. Bargu lea leamaš rohkka olu. Sámediggi lea addán strategiijas moaddenai cealkámuša ja leat ráđđádallan strategiija linnjemiin sierraráđđádallamiin sierra ministeriijaid gaskka. Strategiija lea válmmaštallon maid riikkasis artihkal 8j-áššedovdibargojoavkkus. Bd-bargojoavku lea válmmaštallan ovttaáigásaččat strategiijain bargoprográmma, mii stivre strategiija olláhuhttima. Dat lea leamaš vel stuorit bargu go strategiijabargu – bargoprográmma lea sulaid 100-siidosaš girji. Datnai almmustuhttojuvvo farggabáliid. Dilli lea gehppon go strategiija lea viimmat gárvánan ja bidjen dasa ieš persovnnalaččat hui olu návccaid sihke bargo- ja luomosáigge. Strategiija lea sámediggái hui dehálaš ja lea okta oba válgaáigodaga váldoulbmilin. Sáhttá dadjat, ahte lean hui duhtavaš strategiijai. Sámedikki okta njunusulbmiliin lea sisriikkalaš bd-soahpamuša 8(j)-bargojoavkku loahpparaportta doaibmabidjoevttohusaid ja ávžžuhusaid olláhuhttin. Dasa lassin ulbmilin lea, ahte sámediggi oassálastá áhpasit Suoma luonddu máŋggahápmásašvuođa ja suvdilis anu strategiija ja bargoprográmma 2012-2020 olláhuhttimii, bearráigeahččamii ja váikkuhusaid árvvoštallamii ja ovddida sámi ulbmiliid hohpolaš olláhuhttima. Na diet duogážis – ja manan ieš dehálepmosii dehege dasa, masa Suoma stáhta lea čatnasan. Oba strategiija váldoulbmilin lea bissehit Suoma luonddu máŋggahápmásašvuođa geaffuma jagi 2020 rádjái. Ulbmila joksan gáibida strategiija mielde ee. dan, ahte mearriduvvon doaimmat, mat gusket strategiija, olláhuhttojuvvojit áhpasit nu ahte gudnejahttojuvvo sámi árbevirolaš diehtu luonddu máŋggahápmásašvuođa olis. Prinsihppamearrádusas stáhtaráđđi maid dadjá ovttačilggolaččat ja duohtaáššiid celkkedettiin, ahte Suomas artihkal 8(j) ja dan geatnegasvuođat gusket dušše sápmelaččaid. Dát loahpaheaš maid Eanodaga ja Anára suohkaniid suokkardallamiid ášši olis. Strategiijas lea iežas lohku, mas gieđahallojuvvo ánssolaččat álgoálbmot sápmelaččaid árbevirolaš diehtu ja dan dilli. Dat vuođđuduvvá artihkal 8(j)-bargojoavkku loahpparaportii, man ságadoallin mus lei illu ja gudni bargat. Árbevirolaš dieđu olis stáhtaráđđi geahččá strategiijas, ahte luonddu máŋggahápmásašvuođa suodjaleami ja suvdilis anu oktavuođas olláhuhttojuvvo oktasašsoahpamušas ja dan márrádusain čállojun álgoálbmogiid árbevirolaš dieđu linnjemat ja deattuha Suoma vejolašvuođaid doaibmat ovdavuojánin riikkaidgaskasaš servošis artihkal 8(j):a olláhuhttimis. Linnjen lea duođaid dehálaš ja mearkkašahtti ja dat geatnegahttá Suoma olláhuhttit bd-soahpamuša oassebeallečoakkámiid guovddášmearrádusaid – dego Akwé: Kon –rávvagiid ja ođđasit ng. bd-soahpamuša etihkalaš meannudanvuohkenjuolggadusaid. Stáhtaráđđi čatnasa dorvvastit sápmelaččaid dárbbuid álgoálbmogin ekosystemabálvalusain. Ekosystemain dárkkuhuvvo dihto guovllu ealli ja heakkahis biras. Sámiid árbevirolaš diehtu gieđahallojuvvo iežas strategiija ulbmila 18 mielde, man čálán dása sánis sátnái, daningo dat lea nu dehálaš (lean jorgalan sámás deavstta suomagiela originála deavsttas) : Luonddu máŋggahápmásašvuođa suodjaleami ja suvdilis anu dáfus mávssolaš sápmelaččaid árbevirolaš diehtu ja geavadat sihke biologalaš resurssaid árbevirolaš diehtu gudnejahttojuvvo, ealáskahttojuvvo ja suodjaluvvo riikkasis lágaid ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid mielde nu ahte gárgehuvvojit árbevirolaš dieđu suodjaleami hálddahus ja lágat. Oktasašsoahpamuša olláhuhttimis váldojuvvojit vuhtii sápmelaččaid dievasmearálaš ja beaktilis oassálastin buot dárbbatlaš dásiin oktasašsoahpamuša ja oassebeallečoakkámiid mearrádusaid mielde. Strategiijas leat buktojuvvon ovdan maid namuhuvvon strategiija ulbmila duogáš ja ruđalaš váikkuhusat. Ulbmila 18 olláhuvvama dáfus guovddáševttohusat ožžot sisdoalu 8(j):a jagi 2011 áššedovdijoavkku raporttas. Bargojoavkku evttohan doaibmabijut gáibidit resurssaid čuoziheami birashálddahusa ja sámedikki mearreruđaide, masa lassin bargojoavku evttohii geardelundosaš čielggadan- ja ovddidanfidnuid. Go doibmen namuhuvvon 8(j)-bargojoavkku ságadoallin, de lean duođaid ilus, ahte máŋga jagi bargojuvvon loahpparaportta doaibmabijuid doaimmaheapmái lea stáhtaráđi dievas doarjja. Stáhtaráđi prinsihppamearrádus lea duođaid dehálaš. Lea earenoamáš dehálaš dáláš unnánaš resurssaid áigge, ahte stáhtaráđđi cealká strategiija sámi ulbmiliid gáibidit geavadis lassiresurssaid. Nohkavaš ráđđehusbaji áigge ođasnuhttojuvvojit buot guovddáš eanangeavahanlágat. Stáhtaráđi prinsihppamearrádus dárkkuha dan, ahte buot dáid lágaid ođasnuhttinfidnuin galget árvvoštallojuvvot váikkuhusat sámiid árbevirolaš dieđu suodjaleapmái ja Suoma riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaide suodjalit sámiid árbevirolaš dieđu. Dán ráđđehusbaji áigge ođasnuhttojuvvo maid Meahcceráđđehusa hálddašanmálle ja soaitá maid birashálddahus – ja stáhtaráđi linnjen gáibida maid dan, ahte maid dáin ođasnuhttinfidnuin galget árvvoštallojuvvot váikkuhusat sámiid árbevirolaš dihtui ja dan suodjaleapmái. Buot mearkkašahttimus ja guhkkelepmosii olli mearrádus strategiijas dáidá leat dat, ahte stáhtaráđđi čatnasa ealáskahttit sámiid árbevirolaš dieđu. Našuvnnalaš artihkal 8(j)-bargojoavku lea loahpparaporttastis dadjan, ahte árbevirolaš dieđu seailun gáibida konkrehtalaš ealáskahttinfidnuid - ja daidda lea dál stáhtaráđi doarjja. Strategiija olláhuvvan gáibida sámedikkis nanu bargobidjosa – dehege bargonoađi boahttevaš jagiide – ja oba mihá olu. Strategiija olláhuvvan bearráigehččojuvvo boahtteáiggenai bd-bargojoavkkus, man lahttun joatkkán. Ovddit, jagi 2007 almmustuhtton bd-strategiija livččii galgan leat álgoálggus vuoimmis gitta jagi 2016 rádjái, muhto biodiversiteahttaoassebeallečoakkáma mearrádusat gáibide strategiija ođasnuhttima. Sápmelaččaid dáfus strategiija hohpos ođasnuhttin lei duođaid dehálaš, daningo boares strategiija lei oalle gáibitmeahttun sámiid árbevirolaš dieđu ulbmiliid dáfus. Dan strategiijas lei iešalddes dušše okta máinnašupmi, mii guoskkai sápmelaččaid. Strategiijas daddjojuvvui duššebeare, ahte lea earenoamáš dehálaš olláhuhttit biodiversiteahttasoahpamuša álgoálbmotgeatnegasvuođaid. Sáhttá gal buriiguin ákkáiguin dadjat, ahte ođđa strategiija lea duođaid mearkkašahtti ovdánanlávki. Loahpas sávan ain buriid juovllaid ja biodiversiteahttarikkis ođđa jagi buot mu blogga lohkkiide ja giittosat nohkavaš jagis! Dáiguin dovdduiguin vuolggán ilolažžan juovlalupmui. Máhcan nohkavaš jagi áššiide vel ođđa jagi sulaid. 20.12.12 Juvvá Lemet