#http://web.archive.org/web/20141012232908/http://klemetti.blogspot.fi/2012_05_20_archive.html TIISTAI 22. TOUKOKUUTA 2012 Jiekŋameara ruovderáŧis ja Davvi-Suoma gárgeheamis Davvi-Suoma suomagiel guovloradio, Lapinradio, muitalii dán vahku bargo- ja ealáhusministeriija ásahan bargojoavkku barggus, mii galgá suokkardit Nuorta- ja Davvi-Suoma boahtteáiggi. Buorre lea dat, ahte áššis muitaluvvo, daningo bargojoavkku bargu lea leamaš oalle suollemaš. Ođđasa vuođul mun aŋkke lean hui fuolas bargojoavkku bargan barggus – lihkus dás lea jearaldat bargojoavkku bargo, ja Davvi- ja Nuorta-Suoma boahtteáigi ii leat albma duođas dán bargojoavkku mearrideamis. Mannan ráđđehusbajis ásahuvvui ng. Lappi-bargojoavku ja dán válgabaji dan viidát Nuorta- ja Davvi-Suopma bargojoavku. Lappi-bargojoavkku evttohusat báhce geavadis olláhuvakeahttá ja oaidnit leaš mot Nuorta- ja Davvi-Suopma bargojoavkku evttohusaide geavvá. Namuhuvvon bargojoavkku lea ásahan bargo- ja ealáhusministeriija ja dat ii dohkkehan sámedikki ovddasteaddji mielde bargojovkui, vaikko sámediggi gáibidii Kataisa ráđđehusprográmma vuođul, ahte sámedikkis galgá leat ovddastus bargojoavkkus. Ministeriija manai sámedikki gáibádusa meaddel, muhto lohpidii, ahte sámedikki gullet bargojoavkku barggus. Lohpádus orru báhcime duššin. Sámedikki eai leat gullan bargojoavkku barggu áigge ja Lapinradio mielde bargojoavkku bargá gárvána mánu siste. Ráđđehusprográmma girjemat sámedikki váikkuhanvejolašvuođaid dorvvasteamis ja álgoálbmotvuoigatvuođaid gárgeheamis orrot aŋkke dán bargojoavkku barggus báhcán ollahuvakeahttá, mii lea duođaid šállošahtti. Bargojoavkkus davviguovllu ovddastit turismaindustriija, industriija, Lappi lihtu ja Lappi universiteahta ovddasteaddjit. Birasgáhttejeaddjit, boazodoalu ovddasteaddjit, sámediggi dehe birassuorggi virgeolbmot eai leat dohkkehuvvon bargojovkui. Bargojoavkku čoakkádusa válljemiin sáhttá álkit beassat háliduvvon loahppabohtosii. Ja diŋgojuvvon loahppaboađus lea aŋkke Lapinradio dieđuid mielde boahtimenai. Davvi-Suoma gárganeapmi orru leame bargojoavkku ságadoalli ilmmuhusa mielde Jiekŋameara ruovderáŧi, árktalaš guovllu luondduriggodagaid ja ođđa árktalaš fievrredanjohtolagaid olláhuvvama duohken. Man ođđa ja innovatiivvalaš jurdagat! Lappi-bargojoavkkus ja Lappi lihtu sierra áššegirjjiin leat seamma áššit ovdan ja ulbmilin. Lea hui morašlaš, ahte Sápmi ja árktalaš guovlu gehččojuvvo velnai duššefal ekonomalaš resursaguovlun, man sáhttá rivvet oarjeriikkaid eallinvuogi doalaheami várás luondduárvvuin beroškeahttá. Suomas ii leat ruhta Jiekŋameara ruovderáŧŧái. Dálá ekonomalaš dilis Suopma ii bastte doallat ortnegis oba dáláš ruovderáŧŧe- ja luoddafierpmádagage. Jiekŋameara ruovderáŧŧi livččii vahátlaš sámi boazodollui dego ovdamearkkat Ruoŧa bealde duođaštit. Ruovderáŧŧi lea Ruoŧa bealde liikká stuora bohccuid sorbmi dego beađut. Ovttaáigásaččat go ekonomalaš aktiivavuohta áigojuvvo lasihuvvot, de Suopma viggá joksat ON:a jahkeduhátulbmiliid, Rio jagi 1992 suvdilis gárganeami julggaštusa ulbmiliid ja EU:a dálkkádatulbmiliid. Jotkkolaš huksemiin, ođasnuvakeahtes luondduriggodagaiguin ávkkástallamiin hávváiduvvi árktalaš guovllus ja ođđa ruovderáŧŧefierpmádagaid huksemiin dát ulbmilat eai olahuvvo, muhto báicca nuppe guvlui, riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid olláhuhttin gáidá ain guhkkelii. Manne davviguovlu ii gárgehuvvo doppeorruid suvdilis gárganeami dárbbuid mielde nu ahte duddjojuvvole skuvlenvejolašvuođat, buoriduvvole dáláš luodda- ja johtalusfierpmádagat ja gárgehuvvole ođđa ekologalaš fitnodatdoaimmat? Árktalaš guovlu lea máŋggaid álgoálbmogiid ruoktu ja dat galggalii váldojuvvot vuhtii. Árktalaš álgoálbmogiid boahtteáigi lea sorjavaš birrasa ráinnasvuođas ja ođasnuvvi luondduriggodagaiguin suvdilis ávkkástallamis. Árktalaš guovllu rášes ja álkit hávváiduvvi luondu ii gierdda viidát váikkuheaddji ođasnuvakeahtes luondduriggodagaid ávkin atnima iige ekonomalaš doaibmama, mii vuođđuduvvá kvartálajurddaheapmái. Unnánaš oljorosošnai sáhttá duššadit dán hearkkes luonddu dássedeattu ja álgoálbmogiid eallima vuođu. Mannan vahku ledjen fas bargomátkkiin. Sámediggi ráđđádalai Roavenjárggas Meahcceráđđehusain áigeguovdilis áššiin, Gilbbesjávrre oppalašlávvaráhkadeamis, Akwé: Kona rávvagiid olláhuhttimis ja Meahcceráđđehusa servodatlaš geatnegasvuođaid olláhuhttimis. Ledjen maid mannan vahku biodiversiteahttabargojoavkku čoakkámis Helssegis. Áššelisttu nalde ledje ee. bd-strategiija ja –doaibmaprográmma gieđahallan, mii ii velge háhppehuvvon dohkkehuvvot loahpalaččat. Dán maŋŋel ovdal geasseluomuid geassemánu álggus lea vel okta bd-bargojoavkku čoakkán ja sávan, ahte dalle dohkkehuvvo viimmat evttohus álbmotlaš bd-strategiijan ja –doaibmaprográmman. Dán vahku beasa lihkus orrut ruovttuguovllus, muhto juo boahtte vahku leat fas čoakkámat Helssegis. Oassálasttán davviriikkalaš sámi soahpamuša álbmotlaš ráđđádallangotti čoakkámii ja olmmošriektesáttagotti bargoválljagotti vuosttaš čoakkámii. Mun válljejuvvojin sámedikki ovddasteaddjin olmmošriektesáttagoddái ja sáttagoddi válljii mu vuosttaš čoakkámistis sáttagotti bargoválljagoddái. Sáttagotti vuosttaš čoakkámiin gieđahallojuvvo olmmošriekteguovddáža doaibmaprográmma. Vuottesjávrres 22.05.2012 Juvvá Lemet