#http://web.archive.org/web/20141012232908/http://klemetti.blogspot.fi/2012_05_20_archive.html LAUANTAI 26. TOUKOKUUTA 2012 Ruvkebuma lea álgán Ođđa ruvkeláhka galggai ruvkeindustriija ja málbmaohcciid mielde goahcat movtta málbmaohcamii ja ruvkkiid vuođđudeapmái. Mot de geavaige? Riikkaidgaskasaš ekonomiijaroassu, ođđa teknologiija gárganeapmi ja lassánan minerálaid dárbu lea lasihan riikkasis go riikkaidgaskasas dásisge beroštumi Suoma málbmariggodagaide. Suoma ođđa ruvkeláhka gal maid ii leat nu garas, ahte dat gávdnjelii ovttage doaibmi – baicca nuppe gežiid. Mediadieđuid mielde earenoamážit Anára gielda lea áŋgiruššagoahtán árjjálaččat ruvkedoaimmas ođđa ealáhussuorggi dál mátkedoaibmaealáhusas sorjavaš Anára gildii. Anára gielda lea juo čielggadišgoahtán ášši ja lea juo ordnen sierra čanusjoavkkuid gullandilálašvuođa, masa sámediggi gal ii dohkkehuvvon. Anára gieldda livččii sihkkarit buorre oahpásnuvvat omd. Talvivaara ja Raahe ruvkkiide ja daid birasváikkuhusaide ovdal go geasuhišgoahta ruvkeindustriija gieldda olbmuid vearroruđaiguin Anára gildii. Anára gieldahan lea guottihan gielddahálddahusa ráhkadusođastusa válmmaštallan bargojoavkku evttohusa ovttastahttit Sámi bálgesa viidodaga, Anára gieldda ja Ohcejoga gieldda oktan stuora gieldan ja lea maid evttohan, ahte Eanodaga suohkan ovttastahttojuvvolii dán gildii. Sámedikki čoakkán lea ovttamielalaččat vuostálastán dán evttohusa. Mu sámedikki ságadoallin fuolástuhtálii, jos sámiid ruovttuguovllus livččii okta gielda ja olmmošlogu vuođul njunušgieldanhan livččii dalle Anár, mii jođihivččii stuora gieldda. Ii sihkkarit manale guhká, ovdalgo ođđa gielda gárgehisgoađálii ruvkeindustriija áŋgirit nu Ohcejohkii, Eanodahkii go Vuhččuige. Čakčat leat suohkanválggat ja sávannai, ahte ruvkeindustriija ovddideapmi loktanivččii válggain ságastallamii ja jienasteaddjit sáhtále váldit eakti vuogi mielde beali dákkár ealáhuspolitihkalaš ovddideapmái. Eanodaga guovllos leat maid iežas buncaraggát, mat gullet málbmaohcamii. Geologiija dutkanguovddás dehege GDG lea ožžon Meahcceráđđehusas dutkanlobi ja dan vuođul dat lea dutkan Giehtaruohttasa eananvuođu áhpasit, daningo dat guđii oba Giehtaruohttasa govddu, Gulddáma gili rájes Beattegii ja gitta Robi rádjái olli várrehusilmmuhusa. Várrehusilmmuhus dárkkuha dan, ahte dan áigge GDG válmmaštallá aitosaš ruvkelága miel málbmaohcanlohpeohcamuša ja GDG:s lea ovdariekti oažžut málbmaohcanlobi guvlui. GDG:a várren viidodat njielastivččii stuora oasi Giehtaruohttasa bálgesa guohtoneatnamiin ja maid Giehtaruohttasa ja Darvvátvári meahcceguovlluin. Govva ruvkeregistara gártabálvalusas. Govas GDG:a vuoluštanilmmuhusviidodat sihke Dragon Mininga vuolušteamit riekkistahtton. GDG ii sáhte lága mielde atnit ávkin málbmagávdnosa, dat sáhttá dušše ohcat málmma. GDG:a vuoluštanilmmuhusa mielde viidodagas livččii golli, nihkkel, ruovdi, veaiki ja platiina. Báktevuođđogártema mielde guovllus lea maid urána. Ruvkelága § 9 mielde uránaohcan gáibida álohii málbmaohcanlobi. GDG:a várrehusviidodaga siste lea juo austrálialaš ruvkefitnodaga Dragon Mininga máŋga vuolušteami. Mu dieđuid mielde GDG:a várrehusviidodaga siste, lahká Dragon Mininga vuoluštemiid, lea mearkkašahtti uránagávnnus, mii doallá 5 % urána. Ruvkedoaimma vuođđudeami gánnáhahttivuođa dáfus lea árvvoštallojuvvon, ahte uránaruvkkiid dáfus ruvkke ceggen livččii gánnáhahtti jos doallivuohta lea 0,1 %. Viidodagain, dego dás, gos livččii vejolaš atnit ávkki maid eará málmmaid, ávkkástallanlassá lea vel vuollegaččat. GDG:a várrehusviidodagas leat duođaid stuora veaike- ja nihkkelgávdnosat. Dragon Mininga suopmelaš nieidafitnodagas lea Suomas ruvke- ja málbmaohcandoaibma. GDG vuovdá konsultabálvalusaid namuhuvvon fitnodagaide ja leanai hui jáhkehahtti, ahte GDG:a vuoluštanvuoigatvuođat čuorvvasgávppašuvvojit maŋŋelaš bargo- ja ealáhusministeriija doaimmas. Daningo Dragon Miningis leat várrehusa siste juo vuolušteamit, Dragon Mining livččii áidna mávssolaš vuoigatvuođa oasti. Meannudeapmi sáhttá addit dakkár ipmárdusa, ahte GDG, mas leat lagaš oktavuođat Dragon Mining os:ái, lea duohtavuođas dutkanlobi sujiin ohcan málmma Dragon Mininga beales. Loahpalaš ulbmilin lea sihkkarit urána, veaikki ja nihkkela ávkin adni ruvkke vuođđudeapmi Giehtaruohttasii ja Jiekŋameara togaruovderáŧi huksen Gilbbesjavrre bakte fievrredit ruvkeminerálaid miehtá máilmmi. Ruvke dárkkuhivččii boazodoalu nohkama Giehtaruohttasis ja uránaruvke heaittihivččii Giehtaruohttasa mátkedoaibmaealáhusa. Ruvkke vuođđudeapmi livččii ollásii ođđa ruvkelága mearrádusaid vuostá. Dál ealáhuseallima ja gávpegámmára garra mokta Jiekŋameara ruovderáŧi huksemii boahtá rievttes sadjái dehege kontekstii. Ruvke- ja ruovderáŧŧebumii viivvuhuvvan eai beroš luonddu ja ekonomiija realiteahtain. Turku universiteahta logistihkkaprofessor lea Kauppalehti-aviissa jearahallamis ovttačilggolaččat duođaldan, ahte Jiekŋameara ruovderáŧis ii šatta gánnáhahtti, dálkkádaga, ekonomiija ja birrasa ravdaeavttuid geažil. Doaivvu mielde Nuorta- ja Davvi-Suopma gárgehanbargojoavku, man barggu gieđahallen ovddit bloggastan, oahpásnuvvá professora jierbmás jurdagiidda. Lean bivdán sámedikki čállingotti válmmaštallat sámedikki cealkámuša GDG:a sajádahkii ja Meahcceráđđehusa prinsihppii mieđihit dutkanlobiid geologalaš dutkamuššii sámiid ruovttuguovllus. Dálá dilli lea gierdameahttun ja addá GDG:ái mearkkašahtti ovdamuni, daningo dutkanlobi sujiin dat ii dárbbat fuolahit ruvkelága servodatlaš geatnegasvuođaid olláhuvvamis. Boahtte vahku sámediggi ráđđádallá dorvoteknihka guovddážiin, Tukesiin, sámiid ruovttuguovllu golledoidinohcamušain almmolaš dásis, dehege ráđđádallamiin lea ulbmil šiehttat das, mot ođđa ruvkelága sámiid ruovttuguovllu geatnegasvuođat gieđahallojuvvojit ja váldojuvvojit vuhtii lohpeproseassas. Lokten čoakkámis ovdan maid namuhuvvon GDG:a ohcamuša. Vuottesjávrres 25.5.2012 Juvvá Lemet