#http://web.archive.org/web/20141011171213/http://klemetti.blogspot.fi/2010_06_27_archive.html MAANANTAI 28. KESÄKUUTA 2010 Ovdal geasseluomu Dát lea maŋimus bargovahkku ovdal geasseluomu. Geahččalan dál vuosttaš geardde iežan ságadoalliáigodaga áigge doallat rievttes luomu. Lean luomus (doaivvu mielde) 5.7.-13.8. ja ságadoalli bargguid dikšu luomu áigge I várreságadoalli Irja Seurujärvi-Kari. Blogga čállin báhcá unnibun luomu áigge. Luopmu manná nákkošgirjebarggu loahpaheamis. Mannan vahku ovdalaš mihcamáraid lei sámedikki dievasčoakkán. Čoakkán ii dađi bahábut mannan ráfálaš luopmodovdamušaid mielde ja vuohon čoakkámis báhce áššit gieđahalakeahttá. Čuovvovaš sámedikki dievasčoakkán dolloš áračavčča ja dalle čoakkáma galgá várra doallat guovttebeaivásažžan. Mihcamárvahku sámedikki dievasčoakkámis šadde gieđahallojuvvot dušše golbma ášši. Jagi 2009 rehketdoalloloahpaheapmi, raporta diimmá oahppomateriálaruđaid geavaheamis ja giellaráđi ođđa áirasa nammadeapmi loahppadoaibmaáigodahkii dohkkehuvvoje buncaraggáid haga. Dađi bahábut fal jagi 2008 rehketdoalloloahpaheapmi lea ain dohkkekeahttá. Ášši lea dál gieđahallojuvvon badjelaš jagi. Jagi 2008 rehketdoalloloahpaheapmi lea gal dohkkehuvvon sámedikki 4/2009 čoakkámis. Beavdegirjedárkkisteaddjeguovttos eaba fal lean ovttamielalaččat beavdegirjehábmemis, man dihte ášši buktojuvvui dán čoakkáma mearrideapmái sámedikki bargoortnega mielde. Namuhuvvon beavdegirjji paragráfa ii sáhttán dohkkehuvvot, daningo aiddo jur ovdalaš mearrádusa dahkama sámediggeáirras Jouni Ilmari Jomppanen vulggii čoakkámis ja ilmmuhii čoakkáma guođđima sivvan dan, ahte čoakkán ii sáhte bargat áššis mearrádusa. Čoakkámis ii leange su vuolgima maŋŋel šat mearridanváldi ja čoakkánáššit sirdáse čuovvovaš čoakkámii, ja máhccat dan čoakkámis vel jagi 2008 rehketdoalloloahpaheami dohkkeheapmái. Sámedikki luohttámušolbmot doibmet virgeovddasvástádusain. Virgeovddasvástádus máksá dan, ahte luohttámušolbmui guoskaduvvojit rihkuslága 40. logu virgerihkusnjuolggadusat. Luohttámusolbmoš lea doaimmas dikšumis maiddái politihkalaš ovddasvástádus. Sámedikki luohttámušolbmot leat maid geatnegahtton sámi álbmoga ektui ja sii galget atnit ávvira das, ahte sámedikki representatiivavuohta olláhuvvá. Dađi bahábut buot sámedikki áirasat eai váldde duođas iežaset virgeovddasvástádusa. Suohkanpolitihkas Kauko Juhantalo lea ožžon cuigehusa veahkkevuoigatvuohtakánsleris, go son lei guođđán čoakkáma almmá buriid sivaid haga dasa. Duorastaga dollojuvvo sámedikki stivrra maŋimus čoakkán ovdal geasseluomuid. Áššelisttus leat hohpolaš nammadeamit, main dehálepmosiidda gullá sámedikki ovddasteddjiid válljen sámegiela ealáskahttinprográmma válmmaštalli stivrenjovkui. Orru leame nu ahte giellaealáskahttinprográmma olláhuvvagoahtá viimmat. Oassálasttán duorastaga Anáris riikkaidgaskasaš Delos-bargobádjái. Bargobádji lea riikkaidgaskasaš ovttasbarggu oassi, man olis ordnejuvvojit bargobájit ng. oarjeriikkain áššiin, mat gullet luonddu bassi báikkiid dutkamii ja suodjaleapmái. Buvttán dilálašvuhtii sámedikki dearvvahusa. Sámediggi oaččui odne dieđu, ahte min ohcamuš InterregSápmi-prográmmii lea dohkkehuvvon ja leat ožžon ruhtadeami davviriikkalaš sámi giellaovttasbarggu ođđasit organiserema ovdačielggadeami bargama várás. Dát prošeakta lea sámi parlamentáralaš ráđi oktasašfidnu. Suoma sámediggi lea doaibman ohcamuša ovddasvátideaddji beallin ja doaibma maid ovddasvástideaddjin ovdačielggadanprošeavttas. Davviriikkalaš sámi giellaovttasbargu lea geahččaluvvon ođđasit organiserejuvvot fargga 15 jagi, ja lea dieđusge buorre, ahte organiseren viimmat ovdána. Prošeakta ovdána nu ahte ovdačielggadeami ráhkadeami várás bálkáhuvvo prošeaktabargi ja ášši gieđahallojuvvo sámi parlamentáralaš ráđi stivrra čoakkámis čakčat. Ovdal luomu muitalan vel ságaid stivrra čoakkámis. Vuottesjávrres 28.6.2010 Juvvá Lemet