MAANANTAI 29. ELOKUUTA 2011 Ruhtaministeriija bušeahttaevttohus Mannan vahku almmustuhttojuvvui ruhtaministeriija bušeahttaevttohus, mii vearrámus árvvoštallamiid mielde dan olláhuvvama mielde unnidivččii sámedikki aitosaš doaimma resurssaid goalmmádasain. Bušeahttaevttohusas unnun ii oro leame nu storis ja dramáhtalaš, muhto duođalašvuohta lea iežálágán. Sápmelaččaide dehálaš sámi kulturguovddáža rahpan buktá ođđa goluid sámediggái. Dátdahan gal lei ministeriijaid dieđus. Sámedikki aitosaš doaibmaruđain oassi sirdojuvvolii gokčat ee. Sajosa láigguid ja háhkamiid. Jos bušeahttaevttohus olláhuvvá dego leat ballan, de oažžut gal čáppa, doaibmi dálu, muhto eat oaččo dállui sisdoalu. In leat goit vel panihkas. Jos bušeahttaevttohus olláhuvvá, de dat gal dárkkuhivččii sámedikki doaimmas muhtin ráje bargiid lihccuma, beroštumiid goziheami unnuma ja doaimma hedjoneami. Orru leame nu ahte ruhtaministeriijas ráđđehusprográmma lea lohkkojun válljemiin ja vajáldahtton dat, ahte ráđđehus lea čatnasan dorvvastit ja ovddidit sámedikki doaibmanvejolašvuođaid. Ruhtaministeriija lea dáinna bušeahttaevttohusainis bargame dán linnjema vuostá ja njoarrá jiekŋagalbma čázi sámiid niskái ja livččii heajudeame sámedikki doaibmanvejolašvuođaid olláhuhttit sámi kulturiešstivrema. Mun jáhkán, ahte ášši divvojuvvo ráđđehusa aitosaš bušeahttaráđđádallamiin. Aviisadieđuid mielde máŋggat ministeriijat leat fuobmán ruhtaministeriija bušeahttaevttohusa mannat ruossalassii ráđđehusprográmmain. Orrunai leame nu ahte ráđđehussii leat boahtime spiehkastatváttes bušeahttašiehtadallamat čakčamánu mielde. Sáhtálii daid gohčodit juobe miniráđđehusšiehtadallamin, nu čavges linnjemat leat sierra ministeriijain boahtán. Sáhtálinnai govahallat, ahte bušeahttaevttohus lea vásedin ráhkaduvvon hui čavgadin, go dieđushan lea, ahte bušeahttaráđđádallamat buktet álohii lassiruđa sierra sektoriidda. Ille gal jáhkán dan, ahte dál go ráđđehusprográmmas leat historjjálaš linnjemat sámi kultuvrra suoji dáfus, nu dakkaviđe go čállojun prográmmas lea čáhppadas goikan, de ráđđehus riemalii veahttadit prográmma. Dat ii atte buori gova sápmelaččaide iige eandalit sámediggeválggaide ja dat heajudivččii sápmelaččaid luohttámuša Suoma ráđđehussii ja dan čatnaseapmái ovddidit sápmelaččaid vuoigatvuođaid. Sámediggi liikká ráhkkana dál dáidda “miniráđđehusšiehtadallamiidda” ja viggat oažžut bušeahttaevttohusa rievttes oallái. Orrunai leame nu ahte čavččas šaddá historjjálaš hohpolaš ja lean juo ieš álggahan lobbema ráđđehusprográmma olláhuhttima várás. Dákkár dilli ii leat gal suohtas ja aŋkke mu mielas orru duššástuhtti – muhto politihkka lea dákkár. Čavčča hoahput dolvot mu bargomátkái Helssegii. Dán vahku lean measta olles vahku Helssegis ja sámedikki válgabargu dáidá báhcit mu buohta unnánažžan. Lean gal rahpan válgasiidduid, mas gávdno mu válgaprográmma, válgablogga ja dieđut mu birra. Čakčadearvvuođaiguin Vuottesjávrres Juvvá Lemet