#http://web.archive.org/web/20141010055422/http://klemetti.blogspot.fi/2013_09_29_archive.html SUNNUNTAI 29. SYYSKUUTA 2013 Mihkkalmasbeaivve Mu bloggan beiven lea báhcán oba mihá unnánažžan dán čavčča – šállošan dan sakka. Máhccen mannan vahku guovtti vahku čakčaluomus fas bargui. Luomu áigge barggut čoahkkane ja bargomátkkit leat dolvon olu áiggi. Bloggan gieđahallá bargon sámedikki ságadoallin, muhto kommenteren dásnai fuolakeahttá ságastallanspálttain leamaš ságastallama mu nákkosgirjjis vai ášši ii váikkut iežan virgebargui. Dábálaččamus kommeanta lei, manin nákkosgirján ii leat almmustuhttojuvvon. Akademalaš dohkkehanproseassa mielde universiteahtta mearrida nákkosdutkamuššii guokte ovdadárkkisteaddji ja soai addiba cealkámušaska. Jos ovdadárkkisteaddjeguovttos guottiheaba dutkamuša dohkkeheami oahppočájánassan doaktára dutkosa várás, de soai addiba nákkahallanlobi, ja seammas nákkahallanlohpi lea maid nákkosgirjji almmustuhttinlohpi. Nákkosgirjjiid ii goitge dárbbat almmustuhttit Suomas. Šiehtadallen geasset hui guhká muhtin girjegoasttádusain nákkosgirján deaddileamis, muhto girjegoasttádus geassádii fidnus aivve loahpas. Geasseluomuid ja áigevátnivuođa geažil ii lean šat vejolašvuohta ohcat eará goasttideaddji. Nákkosdilálašvuođage ii sáhttán sirdit, daningo nákkosbeaivi lei šihtton vuostánákkahalliin ja kustosiin. Dát buohkanassii lei sivvan dasa, ahte nákkosgirján ii almmustuhtton. Nákkosgirjjis leat doaimmahuvvon Oulu universitehttii ja álbmotgirjerádjui (ns. Helssega universiteahta girjerádjui) oktiibuot 31 gáhppálaga, nu ahte nákkosgirjji sáhttá lohkat maid girjerájus. Mu ulbmilin lea deaddilahttit nákkosdutkamuša maid girjin ja geahččalan – jos bargohoahpuin gearggan – ráđđádallat girjegoasttádusaiguin girjji deaddileamis vel dan čavčča áigge. Nubbi ságastallanfáddá laktásii dasa, manin lisensiáhtadutkamuššan lea luhtolaš. Dollen dan nákkosdutkama áigge luhtolažžan danin go atnen nákkosgirjjistan lisensiáhtadutkamuššan materiála ja bohtosiid. Lisensiáhtadutkamuššan lea dál lupmosit luoikkaheamis Oulu universiteahta girjerájus. Gonagas Garl Gustav doallame dearvvahussága Ruoŧa sámedikki rahpandoaluin. Ovdal luomu oassálasten Ruoŧa sámedikki virggálaš rahpandoaluide. Rahpandilálašvuođas mu doallan sáhka gávdno sámedikkiruovttusiidduin. Ruoŧa stáhta sámiáššiid ministtar Erland Erlandssona válddii ságastis ovdan guokte mu mielas dehálaš ášši. Ođasnuhtton Ruoŧa vuođđolágas sápmelaččat leat namuhuvvon vuosttaš geardde álbmogin. Nubbi positiivvalaš áššin lei dat, ahte Ruoŧa stáhta áigu dan maŋŋel go lea gullan sápmelaš doibmiid ráhkadit virggálaš sámi politihkkaprográmma vel dán čavčča áigge. Lea beroštahtti oaidnit mot dát áigumuš sirdása davviriikkalaš sámi soahpamuša joatkkašiehtadallamiidda ja boahtágo Ruoŧa sámedikkis stáhtas dievaslaččat sorjjasmeahttun iešráđđenorgána. Ruoŧa sámedikki stivrra ođđa ja SPR:a boahttevaš ságadoalli Håkan Jonsson. Son áigu loktet SPR:a čuovvovaš doaibmaáigodaga áššelistui ruvke- ja eanangeavahanáššiid. Dán vahku lean čohkkán biillas, girdis ja čoakkámiin. Mus ledje dán vahku guokte sámediggeláhkabargojoavkku čoakkáma Helssegis, maid gaskkas davviriikkalaš sámi soahpamuša joatkkašiehtadallamat Guovdageainnus. Sámediggelága ođasnuhttima válmmaštallan bargojoavku gearggahii barggus dasa biddjon mearreáiggi olis. Bargu ovdánii huksejeaddji vuogi mielde ja buori ovttasbarggu vuoiŋŋas eaige sierra oaivilat guđđon smiehttamuššii. Bargojoavku barggai hui áhpasit ja dat álkidahtii maid ášši joatkkaválmmaštallama. Evttohus lea ráhkaduvvon ráđđehusa evttohusa hápmái ja bargojoavku lea dahkan evttohusa váikkuhusaid árvvoštallama. Dán muttos in diehttelas sáhte kommenteret dán dárkileappot bargojoavkku evttohusaid, daningo smiehttamuš ii leat vel luobahuvvon vuoigatvuohtaministarii. Smiehttamuš luobahuvvo ministarii dađi bahábut easka golggotmánu loahpas. Heivvolaš oktasaš áigi ii gávdnon dađi ovdal. Ruoŧa sápmelaččat doarjaleame gonagassii čoakkánbáikki olggobealde. Davviriikkalaš sámi soahpamušas joatkkašiehtadallamat ledje fas disdaga ja gaskavahkko Guovdageainnus. Ovdáneamis ii gal jur sáhte hupmat, muhto ságastallan dat gal lei olu. Ledjen evttohan, ahte šiehtadallamat livčče maŋiduvvon maŋŋelii čakčii, daningo Norgga stuoradiggeválggat ja sámediggeválggat lea leamaš easkabáliid ja šiehtadallamiidda livččii dehálaš oažžut politihkalaš doarjaga ja stivrema maid válggaid maŋŋel. Šiehtadallamat goit dollojuvvoje. Manaimet čađa kapihttaliid 1, 2 ja 3 ja stáhtat guđđe máŋggaid várrejumiid soahpamušartihkkaliidda. Stáhta ovddasteddjiid dáhtu mielde Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámedikkit bukte geahčastaga iežaset sajádagas ja bargguin. Stáhtain lea buoridanmunni dán dáfusge. Joatkkašiehtadallamat lea leamaš jođus bealgoalmmat jagi, ja easka dán muttos stáhtat dovddastit iežaset bargat váilevaš dieđu veagas sámi áššiid gárgeheamis. Dákkár dilis lea váttis govahallat, ahte sámi soahpamuš –evttohus gárvána dasa biddjon mearreáigge siste, jagi 2015 lohppii. Almmolašvuođas lea – ja aivve buori ákka mieldenai – ságastallon sámi giellabeassedoaimma ruhtadeami unnideamis. Iežan oažžun dieđuid mielde riikkabeivviid guovllus giellabeassedoibmii livččii dál boahtime boahtte jahkái 600 000 euro, main oassi dihppenvuoitoruđain. Riikkabeaivvit geahččala vel gávdnat 100 000 euro lasi ruđa, vai doaimma ii dárbbahivčče unnidit, ee. Lappi riikkabeaivveovddasteaddjit leat leamaš áššis aktiivvalaččat. Lean duođaid ilus go ruhta lea gávdnome eaige sámi mánát báze dušši nala boahtte jagi ja bures álgán sámegielaid ealáskahttin ii bisánivčče. Oba proseassa lea leamaš oalle morašlaš čuovvut. Jos jearaldat ii livčče duođalaš áššiin, de dan sáhtálii gohčodit measta juo fársan. Hui fuolastuhtti gova dilli addá oahpahus- ja kulturministeriijas, man ovddasvástádussii gullet velnai dohkkekeahttá báhcán sámegielaid ealáskahttinprográmma ja giellabeasseáššit. Ministeriija galgá buoridit ja beavttálmahttit barggus, vai dat bastá dikšu iežas ovddasvástádussuorggi bargguid. Sámediggi lea evttohan, ahte giellabeassedoaimmas ja dan ruhtadeamis mearriduvvolii lágain. Anán dan vealtameahttumin, vai dákkár dilli ii šat ođasnuva ja vai ruhtadeapmi ja doaibma ožžojuvvoba bissovaš vuođu nala. Guhkit áigegaskka ulbmilin lea, ahte giellabeassedoaibma dagalii iežas dárbbatmeahttumin ja boahttevaš buolva sáhtálii sirdásit njuolga sámegiel beaivedikšui. Boahtte vahku lea maid liikká hohpolaš. Mánnodaga lea sámedikki stivrra čoakkán. Čoakkán gieđahallá sámediggái dahkkon bargosuodjalanilmmuhusa. Disdaga lea bargojoavkku vuosttaš čoakkán, mii válbme meahcceráđđehuslága ođasnuhttima. Dán bargojoavkku ulbmilin lea lasihit sámiid oassálastinrivttiid lasiheami ng. stáhta eanan- ja čáhcevuoigatvuođaid geavahusas sámiid ruovttuguovllus. Čoakkán dollojuvvo Helssegis. Helssegis dollen Gironii sámi parlamentáralaš ráđi stivrra ja dievasčoakkámii. Ráđi ságadoallivuohta sirdása Norgga sámedikkis Ruoŧa sámediggái. Bearjadaga vuolggán vahkkui Montrealii riikkaidgaskasaš artihkal 8j-bargojoavkku čoakkámii. Čoakkáma sáhttá čuovvut maid neahtas. Sámediggi oprdne Montrealis oalgedáhpáhusa, man fáddán lea artihkal 8(j):a heiveheapmi Suomas sihke Akwé: Kon –rávvagat. 29.9.2013 Vuottesjávrris Juvvá Lemet