#http://web.archive.org/web/20141013151714/http://klemetti.blogspot.fi/2012_08_26_archive.html TORSTAI 30. ELOKUUTA 2012 Válddi fávttas ovdagáttuid giktaleaddjin Máhccen geasseluomus bargui. Dađi bahábut šadden šuohkehit, ahte máhccen seamma bargan- ja ságastallandillái, mii ráđđii juo giđđat. Sápmelašvuostásašvuohta lea lassánan. Earenoamáš fuolas lean biehtadahkes ságastallanvuoiŋŋa váikkuhusain sámi nuoraide ja suohkanválggaid evttohasásaheapmái. Sámi ruovttuguovllu suohkanat leat stuora hástalusaid ovddas – ovddabealde leat suohkanlihtuid suokkardallan, sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaid ođasteapmi, stuora lávvenfidnut ja prinsihpalaš linnjemat ee. ruvkepolitihkas. Dál lea ovdalaččage dehálaččat, ahte suohkanválggaide boađále aktiivvalaš sápmelaččat evttohassan, vai sápmelaččaid jietna gullolii maid suohkanpolitihkas. Orrunai leame nu, ahte sápmelašvuostásaš čálašeami ulbmilin lea oasistis baldit aktiivvalaš sápmelaččaid álgimis evttohassan suohkanválggaide. Doaivvu mielde nu olugat sápmelaččain go fal vejolaš álggále evttohassan válggaide! Mediačálašeami ja interneahttaságastallamiid čuovvumiin jurddašanvuohkevuoigŋa sáhttá orrut hui lossat ja arvvahuhtti máŋgga sápmelačča mielas. Gáržžesmielat ja sápmelašvuostásaš vuoigŋa, maid omd. Anára ja Eanodaga suohkanat leaba iežaska cealkámušain buktán ovdan, lea heajos suohkanpolitihkka muotkundáhpasuohkaniin. Dat sáhttá bidjat máŋgga sápmelašbearraša suokkardit máŋgga háve gánnáhago dákkár jurddašanvuohkevuoiŋŋas šaddadit iežas mánáid. Ávžžuhannai buot sápmelaččaid jienastit suohkanválggain ja váldit sámi servoša vuođđun. Dál dárbbahit guhtet guimmiideamet doarjaga ja sámi kultuvrra searvvušvuođa. Media lea adnon válddi fáktan – aŋkke media ieš atná iežas válddi fáktan. Suopmelaččat čuvvot hui olu sierra mediaid ja lohket aviissaid – interneahttaáigi ii leat earáhuhttán vel dán árbevieru, vaikko leage viiddidan oaivilságastallamiid aivve ođđa sfearaide. Váldi buktá maid ovddasvástádusa, muhto mot dát váldi adnojuvvo? Mot doaimmaheaddji sihkkarastá duohtadieđuid eaktivuođa ja viggá lahkonit ášši bealeheamit? Sámedikki ságadoallin lean šaddan juo máŋgga jagi áigge vástidit juos juo manlágán ja –dásat ja politihkalaš oainnu ovddasteaddji doaimmaheddjiid mađi bienalaččat ja ártegit jearahallamiidda váimmoguovdoborramuša rájes gitta iežan luonddusárgosiidda. Máŋgii doaimmaheddjiid vuođđodieđut áššiin leat unnit ja juobe bistteheamet: dieđut leat čoggojun omd. nu ahte boares skuvlaoappát ja –vieljat leat jearahuvvon ja dieđut leat ohccojun maid interneahta ságastallanbálsttáin dego maid wikipediijas. Ovddasvástádus ii goitge dovdojuvvo dieđuid riektatvuođa dárkkisteamis. Oktenai muhtin doaimmaheaddji čuoččuhii mu nákkahallan dásseválddi presideanttain Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis sámedikki rahpama oktavuođas – vaikko ean presideanttain ságastallan áššis obanassiige iige doaimmaheaddji ieš oba leange sámedikki ráhpandoaluin! Muhto šolžžat leat dávjá mihá suohtaseappot go duohtavuohta. Vuođđobargu ii bargojuvvo šat bures. Doaimmaheaddji sáhttá gažadit beaivvesealvves áššiid sápmelaččaid lohkomearis, sámedikki bargguin, muhtin lága sisdoalus dehe maid sámegielaid Suomas hupmet – dát dieđut gávdnojit čeahpes doaimmaheaddjái hui álkit ja dat leat jođánit ja dárkket čilgemis čálalaš gálduin ja juobe ruovttusiidduin. Áššihan gal lea álkit jearrat jearahallanvuložis – ii dárbbat ieš bargat vuođđobarggu. Ja go doaimmaheaddjái ii dovdda áššeollisvuođa, de son sáhttá jearrat lohkameahttun meari gažaldagaid, vai son oaččulii oppalašgova fáttás ja ieš doaimmahanvuloš áššái adnojuvvo dušše muhtin ártegis dajaldat, mii luvvejuvvo hui dávjá áššeollisvuođas. Gažadanvuloš olmmoš lea doaimmaheaddji nuvttá bargovuoibmi. Ságadoalli bargguide gal gullá dieđiheapmi ja vuorrováikkuhus mediain, muhto dán jagi dát lea šaddan mihá váddáseabbon ja mu jáhkku buorredásat, sorjjasmeahttun ja áššedovdi journalismii lea nogihan. Leathan Suomas gal buorit ja máhtolaš doaimmaheaddjitnai. Mu kritihkka guoská earenoamážit suomagiel mediaid, mat leat ráhkadan ođđasiid sámi áššiin geasset ja dál čakčat. Ráđđehusprográmma sámi áššiid linnjemat lea čavgen ságastallanvuoiŋŋa, ja suovvameahttunvuohta sihke sámiid ruovttuguovllus ja medias lea lassánan. Dilli lea gal albma buorre doaimmaheddjiide, geat ohcet skuhpaid ja hearvás bajilčállosiid. Ođđasiin leat gilvigoahtán aggressiiva terminologiija ja nu ahte sámiid ruovttuguovllus olbmot leat soahtagoahtán ja ahte Sámis livččii soahtedilli. Geasuheaddji bajilčállosa das gal oažžu ja dákkár giellageavahemiin sáhttá duddjot dili mihá vearrábun go dat oba leage – ja dađi lági mielde šaddet ovdagáttut. Bloggačállosan ja mu moaráskeami lea čuoččáldahttán earenoamážit Sunnuntaisuomalainen-aviissa 19.8.2012 čálus, mii lea bodnjojuvvon earálágánin maid mun lean vástidan doaimmaheaddjái. Das lea válljemiin luoikkahuvvon oasáš, mii lea vel luvvejuvvon áššeollisvuođas eret, Davvi-Suoma aviissaide Lapin Kansa ja Inarilainen. Journalisma vuođđuduvvá rabasvuhtii ja etihkkii – aŋkke teoriijas. Danin bijan bloggan čuovusin originála vástádusaidan Sunnuntaisuomalainen-aviissa free lancer -doaimmaheaddjái, vai buohkat besset daid rahpasit geahččat. Luomu maŋŋel lean bargan earánai go mediakritihka. Mannan vahku ledjen Nuorta- ja Davvi-Suopma -bargojoavkku gulaskuddandilálašvuođas Geahčastat davás –strategiijas. Dilálašvuođas guđđen duogášmuittuhančállosa ja dat gávdno sámedikki ruovttusiidduin reivvet ja muittuhančállosat –oasis. Jur dál lean Helssegis. Oassálasten čavčča vuosttaš biodiversiteahttabargojoavkku čoakkámii. Orru leame nu (jos ipmašat eai dáhpáhuva), ahte sihke biodiversiteahttastrategiija ja bd-doaibmaprográmma gárvaneaba dál čakčat juobe ovdal golggotmánu oassebeallečoakkáma. Measta guovtti jagi bargu orru leame dál gárvvis! Oassálasten maid biodiversiteahttačoakkáma oassebeallečoakkáma válmmaštallan bargojoavkku čoakkámii ja bukten ovdan fuomášumiid, mat gullet artihkal 8(j):a olláhuhttimii. Odne ilmmuhuvvui stáhtaráđi evttohus boahtte jagi bušeahttan ja dat lea ilolaš sámedikki – ja maid Davvi-Suoma media ja gollegoaivuid dáfus. Sámediggi oažžu lassiruđa oktiibuot 100 000 euro ja bastit bálkáhit birasáššiid áššemeannudeaddji dikšut ee. cealkámušaid, mat gusket ruvkelága ja artihkal 8(j): a olláhuhttima. Jáhkálin aŋkke Davvi-Suoma golleroggiid dego maid davvisuopmelaš mediaid leat lassiruđas liikká movttegat go mii, daningo dat leat sivahallan sámedikki ájahallamis ruvkelága miel cealkámušaid addimis. Sámedikki lassiruhtadeapmi vuođđuduvai vuoigatvuohtaministeriija evttohussii ja das lei Suoma-ruoŧŧelaš álbmotbellodaga doarjja. Boahtte vahku lean Uŋgaris suoma-ugralaš álbmogiid máilmmikongreassas. Helssegis 30.8.2012 Juvvá Lemet