Du dáiddaga bokte, bisut álu min lahka

Du dáiddaga bokte, bisut álu min lahka. Dán čájáhusás mii fasttain beassát vásihit maid du čalmmit oidne, mat du sielu čada manne ja mat leddje mávsulažža dan du eallin áddejumis.

Čiehkádanvejulašvuođát eai gávddno go ivniid čađa ii oktage dáiddár sáhtte čiehkádit. II jus duođás válda iežás eallima ja iežás de go olmmuš.

Gielisvuohtta ja dahkkaluddán ii gávdno dakkar dáiddáris. Olbmo siskelis jurgagat, dovddut, máilmmeoaidnu ja osku čuovgá čađa, deaivá dan oaidni olbmo de go bastilis niibi.

Dat čuohcá ja muituii bissána, dat imašstahttá ja muhttimin ráfihuttá.

Dat imašstahttin addá dávjá geahččái jurdagiid mat leat čadnun su iežás eallimii.

Nu dáiddár iežás bargguid bokte váikuha eará olbmuid. Buriid dahje baha. Ii goassige dieđe mii dáhppáhuvvá. Soaitá danne dáiddár mangii lea nu hirbmat rašši, dego liiki ii obanassi gávddno šat.

Amma lehkket gullán Áillohažža musihkka ja juoigama lottiiguin duogabealde.

Buot lea čadnun oktii su dáiddamáilmmis nu go eallin duođáid lea. Su divtát, su luođit ja musihkka ja su govvamáilbmi vulget seamma gáldus. Sus Áillohažžas.

Ii okta bealli sáhtte eallit nubbi haga. Ollislašvuohta lei deahálaš su eallimis etikkálažžat ja dáiddalažžat.

Ja nu son gulaskuddá minguin maid.

Mon bovden din dál mieđuštit mu su govvadáiddamáilbmái. Dušše leahkkastan uvssa ja divtán din leahkket dobbe.

Su njuhttujuvvun govaidguin gos su earenomaš šerres ivnit báitet min vuostá, duostilit ja earálahkkái njuhttujuvvun, dego varasnaga, ráfihuttet min, baldet, illudit, dolvot min dan čiegus sielulaš máilmái, gos mis ii sat orro duostilvuohtta ja dilli finadit ja bissut.

Dat eai leat geardduheamet dološ sámiid geađgečuollamin dahje govdadasa gováin. Vaikko vel orru nu. Dat lea Áillohažža vuohkki boktit min šlundun vuoŋŋalašvuođa. Son váldá juoga ruovttuluoda, ođásmahttá  ja addá dan middjiide. Diktá min lállejuvvut, addá ráfi jos dan darbašat, ráfihuttá, illuda, addá morraša, muhtto eanemustá muittuha min ahte mii leat silolažžat.

Geahččat su sárgun gováid, Áillohaš rohtte min ruovttoluotta dán min máilmálaš máilbmái. Nu dárkilit, čábbát sárgun, vearditmeahttun ealli sárgáiguin. Mii oaidnit ja dovdát muoraid giđđa jávvregáddis, boazu mii ruohttá, vuordá, olmmoš gii vuoiŋasta, vuodjá hergen. Mii dovdat lodiid namaid mielde. Nu earálágán go su njuohtamat. Dego eara máilbmi. Ii leat imáš. Son hál dovddái guoppá máilmme ja elii min luhtte ja govvidii dan eallima su sárgumiin.

Su govvejuvvun gováin son luoiká middjiide iežás čalmmiid. Mii oainit maid oinii.

Muhttinlahkkai lea su govvejuvvun govát árpu su njuohtamiid ja sárgujuvvun gováid gaskas. Son dagaha min guokte ilmmi gaski. Lea go duođáid jiekŋa ja cáhci man čađa mii oaidnit, dahje lea go almmi nástit, guovvsahasat ja dat stuorra viidis gomuvuohta. II leat buorre diehtit. Muđuid njulggastaga govve dan duođálaš máilmmi maid mii dovdát, ja dan čábbisvuođa.

Ja su bázit. Ipmašat. Measta eai guoskahuvvun ge niibiin, ákšun dahje sahan, dušše gavdnun, váldun sisa ja addun sielu čurviiguin ja moadde sárgán. De go sieiddit mat oktii vel rávvohallet min ahte  juohke tingás mii gávdno lea iežás siellu ja eallin.

Vuollegašvuođáin ja gudnin raban  dán du muitočájáhusa, Áilo, cealkán dearvuođáid oktii vel du ustibin, dán du 70 jagi beaivvi goas mii dušše sáhttit muittašit du, go don leat dahkán nu go lohpiidit.

Dan mon dagan du iežát sániiguin, jeđđehussáin ja doaivván middjiide.

gomuvuohta
čuodjá, čuojaha
viidodat
čienjal 

Ingunn Utsi (f. 1948) er fra Repvåg i Finnmark. Inspirasjon til sine arbeider henter hun ved kysten, der den salte sjøsprøyten med sine voldsomme krefter slår inn mot stranden og transformeres til noe duggende lett. I sine skulpturelle arbeider kombinerer hun tre med pleksiglass, stein, metaller og andre materialer. I fjæra i Repvåg finner hun rekved fra Sibir, som i tidligere tider var en kjærkommen ressurs og byggemateriale. Arbeidene hennes uttrykker ikke noe direkte. Alt er sagt indirekte. Utsi har hatt flere store utsmykningsoppdrag, og er innkjøpt til flere offentlige samlinger.

Tekst og foto: Gierdu.