Darvvátvári meahcceguovlu

Darvvátvári meahcceguovllus beassá hárjánan vánddardeaddji, gii ohcala ráfi ja jaskatvuođa, vásihit millii báhcci luondduvásáhusaid. Meahcceguovlu ja Leahttaseanu-Jiehtájoga jekkiidsuodjalan-guovllu rikkis loddešlájat geasuhit maid hárjánan loddeberošteddjiid vuolgit deike, dán máŋgasiidda vel nu dovdameahttun meahcceguvlui.

Dán guovllu duottarjávregáttis gávnnai dovddus luonddugirječálli Yrjö Kokko vuosttaš geardde njuvčča beasi. Darvvátvári meahcceguovllus oaččui nappo Kokko fáttá girjásis Laulujoutsen ("Njukča"), ja girjji vuosttaš deattileapmi almmustuvai jagi 1950. Girjji ánsun lea, ahte njuvččat leat ráfáidahttojuvvon ja maid odne máŋggat njuvččat besset maiddái Darvvátvári meahcceguovllus.

Darvvátvári meahcceguovlu lea Leaibejávrri gili oarjjabealde ja Gárasavvona gili davábealde. Davvin guovlu ollá Suoma ja Norgga gaskasaš rádjeáidái. Meahcceguovllu lulábealde gávdno beahcevuovddi davvirádji ja lahka Norgga ráji leat duottarbadjeeatnamat, maid alimus čohkat leat badjel 600 mehtera mearragierraga bajábealde. Guovllu meahcit leat váldooasis soahkemeahcit. Darvvátvári meahcceguovllus sullii goalmmádasoassi leat jeakkit, main leat ollu balssat dehege darfebolnnit, maid siste lea jiekŋa.

Guovllu duoddariin, jávrriin ja stuora, viiddes jekkiin vulget maid oallut Muoniojohkii golgi jogat, stuorimus jogat leat Darvvátjohka ja Hárrejohka. Dáid čázadagain gávdnet sállaša maid dakkár čeahpes guolásteaddjit, geat ohcet ođđa hástalusaid.