Giehtaruohttasa historjá

Áramus ássit leat jáhkkimis ásaiduvvan Giehtaruohttasa guvlui dalá maŋŋá nannánjieŋa geassádeami. Čázádagat leat fállan guoli ja duoddarat gottiid, ja geasset leat čoaggán šattuid ja murjjiid. Eallinvuohki, man vuođđu lei meahcásteamis, guollebivddus ja čoaggimis, joatkašuvai duháhiid jagiid geađgeáiggis gitta historjjálaš áigái.

Ássanbáikkiin leat gávdnon geađggis dahkkon duodjebiergasiid bázahasat ja daid ráhkadeamis šaddan geađgemoalut ja unna buollán dáktebihtážat. Leaba Gilbbesjávrri gáttis gávdnon láiralihtiid bihtátge, maid áigodat lea mihtiduvvon 6500 jagi duohkái.

Bohcco álgomáddu, goddi, lei dehálaš ealli dološ olbmui. Gottis fidnii bierggu biebmun, náhkiid, suonaid, dávttiid ja čorvviid atnudiŋggaid várás. Gottiid bivde ráhporokkiiguin. Sáttoeatnamii goivo muhtun mehtera govddo čiekŋalis rokki, man ravddaid duvde muorragáhrihiiguin. Dábálaččat rokkiid goivo guhkes ráidun gottiid johtolagaide. Muhtumin ovtta roggevuogádagas sáhttet rokkit leat máŋggat logit, juobe čuođit.

Guovllus bivde maid máŋggaid eará elliid, ee. riebaniid, gumppiid, sarvvaid, mádjiid ja njálaid. Lottiin bivde eanas rievssaha ja girona sihke čáhcelottiid. Guolástus lei lunddolaččat bivdokultuvrra mávssolaš oassi.

Vildagottis gárggiidan bohccuid álge doallat sulaid 2000 jagi dás ovdal. Vuohččan boazu adnojuvvui lagamusat geasehan- ja noađđefievrun ja boazodoallu lei hui unnislágán. Vehážiid mielde boazodoalu mearkkašupmi stuorui go goddenálli unnui. Boazodoallu lea ain dehálaš ealáhus Giehtaruohttasa meahcceguovllus.

Dáláš Giehtaruohttasa meahcceguovllus ledje dolin guokte sámi siidda, Ruovdnila ja Suovditvári sámi siiddat. Sámi siiddaid rádjin leamaš geađgegubat vuhttojit eatnamis vel dálnai. Sámi siiddaid rádji lei dáláš Giehtaruohttasa meahcceguovllu lullioasis, Muonnjajávri - Vutnesčearru - Habát - Sinet -linnjás.