Perämeri historjá

Álbmotmeahcci sulluin leat goasii daid riegádeami rájes atnojuvvon guolástus- ja meahcástusmátkkiid áigodatdoarjjabáikin. Doarjjabáikkiide fárrejuvvui bivdobaji áigái, daningo mátki guollesálašbáikkin riddui leai menddo guhkki. Ovdamearkan Selkä-Sarvi máttageaži guolásteaddjigilli leš doaibman áigodatbivdodoarjjabáikin juo 1500-logu loahpa rájes. Gilis muitalit šattohisjagiid ássan badjel 300 olbmo.

Bivdoáigge guolásteaddjit sáhtte orrut doarjjabáikkiin mánotbajiid finakeahttá nannámis. Olggumuš sulluin bivde erenoamážit luosa ja sallida. Sálaš seailluhuvvui nu ahte dat sáltejuvvui muorrafárpaliidda. Daningo fierpmit ledje ráhkaduvvon luonddumateriálain, daid fertii goikadit bivdoreaissu maŋŋá doarjjabáikkiid goikadanstellegiin, (su. verkkovakloissa).

Guolástandoarjjabáikkiid ássit bukte maiddái farusteaset šibihiid. Šibihat guhto friija sulluin šaddademiin sulluide árbeduovdagiid- gittiid ja niittuid.

1900-logu álggus johtilis mohtorfatnasat šadde dábálažžan, guollebivdduin álge ain eanet bargat rittu guovllos ja áigodatbivdodoarjjabáikkit šadde ávdin. Seammás varasguoli vuovdin buhttii sálteluosa ja -sallida.

Selkäsarvi, Pensaskari ja Iso-Huituri guolástandoarjjabáikkiin boares huksenárbbi ja guođoheami dagahan árbeduovdagat leat seilon otná beaivvi rádjai.

Gieldduslága áigge 1919-1932 sullot doibme suoli fievrredeaddjiid doarjjabáikin ja čiehkábáikin. Dán áiggis leat velá oaidnimis eanarokkit, mat leat boares sriitakeallára báikkit. Gieldduslága áigge oažžui namas Pirtumatala gárggoguovlu, gosa vuojui jagi 1924 stoarpmas duiskalaš sriitadámpa s/s Klara.

Árbedieđu mielde Selkä-Sarvi sullos lihkadii háldi, Čoarvvi áhkká (Sarven muori), gii vejolaččat leai duššan guolásteaddji eamit. Vástideaddji háldit ledje earáge sulluin. Háldit eai vealtameahttumit lean bahádáhtolaččat, vaikko dain mánáid balddáhallege. Muitaluvvo, ahte sullo háldi livččii fitnan rávkamin lássis oađđi guolásteaddji, gean fanas leai ulli geažil aiddo gárgideamin.