Leammi historjá

Johkaleagit leamašan bivnnut ássanbáikkit ovdahistorjjálaš áiggi rájes. Maiddái Leammis leat mearkkat olbmo eallimis čuđiid jagiid dassái. Álbmotmeahcis leat gávdnojuvvon sullii 700 godderokki, maiguin olbmot bivde gottiid 1800-logu rádjai. Njurggoluovtta luonddubálggis johtá ovtta dákkár godderoggebáikki čađa.

Bivdorokkit. Govva: Matti Mela

Go gottit vátno ja boazosápmelaččat sirdašuvve guvlui 1800-logu loahpas, šattai boazodoallokultuvra dábálažžan Leammis. Daid áiggiid guovllus álggii maid vuosttas háve orru ássan. Njurggoluovtta gili eallin vuođđuduvvá otná beaivvege turismma lassin boazodollui. Dan sáhttá čielgasit oaidnit gilis ja sierralágan ráhkadusain. Stuorámus oassi álbmotmeahcis gullá Sállevári bálgosii, man boazolohku lea sullii 7500.

Vuosttas gollefeber hovkkahalai roggiid Leammái jo mannan jahkečuođi álggus. Golleroggiid duođalaš gurgaleapmi lei easkka soađi maŋŋá 1940-logus, goas gollerogganbáikkit ledje báresáigge badjel čuođi. Mášengolleroggan geahččaluvvui vuosttas háve 1950-logu álggus. Otnege golleroggit leat sullii seamma olu go golleroggiid stuorra šáviheami áigge, muhto goaivunmášeniid geavaheapmi lea rievdadan golleroggama vuogi. Ravadasgoržžis Jeagelávžži bokte Kultahaminai johtá merkejuvvon bálggis sierra ahkásaš gollerogganbáikkiid čađa.

Dálá álbmotmeahcis johtti olbmuin stuorámus oassi lea vánddardeaddjit. Meahciráđđehus fuolaha vánddardanráhkadusain, oahpisteamis ja rávvemis. Ulbmilin lea seailluhit álbmotmeahci meahcilágan luonddugáhttenguovlun maiddái boahttevuođas. Leammi álbmotmeahci ja guđa eará álbmotmeahci doaibmamis divvet 50 jagi jagi 2006.