Oulanka johtolagat

Oulanka válljugas álbmotduovdagiidda sáhttá oahpásmuvvat vánddardemin, meallumin, sihkkelastimin, čuoigga dahje vázzimin muohtagápmagiiguin. Álbmotmeahcci fállá albma buorre vánddardanvejolašvuođaid, oanehis beaivereaissuin 80 kilomehter guhkes Karhunkierrosii, mii lea okta Suoma bivnnuheamos vánddárdangeinnodagat. Vállje iežat geinnodaga ja jođe boršu guoikkaid, čáppa dulveniittuid ja fiinnis duovdagiid lusa.

Vánddardanjohtolagat ja bálgát

Johtolagaid vuolginsajit

  • Karhunkierrosa vuolginsadji. Govva: Juho MäättäKarhunkierrosa vuolginbáikkit: Hautajärvi luonddudállu, Sallageainnnu dahjege Ristikallio parkerensadji, Oulanka gohttenbáiki, Oulanka luondduguovddáš, Juuma ja Rukaduottar
  • Unna Karhunkierrosa vuolginbáikkit: Juuma parkerensadji ja Basecamp Oulanka (www.base­camp­oulanka.fi, suoma­gillii)
  • Keroharju geinnodaga vuolgin­báikkit: Taka-aho parkerensadji (ii bajásdoallu dálvit) ja Niitselyksen geaidnu (Fuom! Niitselysjoga lávžefanas váldo eret geavahusas dálvvi áigái 5.10.2012 rájes)
  • Könkään geinnodaga vuolginbáiki: Oulanka luondduguovddáš
  • Skurčču guovllastaga vuolginbáiki: parkerensadji Urriaapa Teeriahontie -geainnus gurut meahccebiilageainnu geažes
  • Luonddubálgáid vuolginbáiikkit:

Luonddubálgát ja eará oanehis bálgát

  • Rytisuo luonddubálggis (5 km) vuolgá ja nohká Oulanka gohttenbáikái. Oassái rovvebálgá alde oahpásmuvat Oulanka jeaggelundui ja niitokultuvrii. Geinnodaga árvvoštallon johtináigi sullii 2 diimmu.
  • Hiiden hurmos (5 km) doalvu du Oulanka máŋggahápmásaš lundui. Bálggis lea oassái rovvebálggis, ja dan guoras leat oaidnámušdoardna. Geinnodaga árvvoštallon johtináigi sullii 2 diimmu, ja vuolgin- ja loahpahanbáikin lea Oulanka luondduguovddáš.
    • Bálvalusat: dolastallansadji
    • Oaidnámušat: Kiutaköngäs, niittoláhtu, Hiidenláddot, boazoáidi
  • Könkään kuohu (150 m) - máđidja eastagiid haga álgá sullii 1,5 km geažes Oulankajoga davábeale kanohtaid čáhcáiluoitinbáikkis. Máđidja álggahanbáikái beassá biillain. Bálgás beassá ovddošit Kitaköngäs vuolimus borššuid nu rolláhtorain go maiddái mánávovnnaiguin. Lámisolbmuide ávžžuhuvvo leat veahkki mielde.

Riekkesjohtolagat

  • Köngäs geinnodat (8 km) doalvu fitni oahpásmuvvat Hiidenlampi kulturbálgái ja Merenoja goaskinsuojáid gokčan johkarohtui. Dan guoras sáhtát geahččat Oulankajoga duovdagiid. Loahpas geinnodat doalvu Kiutaköngäs borššuid ja čáppa rukses dolomihttabávttiid lusa. Geinnodaga johtináigi lea sullii 3 diimmu, ja geinnodatmearkan leat ruoná málamearkkat ja muorra galbbat. Vuolginbáiki lea Oulanka luondduguovddáš.
    • Bálvalusat: Oulanka luondduguovddáš (juhkančáhcebáiki), Merenoja dolastallansadji ja komposterenhivsset, Kiutaköngäsa dolastallabáiki ja komposterenhivsset
    • Oaidnámušat: Merenoja, Oulankajohka, Kiutaköngäs
  • Govva: Minna KoramoSkurčču guovllastat (6 km) johtá molsašuddi meahcceeatnamiin Davvi-Oulankas. Beaivereaissus beasat oahpásmuvvat eatnama hámiide, jekkiide, ádjagiidda ja váikkuheaddji skurčui. Láđisin stužaideaddji láddo gáttis sáhtát borrat nisttiid ja bosihit ovdal rávkasa bajideaddji vustolágaid johkavieltái skurčču lusa. Geinnodaga guoras ráhpasa maiddái vilddas oainnus badjel Savilampi. Vuolginbáikái bohtto ruovttoluotta Karhunkierros-geinnodaga mielde. Riekkisgeinnodaga johtináigi sullii 2,5 diimmu, ja geinnodatmearkan leat ruoná málamearkkat ja muorra galbbat (oassi geinnodagas manná Karhunkierros-geinnodaga mielde). Vuolginbáiki lea Urriaapa Teeriahontie -geainnus gurut meahccebiilageainnnu geaže, gos leat oahpistangalbbat. Geinnus leat maid pdf-dieđihančalus (julkaisut.metsa.fi, suomagillii), gos lea kárta sihke vuodjurávvagat.
    • Bálvalusat: Šerres čázát-láddo dolastallansadji, Savilampi ávdinstohpu, heaŋggošaldi ja dolastallansadji, hivsset ja komposta
    • Oaidnámušat: Oulanka skurču, Saviláttu, heaŋggošaldi, Oulankajohka
  • Unna Karhunkierros (12 km) lea fiinna duovdagiid beaivemohkki Kitkajohsiste, álbmotmeahci máttageažis. Gáibijeaddji ja oassái rámšo geinnodagas leat golbma heaŋggošaldi, rovvi ja ráhpat. Dan vuolgin- ja loahppabáikin leat Juuma parkerensadji, ja árvvoštallon johtináigi lea 5–6 diimmu. Geinnodagas lea ráhkaduvvon prošyra, man gártta sáhttá čálihit (Pieni Karhunkierros -kartta). Prošyra vuvdo luondduguovddážis.
    • Bálvalusat: Siilastohpu (ávdinstohpu), Myllyguoikkabeaivestohpu (Guossáma gávpoga bajásdoallan), Juuma bálvalusat
    • Oaidnámušat: Niskaguoika, Aallokkoguoika, Jyrävä, Kallioportti, Myllyguoika, Myllyguoikka ovddeštuvvon milloráhkkanus Myllystohpu
    • Loga lasi Unna Karhunkierrosis. (suomagillii)

Eará johtolagat

  • Karhunkierros (80 km) (suomagillii) doalvu du Oulanka álbmotmeahci válljugamos duovdagiidda. Dat lea Suoma okta bivnnuheamos vánddardangeinnodat. Geinnodaga guoras manat guđa heaŋggošaldi mielde ja jođát earet eará rovi, šaldi ja eanaráhpaid mielde. Karhunkierros ii leat riekkisgeinnodat, muhto dan sáhttá johtit davvin máttás dahje nuppebeliid. Vuolgin- ja loahppabáikkit leat máŋggat. Karhunkierrosa árvvoštallon johtináigi lea 4–6 beaivvi, muhto dan sáhttá johtit maiddái oanehut ossodahkan.
    • Bálavalusat: Karhunkierros guoras leat logi ávdin- ja beaivestobu: Savilampi ávdinstohpu, Ristikallio ávdinstohpu, Puikkokämppä stohpu (ávdinstohpu), Taivalköngäs ávdinstohpu, Ansakämppä stohpu (ávdinstohpu), Jussinkämppä stohpu (ávdinstohpu), Siilastupa stohpu (ávdinstohpu), Myllykoski beaivestohpu (Guossáma gávpoga bajásdoallan), Porontima ávdinstohpu (Guossáma gávpoga bajásdoallan) ja Valtavaara beaivestohpu. Tealttástallan - ja dolastallanvejolašvuođat leat logit. Tealttástallanbáikkit leat stobuid ja dolastallansajiid oktavuođas. Kiutakönkääs ja Juumas leat gohttenbáikkit. Geinnodaga guoras leat maiddái Meahciráđđehusa áššehasbálvalnbáikkit Hautajärvi luonddudállu ja Oulanka luondduguovddáš. Priváhta olbmuid fállan bálvalusat leat Hautajärvis, Juumas ja Rukas.
    • Oaidnámušat: Rupakivi, Oulanka skurču, Taivalköngäs, Kiutaköngäs, Jyrävä, Kallioportti, Myllyguoika, Aallokkoguoika, Niskaguoika, Valtavárri, Rukaduottar
    • Geinnodat lea eanáš oasis Meahciráđđehusa bajásdoallan. Myllyguoikka ja Porontimajoga meahccestobut leat Guossáma gávpoga bajásdoallan
  • Keroharju geinnodat (17 km) lea čáppa jekkiid birastahttán ruvžabálggis Oulanka álbmotmeahci davvioasis. Dan vuolgin- ja loahppabáikkit leat Taka-ahongeaidnu Liikasenváris ja Niitselysageaidnu Hautajávrris. Niitselysjohka rasttilduvvo lávžefatnasiin. Geinnodaga árvvoštallon johtináigi lea sullii 1 beaivi.
    • Bálvalusat: Kerojärvi ávdinstohpu
    • Oaidnámušat: Keroharju, álbmotmeahci viiddis jeakkit
    • Fuom! Geinnodaga davágeaži Niitselysjoga lávžefanas váldo eret gevahusas dálvvi áigái
  • Kiutaköngása bálggis (2 km) lea ovddos maŋos oaidnámušbálggis Kiutaköngäs guikii. Dat johtá Hiidenlampi kulturbálgá mielde. Bálgá guoras sáhtát oahpásmuvvat Oulanka šattuid ovdanbukti távvaliidda. Kiutaköngäs bálgá sáhttá vánddardit maiddái dálveáigge. Lassidieđuid muohta- ja siivodilis oaččut Oulanka luondduguovddážis.

Dálvegeinnodagat

  • Rytisuo muohttagámavázzingeinnodat (7,5 km) lea ođđa Oulanka luondduguovddážis vuolgi dálvegeinnodat, mii doalvu johtti muohttaga gokčan čuovgadis beahcevuvddiide, smávva vađaide ja ráfálaš johkaguorraduovdagiidda. Geinnodat čuovvu Rytisuo luonddubálgá. Gaskkamuttus, Rytijogaža guoras, lea dolastallansadji. Muohttagámavázzingeinnodaga johtimii gánneha várret 3–4 diimmu, ja dat lea merkejuvvon bihcabáhcat- ja muohttačalbmemearkkain.
  • Oulanka meahccegeinnodat (26 km) lea Juumas Kiutakönkääi doalvu dálvegeinnodat, gos sáhtát geahččat dálve Oulanka čuoigga dahje muohttagápmagiiguin vázzimin. Dat dássejuvvo oktii vahkus 15.2.–30.4. mohtorgielkáin ja dássenbiergasiin dahjege lanain. Geinnodagas eai leat láhttomáđiidja, eai ge dat leat čuvgejuvvon. Meahccegeinnodagas johtá goallosláhttu Käyläi ja Rukai doalvu láhttomáđiide. Eatnama, mas leat ollu luohkát ja gárživuođa dihte geinnodat lea gáibijeaddji. Láhttogártta (www.mski.fi, suomagillii) sáhttá oastit earet eará Oulanka luondduguovddážis, Ruka guovllu áššehasbálvalanbáikkiin ja Guossáma turismakántuvrras.

Meallunjohtolagat

Oulankas leat erenoamáš meallunvejolašvuođat. Lassidieđut Oulanka meallungeinnodagain, bálvalusain ja čáhcedorvvolašvuođas oaččut Oulankajoga meallunrávágihpagis, mii vuvdojuvvo luondduguovddážiin.

Oulankajohka lea juhkkon guovtti, gáibidandási dáfus earalágan meallunoassái:

  • Oulankajoga badjin: Savilampi – Oulanka luondduguovddáš (13 km). Meallungeinnodaga álgooassi johtá válljugas bávttiid gaskkas ja loahppaoassi ráfálaččat mohkkasaddá dulveniittuid kultureatnamiin. Savilampi ávdinstobus sáhttá fitnat geahččamin Oulanka skurčču vácci. Taivalköngäs galgá mannat meaddel eatnama mielde. Geinnodagas leat smávvalálgan guoikaossodagat, nu ahte dat lea heivvolaš hárjánan mealluide.
    • Bálvalusat: Savilampi ja Taivalköngäs ávdinstobut, Runsulampi tealttástallanguovlu
    • Oaidnámušat: Oulanka skurču, Taivalköngäs
    • Báikkit gokko beassá gáddái leat Savilampi ávdinstobu, Taivalköngäs ávdinstobu ja Runsulampi tealttástallanbáikki buohta.
  • Oulankajoga vuollin: Kiutaköngäs savvon– Jäkälämutka (25 km). Meallungeinnodat heive bearrášiidda ja álggahalli mealluide, daningo earret smávit njaviid, dan guoras eai let guoikkat. Geinnodat nohká Jäkälämutkai, man savvonis lea kanohtaloktenbáiki. Mearkalávži eastá rádjeavádahkii mannama.
    • Bálvalusat: Ansameahccestohpu (ávdinstohpu), orustemi ja ijastallama várás ráhkaduvvon sierra suojit (su. laavu) Sirkkaojas ja Alaniemis, dolastallansajit earet eará Kiutakönkääs ja Nurmisaarinjárggas, Karhunkierros-geinnodat čuovvu johkaguora Ansaoja rádjai (6 km vuolginbáikkis)
    • Oaidnámušat: Purkuputaanoja ja Merenoja njálmmi rođut, Oulankajoga sátto gáttit šattuiguin
    • Báikkit gokko beassá gáddái leat Nurmisaarinjárggas (dolastallansadji) ja Jäkälämutkas (Jäkälämutka ii gula Oulanka álbmotmeahccái)
  • Savinajoga meallungeinnnodat: Niitselyksengeaidnu– Oulanka luondduguovddáš (18,3 km). Hárjánan meallu geinnodat lea muttát meallumii lagamustá giđđadulvviid áigge, daningo geassit johka lea goikkis ja geađgái.
    • Bálvalusat: ijastallama várás ráhkaduvvon sierra suojit Perttumaguoikkas ja Vasajängänojas, Karhunkierros-geinnodat, ávdinstobut (suomagillii) Savilampis ja Taivalkönkääs, tealtástsllanbáikkit stobuid, ijastallama várás ráhkaduvvon sierra suojiid ja doalastallansajiid oktavuođas
    • Oaidnámušat: Rupakivi, Oulanka skurču, Taivalköngäs
  • Kitkajoga vuolleoassi: Alajuumajávri– rádjeavádat/Jäkälämutka (18,3 km). Čáhcegeinnodat doalvu meallu Juuma gilis Kitkajoga mielde álo Kitkajoga ja Oulankajoga ovttastuvvanbáikki rádjai. Viehka gáibijeaddji geinnodat buoremusat muttát hárjánan mealluide, daningo dan guoras leat valjis guoikkat ja johka lea čoageslágan. Jyrävä guoikka galgá mannat meattá eatnama mielde, daningo dat lea heakkaváralaš (guoikaluohkkájuohku Jyrävä VI). Kanohta ferte čoages čázi áigge gurput gaskkohagaid muđuidge eatnama mielde.
    • Bálvalusat: Siilasstohpu (ávdinstohpu), logit dolastallansajit, máŋggat ijastallama várás ráhkaduvvon sierra suojit, okta goahti
    • Oaidnámušat: Niskaguoika, Aallokkoguoika, Myllyguoika, Jyrävä, Päähkänäbákti

Sihkkelastinjohtolat

Oulanka duovdagiid sáhttá geahččat maiddái sihkkela sealggis. Álbmotmeahci sihkkelastingeinnodat doalvu vuos Käyläs Liikasenvaarageainnu mielde Oulanka luondduguovddážii (13 km) ja das ain Jäkälämutka geaidnorussii (9 km), gokko jorggihuvvo olgešbeallai. Jäkälämutka geaidnu nohká Jäkälämutkai (14 km). Jäkälämutka geainnus earráneaddji meahccebiilageainnuid sáhttá maid geavahit sihkkelastingeinnodahkan.

Loga lasi sihkkelastingeinnodagain (www.ruka.fi, suomagillii).