Suoločielggi guovllu johtolagat

Vánddardanjohtolagat ja bálgát

Johtolagaid vuolginsajit

  • Suoločielggi guovllus luondduvánddardeami álggahansajit leat moanat. Geassejohtolagaide ja láhtuide beassá Suoločielggi vuolginpoartta luhtte dasttán Tunturihotelli lahkosiin, Tunturikeskus Kiilopääs, Hotelli Kakslauttanenis ja Laanilas. Vuolginsajiid luhtte leat parkerensajit ja oahpistandávvalat.

Suoločielggi guovllus leat merkejuvvon geassejohtolagat s. 200 km, main s. 100 km leat UK-álbmomeahcis. Johtolagat gávdnojit geassejohtolatkárttas (www.saariselka.fi, suomagillii). Johtolagat leat merkejuvvon maiddái guovllu olgolihkadankárttaide.

Kiilopää vuolginpoarta. Govva: Pertti Mäkelä

Suoločielggi lagašmáđija 1,7 km

Čakčat 2014 rahppojuvvon lagašmáđidjii beassá láhtuid vuolggabáikkis guovdu gili dahje heaisageaidnoguoros Iiskolompolos. Guovddáža máđija njiedjá Lohttujoga gurrii, manná šaldi mielde álbmotmeahci beallái ja johtá molsašuddi beahceguolbbaeatnamis. Máđija lea rabas dálvvi badjel, nuba ii dárbbaš ráhkkanit muohtagápmagiiguin. Máđijas eai leat čuovggat, nuba dan mielde beassá báhtui guovddáža čuovggain guovdu luonddu, návddašit luonddu iežas čuovggain birra jagi.

Jagi 2015 áigge máđija gurrii boahtá geavlešaldi Lohttujoga rastá ja okta vuoiŋŋastanbáiki. Máđija heive guovssahasaid geahččamii, ráfálaš vázzinmáđidjan ja oanehaš olgolihkadeapmái ja mánnábearrašiidda. Geasset máđidjii beassá maiddái mánnávovnnaiguin. Máđijas leat allodatearut, nuba dat ii leat easttaheapme.

Luonddubálgát

Suoločielggis lea álki beassat UK-álbmotmeahci luonddubálgáide. Suoločielggi luonddubálgát álget Suoločielggi turismaguovddážis UK-álbmotmeahci poartta luhtte. Luonddubálgát leat merkejuvvon meahccái ruoná čuolddaiguin, main leat bihcebássymbolat.

  • Iisakkipää luonddubálggis, 2,5 km, manná Iisakkipää vuoli ájarokkážiid bokte vuovdeeatnamiin. Luonddubálggis lea riekkesjohtolat, mii vuolgá Suoločielggi turismaguovddážis vuolginpoartta luhtte dasttán Tunturihotellis. Oahpistandávvaliid teavsttat leat suoma-, eaŋgals, fránskka- ja duiskkagillii. Johtolat heive álggahalli vánddardeaddjiide. Dálvvi áigge bálggis doaibmá muohtagámajohtolahkan.
  • Iisakkipää luonddubálggis, 6 km, lea guhkit riekkesjohtolatmolssaeaktu Iisakkipää luonddubálgái. Bálgá mielde jođedettiin sáhttá dovdat jiekŋaáiggi lagasvuođa, dasgo luonddubálgá oahpistandávvalat muitalit ee. jiekŋaáiggi mearkkain. Iisakkipää lea 454 mehtera alu ja johtolaga mielde jođedettiin šaddá ollu gakcut ja njiedjat. Iisakkipää aláža alde lea hui várddus. Johtolat finada maiddái Pääsiäiskuru ravddas. Oahpistandávvaliid teavsttat leat suoma-, eaŋgals-, fránskka- ja duiskkagillii. Johtolat heive álggahalli vánddardeaddjiide, muhto olmmoš galgá leat viehka buriid vuimmiid alde. Dálvvi áigge bálggis doaibmá muohtagámajohtolahkan.

Kiilopää luonddubálgát vulget Tunturikeskus Kiilopää šiljus. Luonddubálgát leat merkejuvvon meahccái ruoná čuolddaiguin, main leat bihcebássymbolat.

  • Miessemohkki, 1 km, manná álkis eatnamiid mielde Kiilo-oja lahkosiin. Luonddubálgá guoras leat mánáide oaivvilduvvon oahpistandávvalat. Oahpistandávvaliid teavsttat leat suoma-, ruoŧa-, eaŋgals-, duiskka- ja fránskkagillii. Johtolat heive bures álggahalli vánddardeaddjiide. Dálvvi áigge bálggis doaibmá muohtagámajohtolahkan.
    • Bálvalusat: Kiilopää dolastallanbáiki lea vuolgisaji lahkosiin
  • Boazomohkki, 3 km, manná Ahopää vuoli vuovddis boazogárddi guora. Riekkesjohtolat máhccá Kiilo-oja guora. Johtolaga lea viehka álki johtit ja dan láktaseamos báikkiid rastá leat rovit. Boazomohki oahpistandávvaliid teavsttat leat suoma-, ruoŧa-, eaŋgals-, duiskka- ja fránskkagillii. Dálvvi áigge bálggis doaibmá muohtagámajohtolahkan.
    • Bálvalusat: Kiilopää dolastallanbáiki lea vuolgisaji lahkosiin
  • Gironmohkki, 6 km, gakcu Ahopää duoddarii ja oahpásmuhttá duottarluonddu lassin jiekŋaáiggi mearkkaide. Riekkesjohtolat máhccá Kiilo-oja guora seamma johtolaga mielde go 3 km:a guhkkosaš Boazomohkki. Gironmohki oahpistandávvaliid teavsttat leat suoma-, ruoŧa-, eaŋgals-, duiskka- ja fránskkagillii. Dálvvi áigge bálggis doaibmá muohtagámajohtolahkan.
    • Bálvalusat: Kiilopää dolastallanbáiki lea vuolgisaji lahkosiin
Kiilopää luonddubálgá duovdagat. Govva: Liisa Virta

Riekkesjohtolagat

Suoločielggi guovllus leat luonddubálgáid lassin valjis johtolagat, main sáhttá válljet moanaid sierraguhkkosaš riekkesjohtolagaid. Guovllu johtolagat gávdnojit olgolihkadankárttain ja Retkikartta.fi-bálvalusas.

  • Kakslauttanena geassejohtolagat 5 - 50 km. Kakslauttanenis beassá geassevánddardanjohtolagaide, maid mielde beassá vácci Kiilopääi, Niilanpää guvlui dahje Laanilai. Johtolagaide beassá ee. Hotelli Kakslauttanena šiljus dahje Tunturikeskus Kiilopääs. Vánddardanjohtolagat leat oktavuođas maiddái Finnmárkkubálgái. Kakslauttanena johtolagaid mielde lea viehka álki vázzit ja muhtumat dain heivejit maiddái meahccesihkkelastimii.
    • Bálvalusat: Rönkönlampi goahti, Sivakkaoja lávvu, Kiilopää dolastallanbáiki, Niilanpää dolastallanbáiki
  • Rumakuru geassejohtolagat. Rumakuru lea bivnnuhis vánddardančuozáhat UK-álbmotmeahcis Suoločielggi turismaguovddáža lahkosiin. Rumakurui beassá vánddardanjohtolagaid mielde, go vuolgá Suoločielggi turismaguovddážis, Laanilas dahje Kiilopääs. Máhccat sáhttá seamma johtolaga mielde dahje válljet juoga eará johtolaga máŋggain johtolatmolssaeavttuin, goas sáhttá johtit birra riekkesjohtolaga. Buot njuolggamus Rumakurui lea Laanilas dahje Kiilopääs, main goappásge lea Rumakurui sullii 5 km ovtta guvlui.
  • Moitakuru geassejohtolat, 10 - 22 km, vuolgá Suoločielggi turismaguovddážis vuolginpoartta luhtte Tunturihotelli lahkosiin. Moitakuru riekkesjohtolagas sáhttá vázzit oanehet (10 km) dahje guhkit (22 km) molssaeavttu. Oanehet johtolat gakcu vuos Kaunispääi ja de njiedjá doppe Palo-oja goađi lahkosiidda johtolatrussii, gos dat jorggiha Lohtu guvlui. Máhcadettiin johtolat manná Lohtu lulábealegátti Suoločielggi turismaguovddážii. Guhkit johtolatmolssaeaktu joatkašuvvá Palo-oja goađi luhtte Moitakuru beaivestohpui ja gitta Kuukkelinlampii. Moitakuru beaivestobu lahkosiin sáhttá oahpásmuvvat Moitakuru gárdái. Doppe johtolat joatkašuvvá Luttotupa bokte Lohtu gurrii ja máhccá das ain Lohtu guora Suoločielggi turismaguovddážii. Loahppamátkkis sáhttá vel vuoiŋŋastit ja borrat niestti Kello-oja Golleroggi stobus dahje goađis dahje Guolgačielggi gobmegámppás.
Rönkönlampi goahti. Govva: Ari Kukkala

Eará johtolagat

  • Prospektora geassejohtolat, sullii 1 km ovtta guvlui, lea johtolat Laanilas Prospektora boares ruvkke lusa. Johtolaga mielde lea álki johtit ja dat heive bures álggahalli vánddardeaddjiide. Prospektora boares golleruvkke luhtte lea ruvkegámpá, mii doaibmá beaivestohpun. Johtolaga mielde sáhttá joatkit Prospektora ruvkkes UK-álbmotmeahci ráji guvlui ja máhccat dasto Laanioja lulábealegátti ja Piispanoja goađi bokte Laanilai, goas riekkesjohtolaga guhkkodahkan šaddá sullii 6 km.
  • Laanila gollejohtolat, 7,6 km, lea gollehistorjjás muitaleaddji johtolat Guhturgeainnu ja váldogeainnu nr 4 gaskkas. Johtolat manná ovddeš ruvkkiid ja gollerogganbáikkiid bokte ja oahpásmuhttá golleroggama historjái ja golleroggiid máilbmái. Gollejohtolaga nubbi geahči lea Soađegilli-Avvil -geainnu (váldogeaidnu nr 4) guoras sullii 2 km Laanilas lulásguvlui ja nubbi geahči fas parkerensajis Guhturgeainnu guoras sullii 1,5 km Guhturgeaidnoearus Guhtura guvlui. Bálgá goabbat geažis leat vuolginrávvagat. Johtolat lea merkejuvvon golleivdnásaš čuolddaiguin. Bálgá guoras leat čuozáhatoahpistandávvalat muitaleamen 1900-logu álggu gollehistorjjás. Gollejohtolat doaibmá maiddái sihkkelastinjohtolahkan. Gollejohtolat lea oassin Kulmakuru luondduláhtus. Johtolat heive álggahalli vánddardeaddjiide.
    • Oaidnámušat: Gollejohtolaga birrasiin leat 1900-logu álggu gollerumema áigge ráhkaduvvon ruvkeskurččut, ruvkerusttegiid bázahusat ja gieđahallon geađgelánat.
  • Finnmárkkubálggis, 35 km, lea oassi ovddeš johtolagas, mii manai Lohtu, Soabbatjávrri ja Avviljoga bokte Norgga riddui. Stuorra nealgejagiid (1695-1697) ja Stuorra davvisoađi (1700-1721) báhtareaddjit johte dán johtolaga mielde davásguvlui buoret áigáiboađu doaivvus. Finnmárkkujohtolat lea dihkkáduvvon ođđasit sullii 35 kilomehtera mátkkis Soabbatjávrris Laanilai. Finnmárkkubálggis lea dihkkáduvvon álgomerkenvuogi mielde muorradihkáiguin. Láktasajiid ja jekkiid rastá leat rovit. Nattushaara rastá lea vázzinšaldi. Bálgás vuolgá oalgebálggis Čohka-Náttaža alážii. Bálggis manná eanaš Soabbada luonddumeahcis, gos oažžu johtalit dušše merkejuvvon johtolagaid mielde ja gohttet dušše Soabbatjávrri gátti tealttástallanbáikkis.
    • Bálvalusat: Soabbatjávrri gáttis leat guokte dolastallanbáikki, gáivo, loddedoardna, lávvu, bázahusaidguođđinbáiki, goahti ja tealttástallanbáiki. Bálggesruossas, mas suorrana oalgejohtolat Čohka-Náttaža alážii, lea dolastallanbáiki. Nubbi dolastallanbáiki lea Kaptukaislampi gáttis. Bálgá guoras lea Kaptukaislampi goahti, mii ii leat almmolaš anus. Kopsusjärvi geainnu guoras, Finnmárkkubálgás sullii 600 mehtera oarjjásguvlui, lea lávvu. Čuovvovaš lávvu lea Sivakkaoja guoras Kiilopäägeainnu lahkonettiin. Kiilopäägeainnu rasttildansajis lea oahpistangoavdi.
    • Oaidnámušat: Várddobáiki Čohka-Náttaža aláža alde.
Finnmárkkubálgá johtolatmerken. Govva: Kimmo Kuure

Čuoiganjohtolagat

Suoločielggi guovllus leat alimus áiggiid oktiibuot 250 km fuolahuvvon láhtut. Láhtut leat merkejuvvon muorračuolddaiguin ja luondduláhtut muoras dahkkon ruossadihkáiguin. Láhtuid váttisvuođadásit leat ovdanbukton sierra ivnniiguin: alit lea álkis, ruoksat gaskaváttis ja čáhppat váttis láhttu. Vuosttasin čakčat rahppojuvvo vuosttas muohttaga áigge láhttu Suoločielggis Laanilai, ja Suoločielggis vulget sullii 25 km:a guhkkosaš čuovgaláhtut Laanilai, Kiilopääi ja Kaukslauttanenii. Go muohtadilli buorrána, de rahppojuvvojit maiddái duottarguovllu láhtut. Maŋimužžan giđđat rahppojuvvojit ng. Vellinsärpimä - Taajoslaavujohtolat ja Rautalampi johtolat sihke Bátneduoddara meahcceguovllu ravddas leahkki Kulmakuru johtolat. Eatnašat láhtuin heivejit sihke árbevirolaš ja luistenčuoigamii. Láhtuid guoras leat moanat beaivestobut ja soames lávvu. Láhtut fuolahuvvojit čuoigansesoŋŋaid áigge beaivválaččat. Gánnáha goittot váldit vuhtii ahte duottarguovllu láhtut leat bahá njeđgot borggaid ja riđuid áigge.

Láhtut leat merkejuvvon Suoločielggi guovllu láhttokártii (www.saariselka.fi, suomagillii) ja Suoločielgi - Kiilopää olgolihkadankártii. Sesoŋŋaáiggiid Luulampi beaivestobus doaibmá láhttokafea.

Sihkkelastinjohtolagat

Suoločielggi guovllus leat sihkkelastimii oaivvilduvvon johtolagat, mat leat merkejuvvon guovllu ođđaseamos johtolatkárttaide. Meahccesihkkeliid sáhttá láigohit guovllu fitnodagain.

Guovllus leat čuovvovaš meahccesihkkelastinjohtolagat:

Sihkkelastit Kaunispääs. Govva: Ari Andersin, Vastavalo.fi
  • Laanila Gollejohtolat, 7,6 km, lea gollehistorjjás muitaleaddji johtolat, mii doaibmá maiddái sihkkelastinjohtolahkan. Johtolat manná ovddeš ruvkkiid ja gollerogganbáikkiid bokte ja oahpásmuhttá golleroggama historjái ja golleroggiid máilbmái. Loga dárkilet johtolatgovvideami ovdalis dán teavsttas.
  • Kakslauttanena sihkkelastinjohtolaga sáhttá johtit maiddái vácci (gč. Kakslauttanena geassejohtolagat ovdalis dán teavsttas). Buot oaneheamos hámis riekkeslágan johtolaga guhkkodahkan šaddá sullii 7 km. Guhkit riekkeslágan johtolaga (sullii 19,5 km) sáhttá johtit nu, ahte sihkkelastá Kakslauttanenis Kiilopääi, doppe Laanila guvlui ja Rönkönlampi goađi bokte fas Kakslauttanenii. Johtolat manná eanaš álkis eatnamiid mielde. Kakslauttanena sihkkelastinjohtolagaid mielde sáhttá maiddái sihkkelastit gitta Laanilai ja Suoločielggi turismaguovddážii ja das ain vaikkoba Moitakurui.
    • Bálvalusat: Rönkönlampi goahti, Kiilopää dolastallanbáiki
  • Moitakuru geassejohtolat, 10-22 km (gč. govvideapmi ovdalis dán teavsttas) heive maiddái meahccesihkkelastimii. Johtolaga váddáseamos ossodagat leat, go sihkkelastá Palopää ja Kaunispää badjel.
  • Suoločielggi turismaguovddáš - Laanila gaskka sáhttá sihkkelastit láhttovuođuid mielde manni sihkkelastinjohtolagaid mielde. Johtolagaide sáhttá vuolgit vuolginpoartta luhtte Tunturihotelli lahkosiin dahje Laanilas Hotelli Laanila luhtte. Sullii 11 km:a guhkkosaš riekkesjohtolat čoggo johtolatossodagain: Suoločielggi turismaguovddáš - Laanila - Piispanoja - Suoločielggi turismaguovddáš. Johtolagaid mielde lea oktavuohta Kakslauttanena, Kiilopää dahje Moitakuru guvlui.
    • Bálvalusat: Piispanoja goahti

Mohtorgielkájohtolagat ja -vuojáhagat

Suoločielggi guovllus vulget mohtorgielkájohtolagat ja -vuojáhagat sihke lulás ja davás.

  • Kakslauttanenis lulásguvlui, Soađegili gieldda bealde ii dárbbaš máksit vuojáhatlobis. Mohtorgielkkástalli sáhttá mátkki áigge spiehkastit Nuorttabeale luondduguovddážii. Mátkki sáhttá joatkit Suoma lulimus sámegillái Vuhččui.
  • Kakslauttanenis davásguvlui, Anára gieldda bealde, mohtorgielkkástalli dárbbaša Meahciráđđehusa vuojáhatlobi, mas šaddá máksit. Suoločielggis beassá mohtorgielkkáin Avvilii ja das ain davvelii dahje nuorttas riikkaráji lusa gitta Rájijovssebii.
  • Suoločielggi guovllus vuojáhatlobiid vuvdet Bálvalanbáiki Kiehinenis ja mohtorgielkkáid láigoheaddji fitnodagat. Eräluvat.fi neahttasiidduin oaččut lassedieđuid vuojáhatlobiin ja -kárttain (www.eraluvat.fi, suomagillii).