Lassedieđut Raappana gámmes

Raappana gámme dahjege "Sokosti gámpá", nugo Aaro Raappana ieš háliidii dan gohčoduvvot, gearggai logiid jagiid áigge sakka eanaiduvvat. UK-álbmotmeahci vuođđudeami maŋŋá álbmotmeahci bargoveahka ja Nuorten Retkeily ry, huksejedje dan ođđasit 1984:s. Visti huksejuvvui boares huksenvuogi ja ovddeš mihtuid mielde. Jagi 2000 rádjai Raappana gámme doaimmai guovtteolbmo várrengámmen. Dan maŋŋá dat lea leamaš rabas gámmen vánddardeaddjiide.

Raappana gámme lea muhtumassii eatnan sisa huksejuvvon smávva idjadanbáiki. Gámme uksa leahkkasa olggosguvlui, ja nuba dálvit dan šaddá muhtumin goaivut rabas. Seainnit leat cehkkojuvvon hirssain ja gáhttu lea skoađastuvvon gáhttobáhpáriin. Gámmes lea guolbi, mii lea bajilduvvon steanžegeđggiiguin. Gámme uhccivuođas ja vuollegašvuođas muitala juo datge, ahte sisa šaddá čákŋalit sullii mehtera allosaš uksaráigge. Alimus sajis gámme lea siskkil 1,5 mehtera alu, muhto siidoseinniid guoras dušše mehtera alu. Láhtteviidodat lea sullii 4 m². Gámmes lea sadji guoktásii, ja gámmes leat guokte veallánvuoláža. Nubbi veallánvuoláš lea uvssa luhtte geahčadettiin olgeš bealde ja nubbi lea boaššus. Uvssa luhtte geahčadettiin gurut bealde lea kamiidna. Kamiinna ja boaššu veallánvuoláža gaskii sáhttá bardit uhccánaš boaldinmuoraid. Gámme áidna lássa lea uvssas. Gámme čohkke láktasa, ja nuba das eai leat bolstarat.

Šilljobirrasis leat dolastallanbáiki, muorravisti ja goikehivsset. Gámme šilju bokte manná bálggis, mii lea šaddan áiggiid mielde vánddardeaddjiid johtima dihte. Bálggis ii leat merkejuvvon johtolat, muhto oidno gal vánddardankárttain. Luirujávrri gáttis leahkki várren- ja ávdinstobuide lea gámme luhtte sullii guokte kilomehtera.