Gálddoaivvi luondu

Meahcceguovllulágan birrasat

Dát meahcceguovlu lea eanaš 200-300 mehtera allošas badjeeana, mii lea juogo jalgat dahje mas leat hárvveslágan lagešvuovddit. Guovlu heive bures vánddardeapmái. Gálddoaivvi meahcceguovlu lea erenoamážit guolásteaddjiid miela mielde: guollás jogat, duottarádjagat, luobbalat ja jávrrit girjjuhit dán viiddis guovllu. Deanu guokte mearkkašahtti oalgejoga, Veahčajohka ja Buolbmátjohka, golget vuolágeahčen čiekŋalassii borraluvvan johkarokkiin ja leat váldočázádahkan meahcceguovllu guovddášosiin ja davágeahčen. Njávdánjohka, mii geasuha guolásteaddjiid, golgá guovllu máttageahčen: Iijávrris golggiidettiin johka lea guoikái, muhto viehka uhcci, muhto go dasa golget oalgejogat, de vuollelis jogas lea šaddan 100 mehtera govdosaš, doažžadis eatnu. Meahcceguovllu čázit luitet galbma Jiekŋamerrii.

Lieđđedaŋas. Govva: Martti Rikkonen

Loddás jeakkit ja lohkameahttun láddožat ja jávrrit hervejit erenoamážit meahcceguovllu máttageaži. Čázit ja jávrrit girjjuhit duovdaga dávjá máddinoarjin davásnuorttas, ruvžagurgadasaid guvlui. Guovllu máttageahčen lea viehka váttis dádjadit: suhkkes lagešvuvddiid sisa lea bahá láhppot ja jekkiid gaskasaš dievát leat vuollegaččat. Njoaiddos duottarvilttiid, badjosiid guolbbaeatnamiid ja ruvžžaid mielde lea joavdil johtit.

Duoddarat ja várit

Ieš duottarguovllut Gálddoaivvi meahcceguovllus leat guokte: Guorboaivi-Gálddoaivi-duoddarat leat guovllu guovddášosiin ja Deanu máttabeale duoddarat fas leat meahcceguovllu davveoarjjageahčen. Jalges duottarguovllut leat hui njoidosat ja viehka vuollegaččat. Dušše soames duottaraláš lea badjel 400 mehtera alu. Báikkuid duottarvilttiin ceaggájit stohkit mearkan dain ollu lastamáđuin, mat 1960-logu gaskkamuttus duššadedje guovllu lagešvuvddiid. Geađgešlája dáfus hui alkála Čuomasvárri (435 m) lea Norgga ráji lahkosiin meahcceguovllu davvenuorttageahčen. Čuomasvárri earrána báktevuođu dáfus meahcceguovllu eará guovlluin.

Eana- ja báktevuođđu

Maŋimuš jiekŋaáiggi maŋŋá Jiekŋamearra olii gitta Njávdán- ja Buolbmátjogaid leahkái-Buolbmátjávrige lea Jiekŋameara dološ vuotna. Gálddoaivvi meahcceguovllu lea áibbas Suoma davágeahčen ja lea geologalaččat dahjege eana- ja báktevuođu dáfus máŋggabealat. Jiekŋaáiggi maŋŋá riegádan sierralágan eanavuođđočohkiideamit, dego drumliinnat, ravdamorenat ja ruvžžat, leat valjis. Meahcceguovllu báktevuođđu lea eanet alkála go báktevuođđu eará sajis Anára Sámis. Erenoamážit dát vuhtto guovllu šattolaš rođuin ájaguorain.