Perämeri luondu

Perämeri álbmotmeahci dovvdaldat - čearrit ja riddogiđđačalbmiMearrabađa davimus rávddas, Giema ja Durtnosa olggumuš sulluin, álbmotmeahci duovdagiid hálddašit viiddis jorgŋat. Gáttit leat hui juvvii, ja álbmotmeahci gárgui čáhceguovlu lea eanáš vuollel 10 mehtera čikŋosaš cohkolat.

Álbmotmeahcci šaddá sullii golmmalogi coages morenasullos ja lássis, mat leat baruid, norrajieŋaid ja eatnanloktaneami hápmemat. Nuoramus sullot leat lagabui šattoheamit, juvves lássát, boarrasamos sullos saddá hárvves vuovdi. Gaskagease máŋggaid sulluid gáttiin liđđot viiddis gáddeniittut.

Eatnanloktaneapmi joatkašuvvá

Mearrabađa álbmotmeahcci lea eatnanloktananrittus. Maŋimuš jiekŋabaji áigge nannánjiekŋa dettii eanagarrii čuđiid mehteriid roavčči, man njuolgan joatkašuvvá ainge. Dán geažil eana loktana Mearrabađas sullii 9 mm jagis. Álbmotmeahci vuosttas suolu iđii meará vuolde sullii 1000 jagi dassái.

Ainge eatnaloktaneapmi iktá jámma mearas ođđa garguid ja lássáid, maidda šattut gulul levvet. Eanaloktaneami geažil sulluid šattolašvuohta lea  avádagaid mielde. Gáttiid  rávddas mearragáddeniittut, mat veháš allelebbos molsašuvvet suovkan ja loahpas šattolaš lastavuovdin. Boarrasamos sulluid, ee. Selkä-Sarvi ja Vähä-Huituri, alášguovllut leat reatkkás guolbanat dahje šattu dáfos heittot goahcevuovddit.

Sulluid gáttit leat dávjá juvvii. Luondduviđá šattogáddi lea ee. Vähä-Huituri davágáttis. Pensaskaris lea eanaloktananriddui mihtilmas mearas unnon smávvajávri dahjege su.kluuvi.

Gáddeniittuid  dikšut

Árbevirolaš guohtuneanangeavahus lea šaddadan álbmotmeahci sulluide árvosaš árbeduovdagiid. Ovttas eatnanloktanemiin dat lea hábmen álbmotmeahccái mihtilmas viiddis mearragáddeniittuid. Máŋggain sullluin leat maiddái guolástandoarjjabáikkit, maid šilljuin leat goike giettit dahje niittut. Go árbevirolaš guohtungeavahus nogai dát niittut ja giettit ledje johtilit miesttaiduvvamin. 1990-logu beallemuttu rájes daid leat fas álgán dikšut. Buoremusat seilon árbeduovdagat lea Selkä-Sarvi sullos, gos sávččaid guođoheapmi lea álggahuvvui ođđasis jagi 1996.

Áitatvuloš mearralottit ja hárvenaš šattut

Sullot addet dorvobáikki áitatvuloš mearralottiide. Álbmotmeahcis bessejit sullii 60 loddešlája. Álbmotmeahci dovddaldatlotti čearreha lassin sulluin sáhttá oaidnit ee.  skoara, čielkká, geađgejorgu, guolbbaviroža, uhcačearreha dahje stuorrafiehtaga.

Riddogiđđačalbmi. Govva: Hannu Tikkanen

Guovllus gávdnat máŋggaid hárvenaš šattuid mat riikkasteamet gávdnojit dušše eatnanloktananrittus. Ovdamearkan álbmotmeahci dovddaldatšaddu, áitatvuloš riddogiđđačalbmi čielgá duššše guovlluin gos eatnanloktaneapmi jámma iktá mearas ođđa šaddovuođu. Šadddošlájaide gullet maiddái miellagiddevaš  eamišlájat  dego mearrabađamáron  ja  mearrabađaluovttasitnu.

Geahča guovllu várrasamos loddeoaidnimiid (www.tiira.fi). Bálvalusa fállá Meahciráđđehusa Lundui.fi-fierbmebálvalus. Siidu lea buvttaduvvon BirdLife Suomen Tiira-loddeoaidninvuogádaga www.tiira.fi avulla