Ovnnesduoddara birrasa oaidnámušat

Bassičearu ávdinstohpu

Bassičearu beaivestohpu lea álbmotmeahci davágeahčen, Bassičearu vuolde, 7 km:a geahčen Ovnnesjávrri gáttis. Stobus sáhttá vuoiŋŋastit ovdal go gizzu Bassičearu čohkkii, Ovnnesduoddariid dološ mearkaduoddarii. Bassičearus, Bassijávrri gáttis, sáhttá gávdnat bázahusaid Ovnnesduoddara čuoiganturismma álgomuttuin 1930-logus. Doppe lei okta duoddara vuosttaš turistastobuin. Dálá áigge das leat báhcán dušše vuođu bázahusat.

Govva: Sari Alila

Puolitaival vuovdegeahčči dállu

Puolitaival boares vuovdegeahčči dállu lea Muonio ja Heahtáboastabálgá gaskkamuttos duoddariid oarjjábealde. Boares bálgát bohtetYli-Muonio ja Kerässieppi guvllos. Dálá áigge meahccebiilafierbmi lea lahkonanálbmotmeahci ráji oarjin ja Puolitaivalii beassá go vázzá golmma kilomettaramátkki. Meahccebiilaluotta šaddágoitge vuohččan vuodjit moaddelogi kilomettara.

Tappuri ávdinstohpu

Tappuri ávdinstohpulea earret vánddardeddjiid nu maid boazoolbmuid aktiiva anus. Marrasa gárdi leastobu lahkosiin, ja doppe lea oassi Näkkela bálgesa čavčča rátkimiin. Tappuriibeassá boares boastamáđija mielde Ketomellas, ja mátki gártá ovtta guvluisulaid 8 km.

Ovnnesjohka

Álbmotmeahcci olládavvin Ovnnesjoga gáddái, ja johka čuvoda lullin duottarráiddu nuorttabeali jajoatká doppe ain Gihttela guvlui. Ovnnesjohka lea dolin leamaš báikkálašolbmuide mearkkašahtti johtinfávli, iige dan mearkkašumi sáhte dálá áiggegeunnášit. Johgáddái beassá vuoiŋŋastit vaikkobe Ketomella lulabealdedolastallanbáikkis, man Meahciráđđehus bajásdoallá. Ovnnesjogas sáhttá maidgeahččalit bivdolihku, daningo dápmogat ja hárret čákŋet bivdosiidda. Luossa iileat šat logijagiid beassan goarbmut johkii Giemajoga fápmorusttegiid dihte.Ovnnesjohka iešalddes lea okta Davviriikkaid hárve stuora, elrávdnjái huksekeahtesfriddja rávdnjás jogain.

Govva: Juha Kalaoja