Njellima suvdinrenne čázádatjohtolat rávvagat ja njuolggadusat

Áššehasbálvalus ja oahpisteapmi

  • Siida - Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš
    • Meahciráđđehusa áššehasbálvalanbáiki Siiddas fállá dieđuid Anára vánddardanguovllu birra ja buot earáge Davvi-Sámi luonddučuozáhagain. Bissovaš ja molsašuvvi čájáhusaid lassin Siiddas fidne vánddardanrávvema, kárttaid ja lobiid oppa Davvi-Sámi guvlui.
  • Meahciráđđehusa Avvila bálvalanbáiki
    • Dieđut ja kárttat Davvi-Sámi guovllu birra
    • Guolástus-, meahccebivdo- ja meahccejohtolatlobiid vuovdin

Guovllus leat fámus juohkeolbmovuoigatvuođat (www.ymparisto.fi, suomagillii).

Ovddalgihtii ráhkkaneapmi

Berre muitit ahte tuvrra áigge ii sáhte šat skáhppot makkárge biergasiid.

Mátketelefovnnaid gullon

  • Geinnodaga mielde sáhttet gávdnot báikkit gos ii gullo mátketelefovdna. Telefovdna sáhttá maid sirdásit ruošša operáhtora fierpmádahkii.
  • Dárkkis mátketelefonfierpmi govčču iežat telefonoperáhtoris. Dasa lassin leat álo báikkit, main mátketelefovdna ii doaimma dahje doaibmá funet. Dalle sáhttá ábuhit dat, ahte manná birastahtti duovdagis badjelii jalges sadjái ja/dahje váldá telefovnna SIM-goartta eret heahteriŋgema boddii. Gánnáha maiddái váldit vuhtii dan, ahte sierralágan mátketelefovnnaid gaskkas leat gullonearut.

Govva: Tapio Tynys

Guolastus

Guovllus oažžu oaggut áŋkoriin ja bilket almmá lobi haga, ii goittot luossa- ja čuovžačáziid guoika- ja rávdnjesajiin. Eará guolástusa go áŋkoriin oagguma ja bilkema várás 18-64 -jahkásaš olmmoš galgá máksit guolástandikšunmávssu (www.mmm.fi, suomagillii) ja oastit áššáigullevaš guolástanlobi. Anára guovllu lohpi nr 1564 (www.eräluvat.fi, suomagillii) gokčá eanaš ádjagiid, jogaid ja jávrriid Anára gieldda siste.

Biergasiid ja dorvvolašvuohta

  • Ane telefovnna ja riššaid čáhcejeahkki páhkas. Jus gárttat čáhcái, soaittát massit visot eará go daid diŋggaid mat dus leat lummas.
  • Ale vuolgge mátkái kárttá ja kompássa haga. Jus man nu sivas gárttat vázzit, de kártta vehkiin gávdnat luotta lusa.
  • Ane meallodettiin álo govddodanveasta.
  • Seaillut gálvvuidat čáhcejeahkki gáriin, seahkain dahje lávkkain.
  • Čáhci lea álgogeasis ja čakčat galmmas. Várut danin gártamis čázi buorrin. Buorre vuojadanmáhttuge ii veahket galbmoma vuostá.
  • Kanohtas lea buorre atnit ákšu, bátti, divodanneavvuid ja várremeallu.
  • Várre doarvái liegga ja maiddái biekkajeahkki biktasiid mielde, maiddái liegga gahpir ja gistát. Gummegistat dollet siskkiid gistaid goikkisin.
  • Váldde mielde čuoikamirkkuid ja vuosttašveahkki dárbašiid.
  • Almmut tuvrra man lea plánen, iežat ustibii ja dan gos áiggot idjadit.
  • Diehtu mealluma dorvvolašvuođas ja biergasiin: Dorvvolaš meallun (www.kanoottiliitto.fi) ja Meallunrávvagat (melonta.wasalab.com).
  • Jus dus reaissustat boahtá heahti, ovdamearkan láhppot, lápmašuvat dahje áiccat meahccebuollima, riŋge nummirii 112 ja daga heahtedillialmmuhusa.

Sesoŋŋaáiggit

  • Fanasbadji álgá geassemánu álgogeahčen ja bistá čakčamánu lohppii. Buoremus meallundálkkit lea suoidne-borgemánus.
  • Čuoikkat leat eanemus 25.6. – 15.7 áigegaskkas. Jus áiggun idjadit meahcis, garvve biekkakeahtes ja miesttat báikkiid. Čuoikkat garvet jalges, bigges báikkiid.