Geavu johtolaga rávvagat ja njuolggadusat

Rávvagat Geavu johtolaga mielde johtaleapmái

Geavu ja Guivvi johtolagat leat luonddumeahci siste. Luonddumeahcis oažžu johtalit dušše merkejuvvon johtolagaid mielde. Dolastallat ja gohttet oažžu dušše daid várás sierra oaivvilduvvon báikkiin. Biebmoealliid galgá veaddit.

Johtalanráddjehusat

  • Geavu johtolaga mielde oažžu johtalit dušše vácci ja čuoigga čuovvovaččat:
    • Geavvoroggeguovllus sáhttá johtalit vácci 15.6. - 15.10. dušše merkejuvvon bálgáid mielde
    • ja čuoigga 16.10. - 31.3. juohke sajis.
    • Geavvoroggeguovllus johtaleapmi lea ollásit gildojuvvon 1.4. - 14.6.
    • Duottarguovllus sáhttá johtalit vácci 1.5. - 15.10. dušše merkejuvvon bálgáid mielde
      ja čuoigga 16.10. - 30.4. juohke sajis.

Tealttástallan ja dolastallan

  • Johtolaga alde oažžu tealttástallat dušše stobuid ja dolastallanbáikkiid luhtte. Meahccebuollinváruhusa áigge ii leat lohpi dolastallat olgun.

Bohccot

  • Luonddumeahcci gullá boazodoalloguovlluide. Bálgosa rájiin leat rádjeáiddit. Daid čađa lea váttis beassat eará sajis go verráhiid ráigge ja badjelmannanšalddiid mielde. Badjelmannanbáikkit leat vánddardanjohtolagaid buohta. Galgá áinnas muitit gokčat verráha, go lea mannan nuppe beallai áiddi. Baišduoddara balgosis čohkkenbarggut alggahuvvojit dábálaččat čakčamánu loahpas ja geasi áigge bohccot guhtot veaittalassii. Jos boahtá ovddal badjeolbmuid vuojehan eallu, de sihkkareamos vuohki leat heađuškeahttá vuojeheami lea mannat jávkkohahkii dahje muđui orrut divdna ovtta sajis ja vuordit sivvadit ealu meattámannama.

Ovddalgihtii ráhkkaneapmi

Mátketelefovnnaid gullon

  • Vaikko Suoma mátketelefonfierpmit gokčet viidát riikka, de Geavu luonddumeahcis leat áinnas duoddariid gaskkas skurččuin ja oppa Geavvoroggeguovllus báikkit, main ii gullo mátketelefovdna. Dárkkis mátketelefonfierpmi govčču iežat telefonoperáhtoris. Dasa lassin leat álo báikkit, main mátketelefovdna ii doaimma dahje doaibmá funet. Dalle sáhttá ábuhit dat, ahte manná birastahtti duovdagis badjelii jalges sadjái ja/dahje váldá telefovnna SIM-goartta eret heahteriŋgema boddii. Gánnáha maiddái váldit vuhtii dan, ahte sierralágan mátketelefovnnaid gaskkas leat gullonearut.

Dorvvolašvuohta

  • Ale vuolgge meahccái okto, alege mana sierra iežat joavkkus.
  • Váldde fárrui kártta, kompássa, dolastallan- ja vuosttasveahkkebiergasiid ja niestti. Juhkančáhceboahtala gánnáha deavdit álo čáhcesajis.
  • Váldde vuhtii dálkedilálašvuođaid. Muitte ahte duottarguovllus dálki sáhttá nuppástuvvat imaš johtilit. Mierkán lea bahá láhppot.
  • Jogaid rasttildansajiin sáhttá leat hui rávdnjái. Erenoamážit alla čázi áigge, dego giđđadulvin, jogat ja ádjagat leat hui rávdnjái. Geavat rasttildeamis veahkkin giehtafárffuid, mat leat rasttildansajiin. Čoavdde sealgelávkka spiralboahkána, vai fidnet johtilit noađi eret sealggis, jos deaivvat bártidit rasttildettiin. Ná beasat álkibut eret čázis.
  • Tapiola Goađi ja Beahcelávojávrriid gaskkas leat johtolaga váddáseamos gakcumat. Johtolat goargŋu vehá mátkki measta njuolgga bajás bákteseaidnái giddejuvvon juolgesajiid mielde ja manná dasto muhtun mátkki heaŋggobákteravdda. Veahkkin gakcumis lea maiddái toavvadorjjohat. Áinnas arvin bákti sáhttá leat njaláhas, ja nuba gánnáha leat erenoamáš várrugas.
  • Geavu johtolaga alde leat máŋgga sajis stuorra allodatearut, mat sáhttet dagahit váttisvuođaid dakkáriidda, geat eai duotto leat alla báikkiin.
  • Gárvot riekta. Váldde fárrui liegga biktasiid, mat jehket biekka. Muitte maiddái váldit molssabiktasiid. Gáman heivejit buoremusat čáhcejeahkki vánddardangápmagat.Muital johtolatplána birra iežat lagas olbmuide dahje guovllu luondduguovddážiidda. Almmut, go leat máhccan.
  • Čále iežat nama ja johtolatplána stobuid guossegirjjiide.
  • Lassidieđut dorvvolašvuođa birra Vánddardeami ABC

Biergasat

  • Geavu johtolaga mielde vánddardeaddjis galgá leat fárus kárta ja kompássa ja doarvái niesti, dasgo johtolat lea lossat daid stuorra allodatearuid dihte. Albma gápmagiidda ja liegga biktasiidda lea dárbu.
  • Jalges duoddaris sáhttá leat garra ja galbma biegga geassitge, ja nuba vánddardeaddjis galget leat biktasat, mat jehket biekka.
  • Vánddardeaddjis galgá leat fárus tealtá, dasgo johtolaga alde eai leat galle ávdinstobu, ja dat leat Guivvi johtolaga alde earret Ruktajávrri ávdinstobu. Maiddái mátkevuoššanii lea atnu, dasgo meahccebuollinváruhusa áigge ii oaččo olgun dolastallat.
  • Lassidieđut biergasiid birra Vánddardeami ABC

Jagiáiggit

  • Buoremus vánddardanáigi álgá maŋit vahkus mihcamáraid maŋŋá ja joatkašuvvá čakčamánu gaskkamuddui. Muohta suddá Geavu luonddumeahcis eanaš juo miessemánus, muhto skurččuin lea muohta ja jiekŋa gitta mihcamarvahku rádjai. Eana gollá dađistaga, ja dát váttisvuohta šaddá vearrábun ja vearrábun. Vánddardeamit ovdalaš mihcamáraid leat luonddu gollama dáfus vearrámusat, dasgo eana vel dalle njuoskkas ja rašši, ja nuba buoremus leage vuolgit vánddardit easkka mihcamáraid maŋŋá.
  • Čuoikaáigi álgá dábálaččat mihcamáraid sulaid. Jalges duoddaris biekkat dollet čuoikkaid jávkosis, ja nuba duottarossodagain vánddardeaddji bálle ráfis johtit. Borgemánu loahpageahčen čuoikaáigi nohká. Áinnas liegga čakčaeahkediid leat giksin bánna boldejaččat, mat sáhttet boahtit suhkkes balvan dollagáttis čohkohalliid giksin.
  • Ruškki ivdnáivuohta molsašuddá jagiid mielde. Alimuš ruški bistá gaskamearálaččat čakčamánu 10. beaivvi sulaide.

Sesoŋŋaáiggit

  • Ealaskeamos áiggit Geavu johtolaga alde leat borgemánu loahpas čakčamánu gaskkamuddui.