Ohcejoga guovllu rávvagat ja njuolggadusat

Rávvagat Ohcejoga guovllus johtaleapmai

Čakča. Govva: Martti Rikkonen
  • Ohcejogas oažžu friddja johtalit juohkeolbmovuođain (www.ymparisto.fi, suomagillii).
  • Geavu luonddumeahcis Ohcejoga lahkosiin leat iežas johtinráddjehusat. Gohttet geavus oažžu dušše merkejuvvon tealttástallanbáikkiin. Loga lasi Geavu siidduin.
  • Dáhpáhusaid lágideami várás meahcceguovllus galgá leat álo Meahciráđđehusa lohpi.
  • Stáhtaeatnamiin Davvi-Lappis Meahciráđđehus lea addán lobi bidjat dola rissiiguin ja ovssiiguin almmá sierra lobi haga. Eanamuoraid dahjege eatnamii gahččan hálbbeslágan muoraid váldimii ja geavaheapmái dárbbašuvvo eanamuorralohpi, mii fidne Davvi-Sámi luondduguovddáš Siiddas dahje Meahciráđđehusa Avvila bálvalanbáikkis. Sávvamis olbmot geavahit fuolahuvvon dolastallanbáikkiid álo, go dat lea vejolaš. Meahccebuollinváruhusa áigge dolastallan lea gildojuvvon maiddái huksehuvvon dolastallanbáikkiin.
  • Birrasa seasti vánddardeapmi

Ovddalgihtii ráhkkaneapmi

Mátketelefovnnaid gullon

  • Vaikko Suoma mátketelefonfierpmit gokčet bures riikka, de Ohcejoga guovllus leat báikkit, main telefovdna ii gullo. Muhtumin automáhtalaš fierbmeválljen sáhttá stivret riŋgemiid norgalaš operáhtoriid bokte. Dárkkis mátketelefonfierpmi govčču iežat telefonoperáhtoris. Dasa lassin gávdnojit álo báikkit, main mátketelefovdna ii doaimma dahje doaibmá funet. Dákkár dilálašvuođain sáhttá veahkehit omd. dat, ahte manná alit báikái jalges sadjái ja/dahje váldá eret SIM-goartta heahteriŋgema boddii. Gánnáha maiddái váldit vuhtii, ahte sierralágan mátketelefovnnaid gaskkas leat gullonearut.

Dorvvolašvuohta

  • Ohcejoga guovlu earret Girkosiidda birrasiid ja geaidnoguoraid lea meahccás guovlu, ja nuba olbmos galget leat meahccedáiddut, jos áigu guovllus johtalit. Heahtedilis veahki lea áddjái fidnet iige dat leat álo nu álki. Heahtenummir lea 112.
  • Jiekŋameara lagasvuođa dihte dálkkit nuppástuvvet hui johtilit, masa gánnáha álo ráhkkanit, go lea meahccái vuolgaleamen. Maiddái dálvit dálkkit ja čuoigansiivvut sáhttet nuppástuvvat hui johtilit ja suhkkes borga sáhttá geahpedit oaidnima nu, ahte olmmoš sáhttá láhppot. Guovllu mohtorgielkávuojáhagat sáhttet álkidahttit čuoigama, jos deaivá leat moarádat.
  • Gánnáha almmuhit iežas vánddardeami johtolatplánas ja áigedávvalis ustibiidda ja lagasoapmahaččaide. Maiddái Davvi-Sámi luondduguovddáš Siidii dahje Ohcejoga luonddustohpui sáhttá guođđit almmuhusa, muhto dalle galgá áinnas muitit almmuhit iežas máhccamis.
  • Vánddardeaddji liŋkkat

Biergasat

  • Ohcejoga guovllu merkejuvvon lagasjohtolagaid mielde vánddardeapmái eai dárbbašuvvo meahccegápmagiid lassin eará spesiálabiergasat.
  • Ohcejoga guovlu laktása viiddis mehciide sihke nuortan ja oarjin. Go olbmos leat kárta, kompássa ja albma vánddardanbiergasat, de son sáhttá návddašit guovllu luonddus merkejuvvon johtolagaid olggobealde. Meahcci gáibida álo ollu vánddardeaddjis, ja vánddardeaddji galgá dovdat bures meahccedáidduid.
  • Mihcamáraid rájes álgi čuoika- ja muogeráigge gánnáha suddjet iežas čuoikafirpmiiguin dahje kemiijalalaš divregavdnjejeaddjiiguin.
  • Guovllu čázit dábálaččat jugahit.
  • Birrasa seasti vánddardeapmi

Sesoŋŋaáiggit

  • Ohcejoga guovllu sesoŋŋaáigi lea suoidnemánnu, goas guolásteaddjit ja fuolahuvvon johtolagaid mielde vánddardeaddjit leat eanemus. Maiddái čakčamánu álggu ruški geasuha vánddardeaddjiid.