Suoma ealganáli gáddjojupmi

Ealga lea riikamet stuorámus njiččehas. Dat leamašan myhtalaš figuvra ja okta dehálaš sálašealli. Suoma ealganáli sturrodat lea molsašuddan olu dan rájes, go ealga lea maŋimuš jiekŋaáiggi maŋŋá sirdásan Suoma guvlui. Máŋgga háve oppa nálli lea leamašan áitojuvvon, maŋimuš 1920-logus. Dalle ealganáli gádjumii váikkuhii Parkano Paronan beakkán meahccedivššár Gustaf Wrede af Elimä.

1900-logu álggus ealganálli lei unnon aktiivvalaš meahcásteami geažil duođalaččat. Jagi 1868 rájes jahkái 1896 ealga lei oalát ráfáidahtton, muhto suollemas bivddu dihtii nálli ii stuorrugoahtán, baicce unnui ain. Dalle Parkano guovllus meahccedivššárin doaibman Gustaf Wrede mearridii doaibmagoahtit. Son lei barggustis dáistalan garrasit suollemas bivddu vuostá, muhto bohtosat ledje unnán.

Jagi 1918 Suomas ledje dušše moaddelot ealgga, ja dain stuorámus oassi Parkano viiddes vuovdeguovlluin, Parkano Parooni oaččui oahpahusministeriijas 5000 márkki veahkkeruđa náli gádjumii. Parooni jođihemiin bivde nu máŋga ealgga go beare lei vejolaš. Ealggaid bidje fáktejuvvon áiddi sisa, goas ealliid lei álgi suodjalit suollemasbivdiid ovddas. Moatti jagi maŋŋá ealggaid mearri lei sturron moatti logi elgii ja ealliid sáhtii luoitit luovus. Ealggaid luoitima maŋŋá nálli ealáskišgođii meahcástangildosa vehkiin, mii bođii fápmui ođđajagi 1923. Dál ealggat lea Suomas sullii 90 000.