Nuppástusdoarjja galgá sihkkarastit sisaboađu birgejupmái dutnje gii leat okto eadni dahje áhčči, gii okto fuolahat mánáid. Nuppástusdoarjaga addit ráddjejuvvon áigodahkii ja lea máná agi ja doarjaga dárbbuid duohken.
Galggat deavdit vissis eavttuid jus dus okto eadnin dahje áhččin galgá leat riekti doarjagii.
Váldočuoggát eavttuid dáfus:
Álbmotoadjolága nuppástusdoarjaga eavttuid birra sáhtát eambbo lohkat Njuolggadusat oasis neahttasiiddu olgešbealde válljenvejolašvuođain.
Muhtin eavttuin sáhttá spiehkastit. NAV-kantuvra sáhttá addit dieđuid dán birra.
Dus sáhttá leat riekti nuppástusdoarjagii jus deavddát eavttuid. Jus mánná lea vuollel golbma jagi, de sáhtát ieš válljet háliidat go leat doaimmas (bargu dahje oahppu). Dattetge lea dutnje ovdamunnin ahte jurddašišgoađát doaimma birra ovdal go mánná deavdá golbma jagi. Dan rájes go mánná deavdá 3 jagi, galggat leat doaimmas mii vástida unnimusat beali ollesáiggis, ovdamearkka dihte bealleáiggebarggus dahje oahpus mii vástida beali ollesáigge oahpus. Galggat leat registrerejuvvon NAV:s ahte duođai ozat barggu jus dus ii leat bargu dahje skuvlasadji.Doaibmagáibádus sáhttá gaskaboddosaččat gahččat eret jus don dahje mánná lea buohcci, dahje jus dus ii leat oktage mánnageahčči (mánáidgárdesadji, SAÁO-sadji dahje sullasaš). Buozanvuođa galggat dalle duođaštit doavttirduođaštusain ja ovdamearkka dihte duođaštit ahte ii leat ožžon mánáidgárdesaji.
Nuppástusdoarjaga sáhtát dábálaččat oažžut gitta golmma jahkái dassážii go nuoramus mánná deavdá gávcci jagi. Jus leat okto riegádahttinmuttus, de sáhtát nuppástusdoarjaga oažžugoahtit juo guokte mánu ovdal vurdojuvvon riegádahttima.
Dárbbašlaš oahpu čađahettiin sáhttá golmma jagi áigodat guhkiduvvot guvttiin jagiin dassážii nuoramus mánná deavdá gávcci jagi. Jus leat čađaheame dárbbašlaš oahpu ja fuolahat eanet go guokte máná, dahje jus šaddet oktofuolaheaddjin ovdal go devdet 18 jagi, de sáhttá golmma jagi áigodat guhkiduvvot golmmain jagiin dassážii go nuoramus mánná deavdá gávcci jagi.
Sáhtát oažžut nuppástusdoarjaga gitta guovtti jahkái dassážii go nuoramus mánná deavdá logi jagi jus bázát okto mánáin ovttaseallima loahpaheami, sierraneami dahje earráneami geažil maŋŋel go nuoramus mánná devddii gávcci jagi. Vuosttaš jagi galggat deavdit doaibmagáibádusa. Nuppi jagi galggat čađaheame dárbbašlaš oahpu.
Vissis eavttuid vuođul sáhtát oažžut nuppástusdoarjaga dassážii go mánná deavdá 18 jagi jus du mánná dárbbaša earenoamáš geahču doaimmashehttejumi, buozanvuođa dahje stuora sosiála váttisvuođaid geažil.
Nuppástusdoarjja dahká 1,97 geardde vuođđosupmis – kr 143 580 jahkái = kr 11 965 mánnui. Doarjagis gessojuvvo vearru. Nuppástusdoarjagis eai máksojuvvo luopmoruđat.
Stuoradiggi dat mearrida vuođđosupmi. Vuođđosubmi muddejuvvo dábálaččat oktii jahkái (miessemánu 1.b.) nu ahte čuovvu eallingoluid ja dábálaš sisaboahtodási rievdadusaid
Nuppástusdoarjja vuoliduvvo dietnasa ektui. Don sáhtát dinet beali vuođđosupmis guoktenuppelot mánu áigodagas almmá nu ahte du nuppástusdoarjja vuoliduvvo. Jus eanet dinet, de nuppástusdoarjja vuoliduvvo 40 evrriin juohke ruvnno nammii maid dinet badjel bealle vuođđosupmi.
Dássálaga bargodietnasiin leat beaiveruđat, buohcanruđat, doarjja mánáid buozanvuođas, váhnenruđat ja eanet. Jus álbmotoajus vuostáiválddát eará birgenlági addosiid dahje sullasaš addosiid olgoriikkas, de dat váikkuha nuppástusdoarjagii.
Nuppástusdoarjja máksojuvvo mánu maŋŋel dan rájes go deavddát doarjjaeavttuid.
Ollislaš nuppástusdoarjja lea kr 11 965 mánnui ja vuoliduvvo jus bargodienas rehkenastojuvvon jahkedienasiin lea eambbo go kr 37 000.
Nuppástusdoarjaga ozat blankeahtain “ Nuppástusdoarjaga ohcan, doarjja mánnageahččái, oahppodoarjagii ja okto eatni/áhči fárrenolggosgoluide” . Dan gávnnat Ohcamat ja mildosat oasis interneahta olgešbealde válljenvejolašvuođain. Dáppe gávnnat maiddái dieđuid dan birra makkár duođaštusaid galggat bidjat nuppástusdoarjaga ohcama mielde.
Ohcama sáddet dahje doalvvut NAV-kantuvrii.
Álggus oaččut dieđu man guhká ášši ádjána meannudit. Don oaččut čálalaš dieđu mearrádusa birra go ášši gerget meannudeame.
Dus sáhttá leat riekti nuppástusdoarjagii jus galggat bargat olgoriikkas norgga bargoaddi ovddas ja leat ain álbmotoaju miellahttu. Seamma gusto jus galggat čađahit oahpu dahje bargat olgoriikkas unnit go guhtta mánu. Dakkár oktavuođain galggat sáddet ohcama NAV-kantuvrii ovdal go vuolggát olgoriikii.
Galggat álohii dieđihit NAV-kantuvrii jus fárret dahje galggat orrut gaskaboddosaččat olgoriikkas. Eambbo olgoriikkas orruma birra čuožžu Gaskariikkalaš oasis olgešbealde válljenvejolašvuođain.
Dá leat deháleamos dieđut vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra. Lassin gávnnat liŋkkaid dievasmahtti dieđuide. Muhtun dieđut gávdnojit dušše dárogillii.
Dáppe leat deháleamos dieđut vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra. Eambbo dieđuid gávnnat liŋkkaid bokte. Muhtin dieđut leat beare dárogillii.