Láhka rievddai suoidnemánu 1.b. 2009. Doarjjaáigodaga guhkkodat mearriduvvo das dáhpáhuvai go máná badjelasas váldin adopšuvnna oktavuođas geassemánu 30.b. 2009 dahje ovdal dan dáhtoma, vai maŋŋil suoidnemánu 1.b. 2009 dahje maŋŋil dan dáhtoma. Dás čilget njuolggadusaid adopšuvnna oktavuođas suoidnemánu 1. b. 2009 rájes ja das maŋás.
Doarjjaáigodat mearriduvvo maiddái das lea go goappaš váhnemiin riekti oažžut váhnenruđa, leago dušše eatnis riekti, leago dušše áhčis riekti, leago eadni máná oktofuolaheaddji vai leago áhčči máná oktofuolaheaddji. Dasa lassin guhkku doarjjaáigodat go adoptere eambbo mánáid oktanis. Vuollelis leat eambbo dieđut iešguđet ge doarjjaáigodagaide, ja leat go makkárge sierra eavttut olggosváldit váhnenruđa.
Go váhnemat orruba ovttas ja goappašagain lea riekti oažžut váhnenruđa, de lea doarjjaáigodat 43 vahku 100 % váhnenruđain ja 53 vahku 80 % váhnenruđain. Doarjjaáigodat álgá dan dáhtoma rájes go máná badjelasas váldin dáhpáhuvvá dahje adopšuvdnadáhtomis. Áigodat lea golbma vahku oanehit go riegádahttimis, dan dihtii go doarjjaáigodat riegádahttima oktavuođas álgá golbma vahku ovdal termiidnadáhtoma.
Áhččái leat várrejuvvon muhtin vahkut doarjjaáigodagas. Daid vahkuid, mat eai leat várrejuvvon áhččái, sáhttiba váhnemat juogadit.
Jus eatni virgeviidodat ovdal adopšuvnna lei 50 % dahje eambbo, de leat
Jus eatni virgeviidodat ovdal adopšuvnna lei unnit go 50 %, de
Nuppiin sániin dadjat de ii leat áhčče-earri jus eatni virgeviidodat ovdal adopšuvnna lei unnit go 50 %.
Go váhnemat orruba ovttas, muhto dušše eatnis lea riekti oažžut váhnenruđa, de lea doarjjaáigodat 43 vahku 100 % váhnenruđain ja 53 vahku 80 % váhnenruđain. Eadni oažžu olles áigodaga okto. Áhčči sáhttá dinet alccesis rievtti oažžut váhnenruđa dan gaskka go eadni vuostáiváldá váhnenruđa. Jus váhnemat hálideaba, de sáhttá áhčči dán rievtti geavahit.
Go váhnemat orruba ovttas, muhto dušše áhčis lea riekti oažžut váhnenruđa, de lea doarjjaáigodat 37 vahku 100 % váhnenruđain ja 47 vahku 80 % váhnenruđain. Dat vahkut, mat muđui livčče gullan eadnái riegádahttimii (3 vahku ovdal ja 6 vahku maŋŋil riegádahttima), leat gessojuvvon eret. Nuppiin sániin daddjon de ii leat áhčče-earri go duššefal áhčis lea riekti váhnenruhtii. Eadnái leat sierra gáibádusat go áhčči váldá váhnenruđa mii ii gula áhčče-earrái, loga vuollelis. Eatnis sáhttá leat riekti oažžut ovttahávvásaš doarjaga lassin dasa ahte áhčči oažžu váhnenruđa.
Go eatnis lea riekti oažžut váhnenruđa ja orru okto mánáin, de lea doarjjaáigodat 43 vahku 100 % váhnenruđain ja 53 vahku 80 % váhnenruđain. Eadnái gullá olles doarjjaáigodat okto. Dás ii leat áhčče-earri.
Go áhčis lea riekti oažžut váhnenruđa ja orru okto mánáin, lea doarjjaáigodat 43 vahku 100 % váhnenruđain ja 53 vahku go váldá 80 % váhnenruđa.
Go áhčči váldá váhnenruđa mii ii gula áhčče-earrái, de lea eaktun ahte eadni
Go eadni adopšuvnna maŋŋil bargá unnimusat 75 % virggis, de rehkenastit eatni barggu ollesáiggi bargun. Dákkár dilis sáhttá áhčči oažžut váhnenruđa dan vuođul go eatnis lea ollesáiggi bargu. Go eadni bargá unnit go 75 % virggis, de unniduvvo áhči váhnenruhta eatni bargoviidodaga mielde. Go áhčči hálida bargat ollesáiggi, vai sáhttá maŋidit doarjjaáigodaga, de lea eaktun ahte maiddái eadni bargá dahje váldá oahpu ollesáiggis. Dát mearrádus lea fámus vaikko eatnis ii leat ge riekti oažžut váhnenruđa.
Jus doai oažžubeahtti nuppi máná doarjjaáigodagas ovdal go doarjjaáigodat lea nohkan ovddit máná namas, de massojuvvo riekti geavahit daid vahkuid mat leat báhcán ovddit máná namas. Dudnos lea dan sadjái dievaslaš riekti oažžut olles áigodaga váhnenruđa dan ođđa máná ovddas.