På norsk
Sámi skuvlahistorjá - 1 - Girjeárvvoštallan Min Áigi 26.04.2006
Ođđa lahkoneapmi Sámi skuvlahistorjái
Sámi skuvlahistorjjá doaimmaheaddjigolmmas geahččalit fátmmastit ollu. Leatgo sis menddo stuorrá áigumušat? Dán boahtteáiggi čájehit. Vuosttaš girji lea áiddo álmmuhuvvon ja goitge guokte girjji leat boađi, boađi.
Girjeárvvoštalli: Torkel Rasmussen
Váldodoaimmaheaddjit Svein Lund, ja mieldoaimmaheaddjiguovttos Siri Broch Johansen ja Elfrid Boine leat doaimmahan Sámi skuvlahistorjá. 445 siiddu mas leat bálddalas čállosat sáme- ja dárogillii.
Doaimmaheaddjit čilgejit álggus iežaset mihttomearrin leat oažžut skuvlamáidnasii oidnosii. Seammás ráddjejit girjji leat Norgga beale sápmelaččaid skuvlahistorján, ja sii ávžžuhit earáid čállit nuppiid riikkaid sámi skuvlahistorjjá.
Olbmuid máidnasat
Dáruiduhttima historjá lea dovddus sápmelaččaide, muhto dán girjjis ii leat politihká duogáš ja iešguđetge eiseválddiid mearrádusat guovddážis. Girjji jurdda lea diktit olbmuid muitalit iežas máidnasa dan áiggis go ”skuvla lei dáruiduhttima soahtešillun ja oahpaheaddjit ledje ovdasoalddáhin”. Ovttaláhkai leat doaimmaheaddjit ásahan duohtavuođakommišuvnna mii ohcá duohtavuođa dáruiduhttinsoađis ja soađi váikkuhusain olbmuid eallimii.
Máŋggalágan jienat gullojitge girjjis. Olbmot geat leat vásihan dáruiduhttima, muitalit iežaset vásáhusaid. Oahpaheaddjit geat čađahedje dáruiduhttima, muitalit. Muhtimat geat áŋgirušše dáruiduhttima beales báikkálaš dásis, leat maid ožžon sániid saji. Ofelaččat geat gálle luotta sámi oahpahussii, čállet maid.
Moadde nuorat olbmo geat ledje juo massán giela, muitalit amasmahttima birra dáža skuvllas mii ii lean sidjidege heivolaš, vaikko eai máhttán earágo dárogiela. Dan lahkái boahtá ovdan ahte dáruiduhttin ii leat dušše gielalaš ášši, muhto maiddái fenomena mii joatkkašuvvá ja mas gielahis sámemánát gillájit guhká maŋŋá go dáruiduhttin loahpahuvai stáhta almmolaš politihkkan.
Dieđalaš artihkkalat
Girjji álggus leat dattetge golbma earálágan artihkkala. Historjáprofessor Henry Minde čállá dáruiduhttima historjjá birra, ovddeš sámemišuvdnabargi Hans Lindkjølen gieđahallá girku rolla sámi skuvlahistorjjás ja Svein Lund ovdanbuktá sápmelaš oahppováilagiid rahčamušaid oažžut buhtadusa. Dáid artihkkaliid ii sáhte árvvoštallat seammáláhkai go eará artihkkaliid dannego daid čálliid áigumuš orru leamen dieđálaččat gieđahallat iežaset fáttáid.
Professor Minde artihkkal dáruiduhttima historjjá birra doalláge alla dási. Earenoamáš miellagiddevaš lea dallego son árvvoštallá man ollu ruđa Norgga stáhta geavahii dáruiduhttimii dálá ruhtaárvvu ektui, ja man guhká galggašii joatkit sámi kultuvrra ealáskahttimiin ovdalgo lea geavahan seammá ollu buhtadit vahágiid go geavahii bilidit.
Vástádus lea Minde artihkkal ja dan in muital. Dattetge lea Minde artihkkalii ihtán imašlaš meattáhus maid doaimmaheaddjit livčče galgan fuobmát. Minde čállá ahte vuosttaš máilmmesoađi maŋŋá lei Norga ožžon oktasašrájá sihke Ruššii ja Supmii. Dat han lea dieđusge boastut. Sođiid gaskkas (1920-45) lea áidna áigodat Norgga historjjás ahte Norggas ja Ruoššas eai lean oktasaš guovllut, iige oktasaš rádjá.
Artihkkal beahttá
Lindkjølena áigumuš lea ges čállit Girku rolla birra dáruiduhttimis. Girjji álggus ge muitaluvvo ahte su ja Minde artihkkalat leat ”..oppalaš artihkkalat mat čilgejit sámi skuvlahistorjjá muhtin váldosárgosiid”.
Dákkárin ii leat artihkkal lihkostuvvan. Lindkjølen čállá sihke girku ja iežas barggu birra Sámi albmotallaskuvllas. Artihkkal leage báinnahallan Lindkjølena risttalaš oskui. Son ii árvvoštala álggage leigo stáhta beales rivttes dahku go duššadii sápmelaččaid oskku, iige oaidná ahte dát lei oassin stáhta veahkaválddalašvuođas sápmelaččaid vuostá mas gielalaš dáruiduhttin lei čuovvovaš oassi. Lindkjølen baicce deattuha váldogažaldahkan leahkit beastit sápmelaččaid dárogillii vai sámegillii.
Muhtin sajiin leatge artihkkalis čuoččuhusat ja mearkkašumit mat eai doala dási. Sáhttáge eahpidit Lindkjølen historjamáhtu go omd. čállá ahte sápmelaččaid lohku Finnmárkkus laskkai áigodagas 1567-1865 dannego Suoma-Gárjila álbmot báhkkegohte davás. Som maid čuoččuha ahte Suopmelaš álbmot lei nu gefon 1700 logus ahte ”measta buohkat geat sáhtte beahkit ja vázzit báhtaredje Finnmárkui dahje Davvi-Ruŧŧii”. Lindkjølen gáldu lea Friis guhte elii 1800-logus. Veaháš lea dáhpáhuvvan historjadutkamis dan rájes.
In sáhte dievaslaččat ákkastallat dáid čuoččuhusaid vuostá. Dan berre historjadutki dahkat. Namuhan dušše oanehaččat moadde oasáža:
1. Mo sápmelaččat jávke viidát guovllus Suomas lea duođaštuvvan. Muhtimat fárrejedje davás, muhto ollogat jávke almmolaš báhpáriin dannego álge eanadoaluin ja heite máksimis ”sámevieru”. Danne sápmelaččaid lohku mahkáš geahppánii.
2. Rádjágeassin Norgga ja Ruoŧa gaskkas namahuvvon áigodagas mielddisbuvttii ahte Sis-Finnmárkku sápmelaččat šadde Norgga stáhtalahttun. Eai dat báhtaredje Norgii.
Doaimmaheaddjiid ovddasvástádus
Lindkjølen aktiiva rolla sámemišuvnna bargin Kárášjogas lea maid oassin sámi skuvlahistorjjás, ja son čállá dan birra maid seamma artihkkalis. Muhto dalle lea aktiiva oassálasti guhte čállá iežas barggu birra. Son ii čilge ”…sámi skuvlahistorjjá muhtin váldosárgosiid”. Livččii buoret jos Lindkjølen livččii čállán guokte artihkkala. Iežas skuvlamáidnasa ja Girku rolla sámi skuvlahistorjjás. Dasto livčče doaimmaheaddjit galgan bidjat stuorát fágalaš gáibádusaid Lindkjølena fágalaš artihkkalii go dal leat dahkan.
Oahppováilagiid historján
Svein Lund artihkkal čilge sámi oahppováilagiid rahčamušas oažžut buhtadusa daid vahágiid ovddas maid sii gillájedje soađi ja dáruiduhttima geažil. Artihkkal šaddá leat buorre dihtogáldu boahtteáiggis. Vuosttaš geardde lea sin historjá biddjon báhpára ala, ja son lea guorahallan mearihis bábirmoivvi dan čállimis.
Beanta hirpmastuhttit lea lohkat mo oahppováilagiid ášši lea sáddejuvvon ovddos maŋos eiseválddiid gaskkas, ja dasto ruovttuluotta negatiivva vástádusain ja spiehkasteaddji čilgehusaiguin. Ainge vurdet boares oahppováilagat buhtadusa ja dán oassi historjjás ii leat loahpahuvvon.
Olbmuid máidnasat
Eanaš artihkkalat dán girjjis leat dattetge olbmuid máidnasat, nu go doaimmaheaddjit ieža čilgejit. Edel Hætta Eriksen lei Sámi oahpahusráđi vuosttaš jođiheaddji ja susge leat miellagiddevaš muittut mat leat oassin sámi historjjás. Nuorra Harald Eidheim lei heahteoahpaheaddji Unjárggas ja Buolbmágis 1946-48. Son šattai maŋŋá dovddus sosialantropologa, ja nagada ealásit ja gelddolaččat muitalit skuvlamáidnasa seammás go analysere iežas rolla dáruiduhttima čađaheaddjin.
Doaimmaheaddjit leat maid váldán fárrui aviisaartihkkaliid gos fanatalaš dáruiduhtti Hans Rønbech čilge iežas oainnu. Rønbech šattai dovddus Kárášjoga sátnejođiheaddjin gean váldoáigumuššan politihkas lei dáruiduhttit Kárášjoga ollásit.
Su eamitge, Sigrunn Rønbech, lea čállán artihkkala mas váldosáhka lea ahte isit vikkai ollašuhttit Kárášjoga álbmoga niegu. Dát jienat leat maid miellagiddevaččat ja dievasmahttet Sámi skuvlahistorjjá - vaikko buot dieđut eai dáidde doallat deaivása.
Muhto gos leat sii – Rønbecha máhttejeaddjit? Iigo oktage duostta muitalit manne sii čuvvo Rønbecha ja eará dáruiduhttiid? Leatgo ain seammá oaivilis? Gos leat sii – geat vuostálaste dáruiduhttima ja loahpaloahpas vuite? Leago vuoittu smáhka ain njálga? Doaivvu mielde mii deaivvadit singuin čuovvovaš girjjiin.
Ođasmahttin gáibiduvvo!
Muhtin artihkkalat čalmmaistuhttet ges dán girjeráiddu stuorámus čuolmma. Artihkkalat sáhttet šaddat menddo ovttaláganat. Ovddeš skuvlamánát muitalit mo sii leat gillán skuvllas ja skuvlla maŋŋá. Oahpaheaddjit muitalit iežaset váttisvuođaid birra – amas guovllus, ja amas kultuvrras gos eai gulahallan mánáiguin. Buohkat čuoččuhit dál iežaset leat vuosttáldan dáruiduhttima ja atne dan váivin ja heittogin. Sin jienat leat maid dehálaččat, muhto sáhttá šaddat menddo ollu ovttaláganat jos girjeráidu galgá leat miellagiddevaš.
Jos doaimmaheaddjit galget lihkostuvvat iežaset dehálaš ja mávssolaš prošeavttain, de gáibiduvvo ođasmahttin. Sii dárbbašit earálagan jienaid viiddát guovllus. Ovddeš ja dálá oahpaheaddjit geat ain dorjot dáruiduhttima, skuvlamánát geat eai gillán.
Daid duohta albmá gillámušmuitalusaid mii dárbbašit maid gullat. Leat olbmot geat leat gillán vearrábut go dálá čállit/muitaleaddjit. Geat eai leat veadjan ja bastán maidege eallimis skuvlla veahkaválddi dihte. Geat masse eatnigiela ollásit skuvllas. Daid gaskkas leat maid olbmot geat dorjot dáruiduhttima dievaslaččat ja gárudit sámegiela ođđa ja alit árvvu. Sii leat maid oassin sámi skuvlahistorjjás.
Ortnet váilu
Vaikko girji lea dehálaš, de ii leat ollásit lihkostuvvan. Doaimmaheaddjit leat válljen prentet olbmuid máidnasiid ja diktit sin sániid hállat vuorjjakeahttá. Livččii vejolaš doaimmahit girjji earálahkái. Ovdamearkka dihte sáhtášii juohkit girjji kapihttaliidda nugo Henry Minde čilge dan: ovdal dáruiduhttima, dáruiduhttima golbma áigodagaga ja dáruiduhttima maŋŋá. Dasto livččii juohke kapihttal ánssašan álgoartihkkala. Dat várra livččii dahkan girjji álkibun ja miellagiddevaččabun.
Suopmanjorgaleapmi
Loahpas sáhtán vel lasihit ahte doaimmaheaddjit leat atnán fuola das ahte váikko čálli lea čállán dárogillii, de lea jorgalahttán čállosiid čálli iežas suopmana mielde, ja maiddái máttasápmelaččaid čállosat leat jorgaluvvon máttasámegillii jos ieža leat čállán dárogillii. Dat lokte sihke davvisámegiela suopmaniid ja máttasámegiela árvvu.
Sámi skuvlahistorjá
Doaimmaheaddjit: Svein Lund, Siri Broch Johansen ja Elfrid Boine
Lágádus: Davvi Girji
Almmuhanjahki: 2005
Sámi skuvlahistorjá 1 - álgosiidu