Demeansa Dán áigge leat Norggas 71.000 olbmo, geain lea demeansa. Logu navdet šaddat guovttegeardánin jahkái 2040. Demeansa gulláge min stuorámus álbmotdearvvašvuođa hástalusaide, ja lea mávssolaš diehtit eanet buohcuvuođa birra. Ollugat jáhkket, ahte demeansa čuohcá dušše boarrásiidda, muhto maiddái nuorabatge sáhttet oažžut demeanssa. Buohkain, geain dán áigge lea demeansa, leat unnimusat 2 000 vuollái 65 jahkásačča. Logu navdet dattetge guovttegeardánin, danin go leat ollugat, geaid birra mii eat dieđe. Demeansa lea doaba, iige rievtti mielde leat sierra dávda. Sáhttit dadjat ahte dat lea bajit dási doaba buohcuvuođaide, mat čuhcet vuoigŋašiid doaibmamii. Buohcuvuođaide lea mihtilmas, ahte muitu hedjona, ja ahte dan lassin vel nubbi kognitiiva doaibma geahnohuvvá, ovdamearkka dihte dádjadannávccat. Dábálaš dáv- damearkkat leat heajos muitu, váttisvuođat dábálaš doaimmaiguin ja plánemiin, ja persovnnalašvuođa rievdan. Buohcuvuohta lea bissovaš, ja vearrána áiggi mielde. Dađistaga go dávda leavvá vuoigŋašiin, divššohasa dilli vearrána, ja son oažžu eanet ja eanet dávdamearkkaid. Muhtimiin dávda vearrána johtilit, muhtimiin fas njoazibut. Sierralágan demeanssat Dábáleamos demeansadávda lea Alzheimera dávda, ja su. 60 proseanttas buohkain, geain lea demeansa, lea dát dávda. Alzheimera dávdda oktavuođas vuoigŋašiid nearvaseallat vaháguvvet ja jápmet. Sullii 20 proseantta oažžu vaskulára demeanssa. Vaskulára demeansa šaddá go vuoigŋašiid varrasuonat vaháguvvet, ovdamearkka dihte vuoiŋŋašdohppehallamis ja go vuoigŋašiid varrajohtu hedjona gaskaboddasaččat. Ollugiin lea sihke Alzheimera dávda ja vaskulára demeansa oktanaga. Eará demeanssa šlájat leat ovdagállodemeansa ja demeansa, mas leat Lewy-gáhppálagat. Dasa lassin sáhttá demeansa šaddat Parkinsona dávdda oktavuođas, dahje Down syndroma, guhkes áiggi jugešvuođa, luvvadanávdnasiid geavaheami geažil, dahje eará stuorra vuoiŋŋašvahágiid oktavuođas. Demeanssa muttut Demeansa ovdána muttuid mielde, ja proseassa sáhttá ádjánit moatti jagis gitta sullii 20 jahkái. Iešguđet olbmuid gaskka leat stuorra erohusat dan hárrái, man johtilit buohcuvuohta vearrána. Jos nuorran buohccá demeanssain, buohcuvuohta vearrána dábálaččat johtileappot, go jos demeanssain buohccá dan maŋŋá, go lea deavdán 65 jagi. Ođđa dutkamušat čájehit, ahte doaimmat ja vuogádatlaš stimuleren sáhttet hihtudit dávdda vearráneami. Dađistaga go buohcuvuohta vearrána, divššohas dárbbašišgoahtá eanet ja eanet veahki earáin. Šaddá váddásut muitit ja ollugiid láhtten rievdá, mii fas máŋgii čuohcá lagaš olbmuide. Olbmot, geain lea demeansa, dárbbašit dávjá geahču ja gáibidit ollu fuopmášumi, mii gártá dábálaččat lossadin lagaš olbmuide. Danin lea mávssolaš oažžut veahki ja duddema áiggil. Duođalaš demeanssa oktavuođas lea vealtameahttun oažžut jotkkolaš geahču ja divššu. Divššohasaide šaddá váttis áddet diliid, mearridit áššiid ja dovdat bearašlahtuid ja divššáriid. Šaddá hui váttis áddet mii daddjojuvvo, ja ieš ovdanbuktit jurdagiiddis. Muhtumat eai šat nagot stivret cissama ja baikima. Demeanssa sulastahtti láhtten Máŋgga eará dávddas leat sullasaš dávdamearkkat go demeanssas, iige olbmos liikká leat demeansa. Dakkár buohcuvuođat leat ovdamearkka dihte hedjonan ávnnasmolsun, vitamiinnaid váilun (erenoamážit B-12-vitamiinna), váibmováidun ja lossamiella. Nuppi 7 gežiid go demeanssa oktavuođas, de daid dávddaid sáhttá dálkkodit. Danin lea mávssolaš guorahallat dávdda vuđolaččat, vai oažžu rievttes diagnosa. Demeanssa sulastahtti dávdamearkkaid sáhttá maid oažžut dálkasiid oalgeváikkuhussan. Maiddái vuoiŋŋašcuocca vardin, šattalmasat vuoigŋašiin, dábálašdeattahydrokefalus (rávesolbmuid čáhceoaivi) ja vuolššit, nu movt geahpesdávda, syfilis ja aids, sáhttet dagahit demeanssa, jos daid eai dálkkot. 10 árra demeansamearkka 1. Muittu massin, mii váikkuha bargonávccaide 9 Lea dábálaš vajálduhttit muhtin ášši, áigemeari dahje bargoskihpára nama. Muhto jos dávjá vajálduhttá áššiid dahje lea čilgemeahttumit bieđggomielat, de sáhttá dat leat mearkan das, ahte buot ii leat riekta. 2. Váttisvuođat dábálaš doaimmaiguin Hoahpuid siste sáhttá vajálduhttit smávva áššážiid. Uvdna soaitá báhcit ala menddo guhkes áigái, dahje sáhttit vajálduhttit fállat juoidá stuorát mállásiid oktavuođas. Demeanssa geažil olmmoš sáhttá vajálduhttit fállat borra- muša, maid son lea málestan, dahje veadjá vajálduhttit ahte obanassiige lea málestan. 3. Gielalaš váttut Buohkat sáhttet rahčat rievttes sáni gávdnamiin. Demeanssa geažil olmmoš soaitá vajálduhttit áibbas dábálaš sániid, dahje geavaha sániid nu, ahte dain ii šatta oaivil. 4. Láhppon Lea dábálaš muhtimin ain dárkkistit mii vahkkobeivviid lea, dahje muittašit maid gávppis galggaige buktit. Olmmoš, geas lea demeansa, sáhttá láhppot iežas dálu lahkosiidda, dieđekeahttá mo dohko lea gártan dahje mo ruoktot dádjadit. 5. Hedjonan árvvoštallannákca Máŋggas vedjet vajálduhttit váldimis fárrui báiddi dahje jáhka čoaska eahkeda. Demeanssa geažil olmmoš soaitá vázzilit gávpái idjabivttas badjelis dahje muovlat loabáhat juolggis. 6. Váttisvuođat abstrákta jurddašemiin Sáhttá leat váttis fuolahit buot persovnnalaš ekonomiija beliin. Olbmuide, geain lea demeansa, sáhttá leat áibbas veadje- meahttun áddet loguid ja rehkenastit oktii álkes loguid. 7. Dávviriid boasttusadjái bidjan Buohkat sáhttet láhppit čoavdagiid ja burssa ain muhtimin. Demeanssa geažil olmmoš sáhttá bidjat dávviriid áibbas boasttusadjái, iige sus dávjá leat miige čilgehusaid, manin dávvirat dohko leat gártan. 8. Mokta molsašuddá Buohkat vásihit ahte mokta molsašuddá. Olbmot, geain lea demeansa, vásihit johtilut molsašuddamiid makkárge siva haga. 9. Láhtten rievdá Boarásmuvadettiin olmmoš dávjá rievdá. Olbmot, geain lea demeansa, sáhttet láhttegoahtit dramáhtalaččat eará láhkai go ovdal, jogo fáhkka, dahje vehážiidda guhkit áigodagas. 10. Álggahanmokta nohká Lea dábálaš dolkat stohpobargguin, barggus dahje earáiguin servvoštallamis. Eatnašat goit jotket doaimmaiguin ja mokta soaitá badjánit fas ovddežii muhtin áigge geahčen. Olbmot, geain lea demeansa, bissot berošmeahttumin, eaige šat movttiid olus masage ovddeš doaimmaineaset. Diagnosa lea vuosttaš lávki veahki guvlui Buohkat, geain leat demeanssa dávdamearkkat, berrejit váldit oktavuođa fástadoaktáriin, gii guorahallá dili ja gávnnaha diagnosa. Diagnosa čilge olbmo dili. Demeansadiagnosa mielddisbuktá, ahte ii dárbbaš smiehttat eará sivaid dávdamearkkaide, ja de sáhttá maid fuomášit vejolaš eará váttisvuođaid. Lea mávssolaš guorahallagoahtit ja dálkkodišgoahtit árrat, daningo vuogádatlaš stimuleremiin ja doaimmaiguin sáhttet hehttet dávdda vearráneames. • Diagnosa vuođul oažžu resurssaid ja dieđuid gieldda dikšun- ja fuolahanfálaldaga birra. • Ferte leat diagnosa ovdalgo sáhttá dálkkodišgoahtit. • Diagnosa maŋŋá lea álkit plánet boahtteáiggi. • Diagnosa veahkeha áddet dili, nu ahte sihke demeanssain buohccán olmmoš ja su lagamusat sáhttet oažžut veahki ja doarjaga. Dálkasat Makkárge dálkkas ii buorit demeanssa iige bisset buohcuvuođa- proseassaid, mat dagahit demeanssa. Dálkasiiguin sáhttá muhtumin buoridit dávdamearkkaid, dahje hehttet dávdamearkkaid vear- ráneames muhtin áiggi. Nuonddahallama, balu, ráfehisvuođa ja oađđinváttisvuođaid sáhttá dálkkodit sierralágan dálkasiiguin, muhto ođđa dutkamušain ávžžuhit olbmuid, geain lea demeansa, leat várrugasat dakkár dálka- siiguin. Háleš doaktáriin ja gávnnat suinna, buorránago eallin- kvaliteahtta dakkár dálkasiid geavahemiin. Árbbálašvuohta Demeansa čuovvu dávjá soga. Alzheimera dávda lea muhtin oktavuođain čadnon árbbálašvuhtii, ja muhtin bearrašiin dávda bohciida máŋgga buolvvas. Alla varradeaddu ja sohkardávda leat maid riskafáktorat Alzheimera dávdda oktavuođas. Eatnašat dattetge eai oaččo demeanssa árbbálašvuođa geažil. Buorit rávvagat lagaš olbmuide Dieđut dárbbašuvvojit Demeansa čuohcá olles bearrašii. Livččii buorre, jos lagaš olbmot boađášedje mielde doaktára lusa, vai sii ožžot dieđuid ja nu sáhttet veahkehit divššus. Lagaš olbmot sáhttet váldit oktavuođa gielddain ja bivdit dieđuid dan birra, makkár almmolaš veahki ja doarjaga sáhttá oažžut. Sáhttá earret eará leat áigeguovdil árvvoštallat makkár teknihkalaš reaidduiguin ovddidit oadjebasvuođa ja iešheana- lašvuođa. Gielda sáhttá maid fállat duddema ja ruhtadoarjaga. Eanet dieđuid gávnnat Nasjonalforeningena girjjis «Håndbok for pårørende», man sáhtát diŋgot min neahttagávppis: www.nasjonalforeningen.no/nettbutikk Ollu ávkki sáhtát maid oažžut ságastallanbiirres dahje demeansa- searvvis, gos sáhtát deaivvadit earáiguin, geat leat seammálágan dilis. Dieđuid báikkálaš demeansasearvvi birra oaččut, go válddát oktavuođa Demeansalinnjáin. Mávssolaš jurdagat: • Lea lunddolaš, ahte lagaš olmmoš dovdá suhtu, duššástuvvama ja ahte su fámut eai reahkká. • Lea buorre háleštit geainna nu dili birra – buriid ustibiiguin, bearrašiin dahje eará lagaš olbmuiguin. Jos dárbbašat ámmátveahki, oza dan. Lea buorre jurdda searvat ságastallanjovkui dahje báikkálaš demeansasearvái, gos deaivvat earáid, geat leat seammálágan dilis. • Oza veahki ja duddema áiggil. • Lea mávssolaš leat rabas. Čilge dili ustibiidda ja oahppásiidda. Dalle sii buorebut áddejit du dili, eaige šatta boasttuáddejumit ja unohisvuođat. • Fuolat alddát ja iežat dearvvašvuođas, nu ahte it gievdda. Fuolat, ahte lihkadat doarvái, ja ahte borat ja oađát doarvái. Ordne áiggi eará doaimmaide go fuolahanbargui. • Váldde čielgasa makkár almmolaš doarjjaortnegat leat, ovdamearkka dihte geavatlaš veahkki, ruovttubuohccedikšu, doarjjaolmmoš, beaiveguovddáš, duddenorrumat, fuolahanbálká ja veahkkefuolaheaddji. Jeara fástadoaktáris ja gieldda ruovttubálvalusas dieđuid ja veahki, mii heive dárbbuide. • Riŋge Demeansalinnjái 815 33 032, gos oaččut eanet dieđuid, dahje gávnnat olbmo, geainna sáhtát háleštit. Iežas gudnejahttima doalahit Biras váikkuha divššohasa láhttemii ja dasa, mo son vásiha dávdda. Doaimmat ja stimuleren bajidit eallinmovtta. Lea mávssolaš láhčit dilálašvuođaid nu, ahte olbmot, geain lea demeansa, sáhttet doaimmahit dábálaš áššiid nu guhká go vejolaš. Sosiála eallima doalaheapmi bajida iežas gudnejahttima, ja nanne geat mii leat ja geat mii leat leamaš. Soaitá leat vuogas geahčadit govaid ovttas, váccašit ja doaimmahit dábálaš álkes bargguid. Garvve huša ja hoahpu, alege jearat dakkár áššiid, maid ovddalgihtii jo dieđát, ahte nubbi ii máhte vástidit. Háleš baicce buriid muittuid birra, maid lea álki muittašit, áinnas das mii áigá eallimis lea dáhpáhuvvan. Nasjonalforeningena demeansabargu Nasjonalforeningen for folkehelsen lea searvi, mii bargá demeansa- olbmuid ja sin lagaš olbmuid ovdii. Don oaččut veahki iežat demeansasearvvis Nasjonalforeningena demeansasearvvit ja dearvvašvuođasearvvit barget ovttas, ja ovddidit buoremus vejolaš eallineavttuid sidjiide, geain lea demeansa, ja sin lagamusaide. Don sáhtát oažžut doarjaga ja dieđuid, go searvvat lagamus demeansasearvái. Dieđut demeanssa birra Buorre eallinkvaliteahtta lea vejolaš, vaikko leage demeansa, muhto dat eaktuda vuđolaš dieđuid háhkama. Nasjonalforeningen for folkehelsen fállá ollu diehtomateriála, girjjiid ja filmmaid demeanssa birra. Min neahttasiidduin www.demensliv.no don gávnnat ollu ávkkálaš dieđuid dávdda, juridihkalaš vuoigatvuođaid, veahkkeneavvuid ja fuolahanbálvalusa birra. Demeansa bohciidahttá dađistaga ođđa hástalusaid sidjiide, geaidda dat guoská, ja lea mávssolaš diehtit maid dat mearkkaša. Diehtomateriála Buot diehtomateriála, girjjiid ja filmmaid sáhttá diŋgot neahtta- siiddus: www.nasjonalforeningen.no/nettbutikk Jos háliidat háleštit geainna nu demeanssa birra, sáhtát maid riŋget Demeansalinnjái, tel. 815 33 032.