xs
 Dáruiduhttin






  [-- Sisdoallu]

 Mákká Regnor:
 Dáruiduhttin

 Nállevealaheapmi sámiid guovdu ii leat ođas. Thomas von Westen muitalii ovdamearkka dihte ahte Finnmárkku rittu dážat eai atnán sámiid buoret go beanan. Čuohte jagi su maŋŋá, 1827s, muitalii muhtin mátkkošteaddji gean namma lei Keilhau, ahte Steinvågas Čorgasnjárggas ásse guokte bearraša. Nubbi leai dáža, muhto nuppi bearražis lei isit dáža ja eamit sápmelaš. Keilhau muitala ahte diekkár náittosbárat eai lean gallis, go sihke dážat ja sámit badjelgehčče dáža almmáiolbmo jos sámiin náitala.
 Dáruiduhttinpolitihka álgu nappo ii leat álgu nállevealaheapmái. Baicce guoská dáruiduhttin dáža guovddášeiseváldiid čearddalašvuođapolitihkkii. Dan ášši ferte čilget nállevealaheami ektui sierra, go dáruiduhttinpolitihkas ii leat dušše sáhka olbmuid oktavuođain juohkebeaivválaš eallimis. Mii dasto dáruiduhttinpolitihkka lei?

 Vuosttas álggu gávdnat skuvlla ja girku giellapolitihkas. Skuvla- ja girkoáššit gulle álggu rájes girkoeiseváldiide, bismmaide, mearridit. Thomas von Westen áiggis, gii lei sámiid gaskkas mišuneremin 1727 rádjái, geavahišgođii girku sámegiela gulahaddangaskaoapmin olu eanet go ovdál. Sivva lei dieđus ahte báhpat áddejedje ahte jos galggaš leat doaivva kristtalašvuođa nannet sámiid gaskkas, de lei dárbu singuin gulahaddat. Girku giellapolitihkka rievddai fas 1773s go Markus Fredrik Bang šattai ođđa bisman Troandimis, man vuollái Davvi-Norgga girku gulai.
 von Westen áiggis lei Peder Krogh Troandin-bisma (1688-1731). Son ii lean ovttaoaivilis von Westeniin giellagažaldagain. von Westen oahpahii mišunearaid maiddá sámegielas. Beakkán Knud Leem lei okta von Westen oahppiin. Maŋŋá go von Westen jámii 1727, nogai dát oahpahus ja lei várra Krogh vuosteháhku von Westen giellaoidnui mii lei sivva dasa. Mišuvdna dattege ii lean áibbas bismma hálddus, nu ahte sámegiella ain geavahuvvui mišuvnnas. Muhto go ordnejuvvon sámegieloahpahus báhpaide ii šat gávdnon, de dieđus gárttai mišunearaid sámegielmáhttu das gillát.
 Nubbi ášši mii gulai girku mišuvdnabargui ledje girkohuksemat sámeguovlluin. Krogh ii háliidan ahte sámegiella galggai geavahuvvot mišuvdnabarggus, muhto muđui gal doarjjui mišuvdnabarggu. Su áiggis nannejuvvui girku sámeguovlluin. Sihke Álaheajus, Várjjagis ja Deanus ceggejuvvojedje smávit girkostobut. von Westen jugii dáža beal sámeguovlluid 13 mišuvdnaguovlun, ieš guđet mišunearain.
 1774s šattai Bang bisman Troandimis, ja giellapolitihkka rievddai dalán. Seminarium Lapponicum, gos mišunearat ožžo oahpu, maiddá sámegielas, lei álggahuvvon 1752s, muhto heaittihuvvui fas 1774s, seammá jagi go Bang šattai bisma, ja Seminára hoavda, Knud Leem, jámii.
 Ođđa oaidnu sámegiela ja mišuvnna dáfus vuittii. Sihke von Westen giellaoaidnu ja su mišuvdnadoaimmahus jávkkai. 1802s heaittihuvvui sámemišuvdna ja ruđat biddjojedje eará doaimmaide, ovdamearkka dihte skuvllaide máddin. Várjjagis lei mišuneara gitta 1808 rádjái, ja Skiervvás fas 1814 rádjái. Girkoeiseváldiide gal fargga čielggai ahte sámiid oahpahus gárttai gillát ođđa politihka geažil, muhto sii eai geargan rievdadit dili ovdál go oppa Finnmárkku administrašuvdna šattai váttisvuođaid sisa gaskal 1807 ja 1814. Go Napoleonsoahti lei nohkan, Norga lei vuođđolága gárvvistan, ja dánska gonagasa sadjái lei ruoŧa gonagas šaddan Norgga ge gonagassan, buot geavai 1814s, lei Norgga stáhta dilli oalát nuppástuvvan, ja eiseváldit fertejedje fas huksegoahtit ja nannet hálddahusa - Finnmárkkus maiddá.
 Deinboll lei proavasin Čáhcesullos gaskal 1816 ja 1824, ja son gárttai maiddá ovddastit Finnmárkku Stuorradikkis. Son barggai erenoamážit skuvlla áššiiguin, ja sus ledje moanat árvalusat mo skuvlla nannet ja buoridit. Muhto easkka N V Stockfleth áiggis rievddai giellapolitihkka. Stockfleth bođii báhppan Čáhcesullui 1825s, ja gárttai bargat sámi skuvla- ja giellaáššiiguin máŋgalot jagi ovddosguvlui. Čáhcesullos son ii lean gal go moadde jagi ovdál go ozai Davvisiidda báhppavirggi. 1832 rájes lei son Oslo universitehtas sámegiela oahpaheaddjin ja dutkin. Su gieđas bohte máŋga girjji sámegillii.
 Ii Stockfleth ge beassan áibbas ráfis bargat sámegiela buorrin. Son buvttii 1848s Stuorradikki ovdii evttohusaid mo nannet sámemánáid skuvladili, ja son čuoččuhii ahte lei áibbas dárbbašlaš mánáid oahpahit iežaset eadnigillii. Seammá jagi mearridii gonagas ahte báhpat galge sáhtit oažžut sámegieloahpu sihke Tromssa semináras (oahpaheaddjiskuvllas) ja Oslo universitehtas. 1852 rájes sáhtte semináristtat (oahpaheaddjioahpit) oažžut ruhtaveahki lohkat sáme- ja suomagiela Tromssa Semináras. Muhto Stockfletha giellaoaidnu lei dál deattu vuollái šaddan. Dáruiduhttinpolitihkka oidnošgođii.
 Stuorradiggi ii guorrasan Stockfletha árvalusaide 1848s. Álaheaibáhppa Aars lei vuostáleaddjiid oaivámuš, ja son oaččui čađa ahte ášši guorahallo ja váldo ovdan fas nuppi Stuorradikkis, 1851s. Son háliidii ahte guorahallo ii go sámemánáid sáhte oahpahit dárogillii. Aars dajai ahte su áigumuš árvalusaiguin lei ovddiidit čuvgehusa sámiid gaskkas. Dat lea ge ágga mii ále geavahuvvui sámegiela vuostá.
 Ášši bođii fas ovdan 1851s. Stuorradiggi čuovvulii Aars árvalusa. Skuvla galggai oahpahit sámemánáide dárogiela vissis guovlluin gos lei vejolaš nannet dárogiela. Daid guovlluid gohčodedje "overgangsdistrikter" (sámegillii sáhtášii gohčodit dáruiduhttinguovlun). Dat mávssii dan ahte dáid guovlluin ásse maiddá dan veardde ollu dážat ahte dárogiella gullui skuvllastobu seinniid olggobealde ge, ja danin lei eiseváldiin doaivva ahte sámit ja láddelaččat eai vajáldahte dan dárogiela maid ohppe skuvllas. Álgo álggus ledje dát guovllut Oarje-Finnmárkku rittus ja Davvi-Tromssas. Maŋŋá gal bohte buot sámeguovllut ođđa ortnegiid vuollái.
 Stuorradiggi juolludii 1851s veahá ruđa dárogiela nannemii, ja dát ruhtajuolludeapmi gárttai bistevažžan gitta 1920-jagiide. 1870-jagiide ii lean juolludeapmi nu stuoris, dat lassánii 1000 speissedálaris 3500 speissedálarii. 1881s lei lassánan 27500 ruvdnui, 1892s 32000 ruvdnui, ja 1903/1904s gitta 68000 ruvdnui. Muhto dalle lei ge dáruiduhttinpolitihkka olles fámus.


  [-- Sisdoallu]
 Ballu suopmilaččaid sisafárremiid geažil

 Dáruiduhttinpolitihkka gárttai eanemusat čuohcat láddelaččaide, dahje suoma sisafárrejeaddjiide ja sin maŋisboahttiide. Ortnegat mat ásahuvvojedje 1851s ledje várra eanemusat jurddašuvvon váikkuhit sámiide, muhto 1870-jagiin goittot lea čielggas ahte maiddá láddelaččaide guske ortnegat.
 Suopmilaččat ledje Finnmárkui boahtigoahtán álgo 1700-jagiin. Ruoŧŧa lei stuorraváldi 1600-logus, ja fievrridii veahkaválddálaš olgoriikkapolitihka. 1700-jagiid álggus soađai Ruoŧŧa Ruošša vuostá, ja dát soađit šadde garrasit čuohcat Supmii go dat šattai soahteeanan, ja dasto Ruošša vearuhusa vuollái. Muhtin guovlluin goddojedje olu siviilaolbmot, ja eanandoallu gillái rievidemiid ja vearuhusa bokte. Máŋggas báhtaredje davás, ja sis bohte olusat Ivgui ja Álahedjui. Maiddá siseatnama siidaguovlluide bohte soapmásat, Guovdageidnui, Mázii, Kárášjohkii ja Buolbmágii. Muđuid bohte sámit Giema sámesiiddain miehtá 1600 ja 1700-logu "Ruija"-rittuide, muhto sii vigge muhtin muddui dahkaluddat láddelažžan go dohko jovde. Go Álaheajus bohte ruvkedoaimmat johtui 1826 rájes, bohte maiddá olu láddelaččat Durtnosleagis barggu dihte.
 Diet lei hiljes sisafárren. Stuorra olmmoščorragat boahtigohte easkka 1860-jagiin, ja dalle Nuorta-Finnmárkui. Ovdamearkka dihte lassánii láddelaččaid lohku dálá Čáhcesullo gielddas ná gaskal 1845 ja 1890:


  1845: 140, 16.6% oppa álbmogis
  1855: 436, 27.7% oppa álbmogis
  1865: 1038, 44.3% oppa álbmogis
  1875: 1485, 52.1% oppa álbmogis
  1890: 2159, 57.5% oppa álbmogis


 Dán stuorra sisafárremii ledje guovtti lágán sivat. Finnmárkkus lei áhpeguolásteapmi ja guollegávpi sakka buorránan maŋŋá 1840, ja olmmošlohku lassánii miehtá Finnmárkku rittu. 1855 rájes lassánii olmmošlohku eanemusat Nuorta-Finnmárkkus. Buorránan dilli áhpeguolásteamis gesii olbmuid Finnmárkui sihke máddelis Norggas ja Gaska-Suomas. Sisafárrejeaddji dážat navde Finnmárkku leat buoret guovlun go iežaset ruovttubáiki. Mannan čuohtejagi gaskkamuttos lei stuorra gilvu eatnamiid alde máddin, go olu nuorat bohte náitalanahkái ja ohcagohte eallingeainnu. Suomas maid lei dilli váttis eanandoalus, erenoamážit vuolitsehtui (dat geat eai birgen nu bures). 1860-jagiin ledje Suomas fuones jagit šattu dáfus, ja máŋggas vulge bákkus davás. Sidjiide maid lei guollerikkis Ruija geasuheaddji guovlu.
 Álbmotlohkamiin oaidnit mo olmmošlohku lassánii. Jos juohká dážaid, sámiid ja láddelaččaid ieš guđet sadjái, de leat logut ná:


  1845 1855 1865 1875 1891
 Dážat 4494 6981 9351 12891 15360
 Sámit 6541 7103 7490 7008 7881
 Láddelaččat 1692 2305 3488 4286 5929
 Oktiibuot 12727 16389 20329 24185 29170


 Álbmotlohkamiid loguid galgá várrogasat geavahit, go ii leat lohkamis lohkamii geavahuvvon seammá vuohki árvvoštallat gii gullá man čerdii, geahča ovdamearkka dihte mo sámiid lohku njiejai 1865 ja 1875 gaskkas, ja lassánii fas. Muhto logut goittot leat veahá veahkkin. Nu go oaidnit, de lassánii láddelaččaid lohku eanemusat gaskal 1855 ja 1865. Gaskal 1865 ja 1890 ásse goalmmátoassi sis Čáhcesullus (vrd. ovddit tabeallain). Maiddá dážaid lohku lassánii, masá seammá johtilit. Sisafárren Suomas lei nappo oassi stuorra olmmošrávnnjis mii golggai davásguvlui miehtá 1800-logu. Olmmošlohku lassánii mealgat maiddá danin go riegádedje olu eanet mánát go jápme olbmut. Dattege loktii dáža ja suopmilaš sisafárren gitta 1850-jagiide olmmošlogu eanet go dát "lunddolaš" olmmošlogu lassáneapmi.
 Vaikko dážaid lohku ge lassánii olu, de ledje čearddalašvuođa dilit eiseváldiid mielas dakkárat ahte orui dárbu nannet dáža kultuvrra Finnmárkkus. Ballu, man suopmilaš sisafárren cahkkehii, boahtá politihkas vuosttas hávi ovdan eananvuovdima oktavuođain, ja dat lea hui čuvgejeaddji danin go 1863s bođii vuosttas eananvuovdinláhka. Das ii vuhtto ballu, muhto moadde jagi das maŋŋá bohtet njuolggadusat mat hui čielgasit čájehit muosehisvuođa Finnmárkku čearddalašvuođa áššiid geažil.



  [-- Sisdoallu]
 Eananvuovdinlágat

 1863 eananvuovdinláhka guoskkai dušše Finnmárkui. Finnmárku lea erenoamáš eananvuoigatvuođaid dáfus, ja dasa lea guhkes ovdahistorjá. Gitta 1775 rádjái ii lean vejolaš oamastit eatnama Finnmárkkus. Eanangeavahanvuoigatvuođat čuvvo árbevirolaš riekteáddejumi. Muhto Álaheajus gártagohte dilit moivásat go olmmošlohku lassánii nu johtilit ahte olbmot eai nagadan šat árbevirolaš vuoigatvuođaáddejumi bokte čilget geas lei vuoigatvuohta geavahit guđe eatnama. Dađis go Álaheajus viidánii eanandoallu, šattai eanet dat eanet dárbu nannet oamastanvuoigatvuođaid. Danin evttohii ámttamánni ahte eiseváldit das duohko galge juohkit eatnamiid olbmuide dárbbu mielde, ja ahte sii ožžo báhpára duođđaštussan eanangeavahanvuoigatvuhtii. 1775 njuolggadusat gohčoduvvojit dárogillii "jordutvisningsresolusjonen av 1775", ja oassi das lea ain fámus.
 1775 njuolggadusaid mielde ožžo olbmot erenoamážit Oarje-Finnmárkkus báhpára duođaštussan eanangeavahanvuoigatvuhtii. Muhto eatnážat eai beroštan háhkat báhpára. Doppe gos háhke báhpára, nu go mat Álaheajus, bođii áiggi mielde ovdan ahte njuolggadusat eai lean doarvái buori. Oamastanriekti lei gárži. Jos olbmot háliidedje doalahit oamastanrievtti, fertejedje golmma jagi siste njáskat gieddin, ja ássat das. Jos guđđe saji ávdin, de manahedje eatnama. Dasa lassin lei mihtideapmi hui váilevaš go ráját eai čilgejuvvon albma láhkái. Danin eai nagadan eiseváldit čuovvut mielde gii geavahii man eatnama, ja danin eai nagadan ge čoavdit daid riidduid mat čuozziledje olbmuid gaskkas eatnamiid alde.
 1863 láhka galggai čoavdit váttisvuođaid. Dán lágas ásahuvvui eananoamastanvuoigatvuohta nu go mii otne dan dovdat Finnmárkui ge. Dán ge vuoru bođii láhkaevttohus Álaheajus. Lága mielde lei vejolaš oažžut albma eanangirjji mii dáhkidii oamastanvuoigatvuođa gávpe- ja árbeoktavuođain ge. Eanangirji addá olbmui vejolašvuođa sihke vuovdit eatnama, pántan bidjat, ja eana sáhtta árbejuhkui ge mannat.
 Lágas eai lean mearrádusat mat guoskkašedje čearddalašvuođa diliide. Muhto jagiin gaskal 1863 ja 1867 árvvoštalai ráđđehus dili máŋgga oktavuođas. Stáhtaráđđi Stang cakkai daid geat háliidedje čavget politihka láddelaččaid vuostá. Eananvuovdinpolitihkas lei 1866 rájes sáhka galggai go stivrregoahtit gii oažžu eatnama láigohit (forpáktet) stáhtas. Eananvuovdinlága mielde ii livččii lean vejolaš dan dahkat, go das daddjui ahte dat gii ákšuvnnas čuorvu alcces eatnama, oažžu oastit dan. Rievdadusat mat dáid ságastallamiid maŋŋá bohte láhkii 1869s, eai lean doarvái buori eiseváldiid mielas, ja 1876s bohte njuolggadusat man mielde galggai leat vejolaš ráddjet oamastanvuoigatvuođa dihto guovlluin. Dan maid das vigge, lei ahte olbmot galge ohcat lobi jos áigo vuovdit eatnama. Eiseváldit háliidedje dan láhkái eastadit ahte sámit ja láddelaččat besset eatnamii oastit. Eiseváldit nuppi dáfus ain gádde ahte sis lei lága mielde lohpi vuosttas vuovdimis prioriteret dážaid sámiid ja láddelaččaid ovddabeallái. Stuorradiggi eahpidišgođii lei go nu, muhto ii diehtán vuos buoret ráđi go orustahttit eananvuovdima vissis rádjáguovlluin 1879 rájes. Aŋkke ožžo muhtin dážat oastit eatnama Kárášjoga gielddas, gos eananvuovdin rievtti mielde lei orustahtton.
 1888s bođii ođđa stáhtaborgárláhka. Das daddjui vuosttažin ahte eatnama sáhtii dušše Norgga stáhtalahttu oamastit. Dasa lassin mearridii láhka ahte dušše sii guđet máhtte dárogiela besse Norgga stáhtalahttun. Dát dieđus mielddisbuvttii ahte suopmiláččat olgguštuvvo. Nuppi dáfus sáhtte ruoŧŧilaččat beassat Norgga stáhtalahttun go giellagáibádus ii lean sidjiide oaivvilduvvon. Go eiseváldit sáhtte geavahit dán lága eananvuovdima oktavuođain, besse olbmot 1895 rájes fas oastit eatnamiid daid guovlluin gos eananvuovdin gildui 1875s. Eai 1869 mearrádusat ge galgan leat fámus 1895 rájes.
 Vaikko eiseváldit vigge gieldit sámiid ja láddelaččaid oastit eatnamiid, de gávnnahii liikká eanandoallodepartementa ahte menddo olu sámit ja láddelaččat ožžo eanangirjjiid. Dasa lassin lei Stuorradiggái boahtán árvalus ložžet stáhtaboargárlága gáibádusaid. Danin badjánii jurdda ođđa eanandoallolága ráhkadit.
 Báikkálaš eiseváldit ledje evttohan sihke 1775 njuolggadusaid ja 1863 eananvuovdinlága. Duogážin árvalusaide ledje báikkálaš váttisvuođat go eananvuoigatvuođat šadde nu moivásat ahte sii eai šat nagadan daid čorget. 1902 lágain lei áibbas nuppi láhkái. Guovddášeiseváldit árvaledje lága vai sidjiide livčče vejolaš váikkuhit Finnmárkku čearddalašvuođadiliide. Dan oaidná lága ráhkkananbarggus, gos čearddalašvuođa dilit čilgejuvvojedje hui dárkilit. Vel čielgaseabbo oaidná dan lága ja láhkii gulli njuolggadusain. Čielgaseamos lea eananvuovdinnjuolggadusaid giellagáibádus. Das mearriduvvui ahte eatnama sáhtii dušše daidda vuovdit geain lei dárogiella ruovttugiellan dahje beaivválaš giellan. Muhto njuolggadusain ledje eará ge mearrádusat.
 Eananvuovdima galggai eananvuovdinkommišuvdna čađahit. Dát lei ođđa ásahus mii ii lean leamaš ovdál. Juohke gielddas galggai leat sierra kommišuvdna. Ovdaolmmožin biddjui eananvuovdinkommišuneara, dahje hoavda. Dát lei ođđa virgi. Dasa lassin galggai guovllu leansmánni leat kommišuvnnas fárus, ja dasto vel okta lahttu gielddas eret. Ámttamánni nammadii dán gielddalahtu, goittot 1920-jagiide. Dan rájes nammadii gielda ieš gieldda lahtu. Juohke gielddas lei nappo sierra eananvuovdinkommišuvdna. Eananvuovdinhoavda lei mielde uot kommišuvnnain. Eanetlohku lávdegottis mii evttohii eananvuovdinlága, lei árvalan ahte gielda ieš nammada iežas lahtu, muhto dasa ii guorrasan eanandoallodepartementa ii ge Stuorradiggi. Sii háliidedje ahte ámttamánni galggai dan ge beassat mearridit.
 Čavga bearráigeahčču boahtá maiddá ovdan go geahčada mo eananoastinohcamiid meannudedje. Son gii ohcat áiggui, fertii ruovttu guovllu leansmánnis oažžut duođaštusa lei go Norgga stáhtalahttu, man čerdii gulai, gos lei riegádan, ja máhtii go dárogiela. De sáhtii easkka sáddet ohcama dan gieldda leansmánnái gos háliidii eatnama oastit. Ohcama galggai sáddet ovdál 1. b. guovvamánus. Leansmánni ja gieldda kommišuvdnalahttu gieđahalaiga dasto ohcamiid ovdál go sáddiiga daid eananvuovdinhovdii. Son mearridii gis galggai go olles kommišuvdna leat fárus mihtideamen eatnama, vai sáhtiiga go leansmánni guovttos gielddalahtuin dan dahkat. Jos eananvuovdinhoavda oaivvildii ahte son ii dárbbašan leat mielde, de fertii liikká ámttamánnis hcat lobi addit ohcamiid duon guoktá háldui.
 Áššemeannudeapmi gárttai dien láhkái áddjás hommá, ja 1920-jagiin lei dábálaš ahte kommišuvdna ádjánii guokte gitta njeallje jagi ovdál go eatnama sáhtte mihtidit ja ohcci eanangirjji oažžut. 1926s bohte vel báhpárat Stuorradikki eanandoallolávdegotti ovdii gos čuoččuhuvvui ahte muhtin sámeguovlluin, nu go mat Lágesvuonas, sáhtii sápmelašriehpu vuordit gitta jealljenuppelot jagi ovdál go áššit čilge.ean vissis ahte ohcci oaččui eanangirjji. Kommišuvdna hilggui ui dávjá ohcamiid. Mii leat dávjá gullan go eananvuovdinlágas lea sáhka, ahte sámit eai ožžon oastit eatnamiid eananvuovdinlága giellagáibádusa geažil. Dat čuoččuhus ii leat áibbas duohta. Lea duohta ahte máŋggas eai ožžon oastit eatnama, muhto mii dalle dáhpáhuvai, lei ahte sii besse čállit stáhtain láigošiehtadusa mearriduvvon áigái ja gieddeláigui. Ovdál 1920 orru guovtti goalmmátoasis ohcamiin nu geavvan, ja 1920-jagiin beliin ohcamiin. Nubbi ášši lea vel dat ahte giellagáibádusa lassin ledje moadde eará mearrádusa maidda eananvuovdinkommišuvdna dávjá čujuhii go hilggui ohcamiid. Eananvuovdinnjuolggadusain, mat čuvvo eananvuovdinlága, daddjui ahte:
 Eatnama oaččui vuovdit Norgga stáhtalahtuide dain eavttuin ahte sii:


  ledje guovllu eanandollui ja bajáshuksemii ávkkálaš olbmot
  máhtte dárogiela hállat, lohkat ja čállit, ja ahte sii geavahedje dárogiela beaivválaččat.



 Dasa lassin daddjui njuolggadusain ahte geassesajiid ii ožžon vuovdit, dušše láigohit, ja dat gárttai erenoamážit čuohcat sámiide.
 Okta ášši lea mii lágas ja njuolggadusain mearriduvvui, nubbi lea man muddui eanandoallokommišuvnnat čuvvo mearrádusaid. Mii giellagáibádussii guoská, orru ášši čielggas. Kommišuvnnat leat čujuhan dasa dušše vuosttas moadde jagi. Unjárgga kommišuvdna veadjá leat geavahan giellagáibádusa go Stuorravuona boares márkanšilju mihtiduvvui 1903s. Ohcciid gaskkas ledje moadde sápmelačča, ja sii eai ožžon eanangirjji, besse dušše láigohit gittiid leansmánnes, gii beasai oastit. Ášši ii leat áibbas čielggas, go kommišuvdna čujuha sihke stáhtalahtovuođagáibádussii ja giellagáibádussii. Muhto go ohcciid gaskkas ledje sihke láddelaččat ja sápmelaččat, ja ii okta ge sis ožžon eanangirjji, orru leamen nu ahte láddelaččaid ohcamat hilgojuvvojedje danin go sii eai lean Norgga olbmot. Dalle fertii lean giella ágga sámiid vuostá. Muđuid gal gávdnojit dievva ovdamearkkat 1905 rájes gos sámit ožžo eanangirjji vaikko ieža mieđihedje ahte sii eai máhttán dahje geavahan dárogiela. Eanandoalloministar vikkai čavget giellagáibádusa 1913s, muhto das ii boahtán mihkkege go masá buohkat geat jienádedje áššis, áviissat, báhpat, Finnmárkku Stuorradikkeáirasat, gielddastivrrat ja ságadoallit, vuosttildedje čavgema. Máŋggas árvaledje baicce sihkkut oppa giellagáibádusa. Veahá sierramielalašvuohta lei das ahte galggai go leat álkkit sámiide go láddelaččaide oastit eatnama. Muhtimat oaivvildedje nammalassii ahte gal láddelaččaid ohcamiid juolui hilgut, go sii han ledje sisafárrejeaddjit. Muhto sámiid, geat ále leat orron Finnmárkkus, ii lean govttolaš soardit eananvuovdimis, daddjui.
 Erenoamáš beroštahtti lea eananvuovdinhoavdda cealkámuš áššái. Son oainnát muitalii ahte son ii lean nu sakka beroštan giellagáibádusas, ja eai lean ovddit ge eananvuovdinhoavddat beroštan das. Ii son gáddán dat ovddiidivččii eanandoalu, ii ge dáruiduhttima. Das baicce čuožžilivččii unohas agitašuvdna Norgga ja dážaid vuostá, logai.
 Nubbi mearrádus eananvuovdinnjuolggadusain guoskkai daidda geat eai lean Norgga stáhtalahtut. Dás lea maiddá ášši hui čielggas. Supmii gulli olbmot eai galgan oažžut eanangirjji, sii fertejedje láigohit stáhtas. Ovtta gaskka lei eananvuovdinhoavda nu garas ahte eai galgan láigohit ge beassat, muhto dat fertii lean boasttu láhkaipmárdus, go das gal fas ložžii. Sámit ledje dábálaččat Norgii gulli, nu ahte sidjiide ii guoskan dát mearrádus.
 Mii dalle bázii čearddalašvuođa guoski mearrádsain, jos sámiid beali smiehttá? Vuosttamužžan ahte vaikko báikkálaš eiseváldit eai čuvvon lága nu go lei jurddašuvvon, de goittot lea láhka duođaštus mo guovddášeiseváldit háliidedje politihka. Čearddalašvuođa dilit davvin ledje 1860-jagiin gártan oaivebávččasin sidjiide. Eiseváldit vigge doalahit Norgga stáhta suverenitehta davvin moanaid doaimmaid bokte. Eananvuovdinpolitihkka lei okta máŋga gaskaoami gaskkas.
 Nubbi ášši mii lea fuomášan veara, lea ahte vaikko giellagáibádus ii váldon atnui, de fertejedje sámit vástidit gažaldagaide iežaset giellageavaheami birra. Dakko bokte bohte sii diehtit ahte eananvuovdinpolitihkas ge vikkai stáhta fievrridit dáruiduhttinpolitihka. Dat dieđus nannii oppa dáruiduhttinpolitihka. Vel 1950-jagiin fertejedje olbmot vástidit ohcanskovi giellagažaldagaide, ja dat lei olbmuid mielas hui unohas, muitaluvvo.
 Goalmmát ášši lea ahte máŋggas fertejedje liikká duhtat láigoeatnamiin vaikko eananvuovdinkommišuvnnat eai oro hilgon sámiid eananohcamiid giellagáibádusa geažil. Eananvuovdinkommišuvnnat han galge fuolahit ahte eanandoallu nannejuvvošii. Sámiid lei dárbu čuvget dahje bágget buoridit eanandoaluset.



  [-- Sisdoallu]
 Sámiid ealáhusat ovdáneami čuovggas

 Go eanandoalu galggai nannet, de lei gažaldat mo šibitdivššu galggai buoridit ja gieddebárggu buvttadeami (produkšuvnna) loktet. Miehtá 1800-logu ledje die áššit mas sámit birgejedje funet eiseváldiid ja eanandoallodiehttiid mielas. Sámit johtaledje geassesadjái vai suoidni beasašii šaddat ráfis šibihiid ovddas álvesaji ittiin, ja danin go johtaleapmi muđuid heivii sámiid viiddis luondduávkkástallamii. Suoidni dattege ii lean šibihiid áidna fuottar. Stuorra oassi sáhtii leat ng. veahkkefuottar mii biddjui liemasruitui. Veahkkefuottarin geavahuvvojedje sihke stárat, guollešloagat, jeaggesuoinnit, jeahkkálat, ja lasttat.
 Eiseváldiide lei oalle oivebávččas mo galge oažžut sámiid heaitit diekkár fuones dábiin, ja álgit albma šibitdoaluin. Albma šibitdollui gulai buoret návetdikšu, gieddesuoidni váldofuottarin, ja oppa lohkái doarvái dálvefuottar šibihiidda. Sámiid árbevirolaš oapmedoallu ii dohkken man ge dáfus. Mii guoská šibit- ja návetdikšui, de ledje čuvgehusdoaimmat deatálaš váikkuhangaskaoamit. Eiseváldiin lei várra liikká stuorát doaivva váikkuhit fuottardeapmái eananvuovdinpolitihka bokte.
 Deanuleagis vigge eiseváldit muhtin muddui geavahit luossabivdinvuoigatvuođaid (čáziid) ge dakkár ulbmiliiguin. Guovllu ássiin lei doložis buođđun- ja golgadanlohpi ja báikkálaš eiseváldit fertejedje vuhtii váldit dáid vuoigatvuođaid. Dat gáržžidii vejolašvuođaid rievdadit dili. Muhto dattege čatnojuvvojedje bivdovuoigatvuođat 1800-logu mielde eananoamasteapmái. 1888s bođii láhka Deanujoga bivdovuoigatvuođaid hárrái. Dás biddjui gáibádussan ahte čáhci galggai eatnama čuovvut, dahje nuppi láhkái daddjon: Son, geas lei eana, oaččui buođđut ja golgadit. Láhka lei heivehuvvon Vuolle-Deanu (Sieiddás vulos) diliide, muhto gárttai guoskat olles leahkái. Vuolle-Deanus ledje eanandilit nu moivásat ahte sierra kommišuvdna fertii daid čorget (1876-1883). Ovdál go láhka bođii fápmui, lávii sundi guorahallat diggereaissuin ledje go olbmuin ain eatnamat mas ii gávdnon eanangirji. Loahppaboađus lei ahte eanáš gittiide gávdnui eanangirji ovdál 1900. Muhto liikká gárttai 1902 eananvuovdinláhka guoskat Deanuleahkái ge, beassat fargga oaidnit.
 1888 Deanulága vuođul ráhkaduvvui gonagaslaš resolušuvdna 1911s. Das čavgejuvvui oktavuohta eanandoalu ja bivdinvuoigatvuođaid gaskkas. Das duohko galggai láddjet ovtta gusa dálvedoarvvi (2000 kg) suoinni jos áiggui oažžut čázi, ja dasa lassin gáibiduvvui ahte ásai eananbihtás lahka. Stáhtalahttovuođa gáibádus maiddá nannejuvvui. Njuolggadusaid evttohedje Vuolle-Deanu dážahearrát, politimeašttir ja sundi. Sundi lei dasa lassin ovdaolmmoš Deanu eanandoallosearvvis, ja oaččui searvvi ge doarjut árvalusa. Searvvi lahtut ledje várra eanáš dážat.
 Politimeašttir ja sundi geavaheigga máŋga ákka go evttoheigga njuolggadusaid. Soai háliideigga njuolggadusaid man vuođul sáhtiiga čavget luossabivddu bearráigeahču. Guvlui lei olmmošlohku sakka lassánan ja dat mielddisbuvttii soahpameahtunvuođa bivdiid gaskkas. Sutnos ledje evttohusat njuolggadusaide mat sutno gáttu mielde geahpidivčče riiduid.
 Nubbin háliideigga caggat láddelaččaid vejolašvuođaid oažžut luossabivdinvuoigatvuođaid. Eananvuovdinlága njuolggadusain lei, nu go oinniimet, mearriduvvon ahte dušše Norgga olbmot ožžo oastit eatnama. Dattege ledje máŋggas ožžon eatnama, váidalii politimeašttir. Láigoeatnama gal sáhtii Suoma olmmoš ge oažžut, ja das ge čuvvo bivdovuoigatvuođat. Danin lei dárbu čavget mearrádusa. Dat mávssii ahte 1902 rájes gehččui stáhtalahttovuhtii go mearridedje eananohcamiid. Dát guoskkai oppa Finnmárkui. 1911 rájes gehččui Deanus vel stáhtalahttovuhtii go olbmot ohce čázi (bivdinlobi).
 Goalmmádin ledje eananvuoigatvuođa dilit moivváskeamen fas. Kommišuvnnabarggut gaskal 1876 ja 1883 gal ledje soaittahagas čorgen diliid, muhto sámiid árbevierut ledje fas moiven áššiid eiseváldiide. Politimeašttir váidalii go sámit eai juohkán eatnamiid árbbis. Árbejeaddjit geavahedje eatnamiid ovttas, dahje vurrolagaid. Seammá lágán vieruid birra muitalii Kárášjoga suohkanbáhppa Kristian Nissen 1913s, muhtin eará oktavuođas. Maiddá Guovdageainnus ledje sullasaš árbejuohkkinvierut mat dahke ahte eatnamiin ledje máŋga geavaheaddji. Boađusin diein vieruin lei ahte eananbihtái sáhte leat vaikko man olu eaiggádat geat ovttas dahje vurrolagaid geavahedje eatnama. Danin árvaleigga politimeašttir guovttos sunddiin ahte ovtta eananbihtá ii galgan čuovvut go okta bivdovuoigatvuohta. Nu mearriduvvui ge.
 Gáibádus ahte galggai láddjet gusa dálvedoarvvi suoinni, čuozaid eanemusat sámiide. Gal soittii leat dilli eiseváldiid mielas mealgat buorránan 1800-logu gaskkamuttu rájes, muhto sámiid šibitdikšu ii vel dohkken. Das geavahuvvui ain menddo olu veahkkefuottar. Sámiid eanandollui gulai, nu go eiseváldit oidne ášši, váilevaš fuottardeapmi, eananbihtát ledje miehtá gieldda, ja buohtalasealáhusat dolvo albmáid eret šibitdoalus, nu ahte nissonolbmot báhce okto návetbargguin. Dát ledje buot áššit maid eiseváldiid mielas berrii rievdadit. 1888 Deanu luossaláhka, 1902 eananvuovdinláhka ja 1911 Deanu luossabivdinnjuolggadusat váikkuhedje seammá láhkái: Olbmot (dahje buoret, sámit) galge čohkket opmodagaset ovtta sadjái, heaitit dološ johtalanvugiin, ja geahpidit buohtalasealáhusaid ja šaddat albma eanandoallin.
 Moadde Vuolle-Deanu dáža árvaledje nappo 1911 njuolggadusaid, ja árvalus meannuduvvui eanandoallodepartementtas almmá guovllu eiseváldiin gulaskuttakeahttá. Ii fylkkamánni ge diehtán njuolggadusaid birra maidege ovdál go ledje jo dohkkehuvvon ráđđehusas. Deanu, Buolbmát ja Kárášjot gielddastivrrat gulle ášši birra easkka jahkebeali maŋŋá go njuolggadusat ledje dohkkehuvvon. Sin cealkámušat eai váldon vuhtii. Ášši vuolggahuvvui Deanu Eanandoallosearvvis gos sundi lei ovdaolmmoš. Árvaleaddji lávdegottis ledje dušše dážat. Sundi váldii njuolga oktavuođa eanandoallodepartementtain garvvedettiin báikkálaš eiseváldiid nu go gielddastivrraid ja fylkkamánni. Oppa meannudanvuohki čujuha ovtta guvlui: Dás geavahedje Vuolle-Deanu sisafárrejeaddji dážat sin oktavuođaid dáža hearráiguin alcceseaset buorrin.
 Eará guovlluin eai lean dakkár čorgenbarggut čađahuvvon go Vuolle-Deanus dahkkui gaskal 1876 ja 1883. Doppe ledje jáhkimis ain olu opmodagat mas eiseváldit eai diehtán stuorrát. Deanus, nu go eará guovlluin ge, ledje sámiin giettit hui bieđggui. Gulai ealáhussii ahte olbmuin sáhtte leat sihke geasse- ja dálvesajit. Dasa lassin ledje lájut ge bieđggui, sis sáhtte leat árbevirolaš vuoigatvuođat ovdamearkka dihte jeaggelájuide, niittuide, luomejekkiide ja jávrriide. Diet lei ášši man eananvuovdinkommišuvnnat sáhtte rievdadit 1902 eananvuovdinlága vehkiin. Nu go eanandoallohoavda dajai 1923s muhtin áššis siskkit Deanovuonas:


  "Finnmárkku sámiin lea dat vierru ahte sis galget leat giettit bieđggui viiddis guovlluin, dávjá olles gielddas, dan sadjái go ovtta, stuorát opmodaga háhkat. Die lea juoidá man mun lean atnán iežan geatnegahtton caggat."



 Go hilggui ohcamiid, lei son geavahan ággan ahte eananvuovdinnjuolggadusaid mielde lei dušše lohpi láigohit geassesaji, dárogillii "seter".

 Finnmárkku stuorradikkeáirras, ámttamánni Hagbart Lund, lei sulai seammá oaivilis Stuorradikkis 1928s. Dalle lei Deanu Eanandoallosearvi láitán Deanu eananvuovdinkommišuvnna bargguid danin go sámiide lei "measta veadjemeahttun" oažžut eanangirjji, ja sidjiide guđet ožžo, gárttai menddo divrras. Seammá oktavuođas bođii Stuorradikkis ovdan ahte Lágesvuonas sáhtii ohcamiid gieđahallan ádjánit gitta njealljenuppelot jagi.

 Sáhtta nappo jáhkkit ahte eananvuovdinkommišuvnnat máŋgii gárte hilgut sámiid ohcamiid juste danin go sin eanandoallu ii heiven eananvuovdinlága govvii. Dán govvii gulai badjelgeahččanvuohta sámi kultuvrii ja gillii, ja oppa sin birgenláhkái (eanan- ja boazodollui). Muhtin muddui vigge eiseváldit movttiidahtit albma eanandollui, nu go Deanus geavai ovdál 1900 luossavuoigatvuođaiguin. Muhto politihkas ledje maiddá čielga bággengaskaoamit geavahusas, erenoamážit boazodoalu vuostá, muhto maiddá eanandoalu dáfus. Kultuvrra nannen ii gullan dan áiggi sámepolitihkkii. Dan sáhttit mii erenoamážit oaidnit dan suorggis gos otne daddjo ahte sámekultuvrra galggašii nannet, nammalassii giella-, kultuvra- ja skuvlapolitihkas.



  [-- Sisdoallu]
 Sámemánáid skuvla


 Sagai Muittalægjes lei 1905s ja 1906s guhkes nákkáhallan skuvlla giellageavaheami alde, bajilčála lávii leat "Samimanai skuvlat" dahje sullasaš. Muhto olu lei geavvan skuvlapolitihkas ovdál go Sagai Muittalægje lohkkit nákkáskedje.

 Nu go lean muitalan, de ságastalle sámemánáid oahpahusa birra Stuorradikkis sihke 1848s ja 1851s. Dalle dadje čielgasit ahte das ovddosguvlui ii galgan leat stáhtas geatnegasvuohta fuolahit sámegieloahpahusa skuvllas. Dat máksá dan ahte skuvla ii šat galgan ovddidit mánáid sámegiela, sámegiela oaččui dušše geavahit gaskaoapmin dárogieloahpaheames.

 Ruđat mat ovddosguvlui juolluduvvojedje "Finnefondet" nama vuolde, manne vaikko man galle sierradoaimmaide nannet dárogiela sámi ja láddelaš mánáid gaskkas: Oahpaheaddjiid oahpahussii ja bálkkáide, čeahpes mánáide movttiidahttinskeaŋkkaide, skuvllaid ja internáhtaid huksemiidda, skuvlatiimmuid lasiheapmái, ja nu ain.

 Álgo 1850-jagiid rájes lei vejolaš lohkat ruhtavehkiin sáme- ja suomagiela Tromssa Semináras. Oahppi oaččui ng. fridjasaji semináras. Dasa besse maiddá sámit ja láddelaččat. Muhto 1859 rájes ii lean sidjiide šat nu álki oažžut fridjasaji. Oahppit fertejedje das duohko eksamena bokte čájehit ahte sii dohkkejedje seminárii álgit. Dát čuozai sámiide ja láddelaččaide go sis lei dábálaččat fuonet ja unnit vuođđooahppu go dážain. Dasa lassin rievddai fridjasadjeortnet dan láhkái ahte dat geat buoremusat birgejedje álggahaneksamenis ožžo vuosttamužžan fridjasaji. Go eai lean nu galle fridjasaji, de gokso sámit ja láddelaččat fuonet vuođđooahpuset geažil. Dan rájes eai lean go moattis sámiid gaskkas geat ožžo fridjasaji.

 Eiseváldit gáržžidedje dađistaga sáme- ja suomagiela saji skuvllas, ja loahpalaš boađus livččii lean ahte dát gielat eai šat geavahuvvon. Danin lei lunddolaš ahte fridjasajiide ii lean šat dárbu. Maid bat oahpaheaddjit dainna sáme- ja suomagielain go eai ožžon daid geavahit? Ii leat imaš ahte vuos váldui okta dain njeallje suomagiellohkkiid fridjasajiin eret 1898s, ja dasto gáržžiduvvui ja loahpalaččat heaittihuvvui oppa ortnet 1905s. Maŋimuš sámegiela lohkkit válde eksamena 1905s, ja maŋimuš suomagiellohkkit fas 1906s.

 1899s mearriduvvui ahte Finnmárkui galggai ásahuvvot sierra skuvladirektøravirgi. Virgi lei jurddašuvvon nannet dáruiduhttima. Vuosttas skuvladirektørat gárte ge garrasit bargat dáruiduhttima ovdii.

 Bernt Thomassen bođii 1902s vuosttas olmmožin virgái. Girkoráđđi Wexelsen fálai ieš Thomassenii virggi. Thomassen biehttalii álggus, muhto Wexelsen hálahii su álgit. Thomassen bisui virggis gávccenuuppelot jagi. Ahte son lei ávnnastuvvon dáruiduhtti, oaidnit mii buot su bargguin virggis.

 Son bargagođii dalán dan ala ahte Tromssa Seminára fridjasadjeortnet loahpahuvvošii. Sii geat ožžo fridjasaji ledje čállán vuollái ahte sii áigo bargat uhcimusat čieža jagi dáruiduhttinguovlluin (maŋŋá oaniduvvon viđa jahkái). Thomassen čokkii loguid mat čájehedje ahte 47 fridjasadjeoahppiin geat ledje váldán eksamena gaskal 1893 ja 1902, ledje dušše čiežanuppelogis bargan Finnmárkkus. Son mahkkáš vajáldahtii muitalit ahte dáruiduhttinguvlui maid gulle gielddat Tromssas. Tromssa Seminára rektor, Just K. Qvigstad, divui maŋŋá Thomassena loguid nu ahte go válddii fárrui dan njealljenuppelohkkása ge geat ledje Tromssa dáruiduhttinguovllus oahpahan, de báhce vel guhttanuppelogis geat eai lean oahpahan mearreguovllus. Dain ledje golmmas geargan jápmit ovdál go sáhtte geatnegasaset deavdit. Dát logut ledje čábbáseabbo go Thomassena logut, muhto Stuorradikki girkolávdegoddi luhtii eanet Thomassenii go Qvigstadii, sii goittot geavahedje Thomassena loguid ákkastallamis go sihkko fridjasajiid.

 Bisma, gean vuollái skuvladilit álggu rájes gulle, ii lean duhtavaš sámi semináristtaid dárogielmáhtuin. Danin bohte álggahaneksamenat 1859s. Nu áigo čuoldit eret čuorbbimusaid amaset beassat oahpaheaddjiohppui. Oppa lohkkái skuvlaeiseváldit illá háliidedje sámiid oahpaheaddjin. Sin dárogiella lei menddo váilevaš skuvlii. Dakkár sivaiguin ožžo máŋga sámi oahpaheaddji dušše gaskaboddosaš virggi. Deanus biddjojedje 1870-jagiin moadde sámi oahpaheaddji eret virggis go sii eai máhttán dan mađe dárogiela ahte livčče oahpahan sámemánáide dan.

 1889 rájes sirdui váldi skuvlaáššiin bismmas skuvlastivrraide. Girku oaidnu dáruiduhttimis rievddai 1880-jagiin go J N Skaar šattai Tromssa bisman. Muhto go váikkuhanváldi lei jávkan, fertii Skaar árvalit nimmordeaddji sámiide ahte sii searvvašedje válggain vai ieža beasašedje skuvlastivrraide. Muhto sámiide lei váttis dohko beassat. Danin gárttai 1889 skuvlaláhka čavget dáruiduhttima go skuvlastivrrat ledje garraseabbo dáid áššiin go bisma leamašan. Danin gárttai ge sámiide váddáseabbo beassat sámeguovlluid oahpaheaddjivirggiide. Jos leš lean duohta maid Thomassen dajai ahte fridjasadjeoahppit eai oahpahan dáruiduhttinguovlluin, de lei dat olu skuvlastivrraid duohken go eai háliidan bidjat sin virggiide.

 Go Stuorradiggi ásahii dáruiduhttinguovlluid 1851s, de mearridii maiddá ahte dáin guovlluin galge oahpaheaddjit oažžut bálkálasáhusa. Muhto sii fertejedje ohcat, ja skuvlastivrrat galge duođaštit ahte ohcci lei doaimmalaš dárogielovddideaddji.

 1800-jagiid loahpageahčen ledje buot čielga sámegielddat šaddan dáruiduhttinguovlun, nu ahte doppe ge sáhtte oahpaheaddjit ohcat bálkálasáhusa. Deatnu bođii ovdamearkka dihte ortnega vuollái 1870-jagiin.

 Bálkálasáhus lei jurddašuvvon daidda geat áŋgirit barge árogiela ovdii. Gal sámit ge ožžo lasáhusa, muhto ortnet lei dieđus hui garra ávžžuhus dáruiduhttinbargui. Bálkálasáhus lei dan veardde stuoris ahte eai gallis suitán dáruiduhttima vuostá soahtat. Lei váttis birget lasáhusa haga, go dat sáhtii dahkat 40 prosentta oppa bálkkás. Ledje liikká oahpaheaddjit geat ledje dáruiduhttima vuostá ja eai ohcan lasáhusa. Sii han gal dihte ahte eai sii oačču. Ja suige sii čájehedje vuosteháguset dainna lágiin ge.

 1901/1902 bušeahtas juolludii Stuorradiggi sierra bálkálasáhusa Guovdageainnu ja Kárášjoga oahpaheaddjiide. Lasáhusaid galge dušše dážat oažžut. Stuorradiggi logai vel čielgasit ahte dáid guovlluin ii lean ávki dahje sávahahtti bidjat virgái oahpaheaddjiid geat máhtte sámegiela. Go de Guovdageainnu ja Kárášjoga vuoras oahpaheaddjit heite, bohte dušše dážat sin sadjái.

 Oahpahusa hárrái ge ledje njuolggadusat. 1851s celkkii Stuorradiggi ahte stáhtii ii gullan ovddidit sáme- dahje suomagiela. Jagiin mat čuvvo daddjui áŋga ktavuođas ahte skuvlla ulbmil galggai baicce leat ovddidit mánáid dárogiela máhtu, go dat lei čielgaseamos geaidnu čuvgehussii. 1862s bohte dárkileabbo njuolggadusat vuosttas ng. giellainstruvssas. Dás daddjui ahte sáme- ja suomagillii sáhtii oahpahit dassá go máná sáhtii dárogillii oahpahit. Kristtalašvuođaoahpus ii liikká galgan oahpahit máná dárogillii ovdál go lei sihkkar ahte mánná duođai áddii dárogiela. 1870 giellainstruvssas gáržžiduvvui sáme- ja suomagielgeavahus, muhto skuvlakommišuvnnain (skuvlastivrrain) lei ain vejolaš váikkuhit dasa. 1880 rájes ii lean šat skuvlakommišuvnnain áššis dadjamuššan ii mihkkege. Mearridanváldi biddjui dalle bismagotti dássái, ja suoma- ja sámegiela geavahus gildojuvvui. Vaikko lei sáme- ja suomagiela geavaheapmi dađistaga gáržžiduvvon 1862s ja 1870s, de lei gal vel lobálaš oahpahit mánáid lohkat eatnigielaset. 1880 rájes ii lean šat dan ge. Oahpaheaddji galggai geavahit dárogiela oahpahusas. 1898s bođii maŋimuš giellainstruksa. Dat lei fámus gitta 1959 rádjái. Das mearriduvvui ahte sáme- ja suomagiela sáhtii dušše veahkin atnit jos muđuid ii birgen. Kárášjogas ja Guovdageainnus gal galggai leat lohpi oahpahit kristtalašvuođa sámegillii. Dáruiduhttinguovlu 1898 giellainstruvssa mielde lei: Oppa Finnmárku earret dálá Várggáid gielda ja Čáhcesullo ja Hammerfestta gávpogat. Tromssas gulle Návuona ja Ráissá gielddat dáruiduhttinguvlui.

 Go girkodepartementa 1899s árvalii ásahit skuvladirektøravirggi Finnmárkui, árvalii departementa maiddá huksešgoahtit stáhtainternáhtaid. Okta skuvladirektøra deaŧáleamos doaimmain šattai ge čađahit jurdaga. Vuosttas golbma internáhtta huksejedje Mátta-Várjjagii. Dat gerge gaskal 1905 ja 1907. Stuorradikkis árvaladde galge go Guovdageainnus álgit, muhto mearridedje vuos juolludit ruđa Mátta-Várjjagii. Mátta-Várjjat lei rádjáguovlu, ja Stuorradiggi anii ahte internáhtahuksen ge sáhtii leat veahkkin dáža kultuvrra nannemis ja rájá sihkkaruššamis. Dás bođii čielgasit ovdan mo eiseváldit balle ahte Suoma nášunalisma cahkkanivččii dáža rájáid siskkobeallái. Go Guovdageidnui maid lei sáhka hukset, de lei danin go Stuorradiggi anii ahte doppe lei dárogiela nannemii stuorámus dárbu. Buoremus vuohki dárogiela nannet lei sámemánáid čohkket internáhtii dárogielat birrasii. Muhto rádjásihkkaruššan lei aŋkke deaŧáleabbo, danin álge Mátta-Várjjagis. 1910 rádjái ledje Mátta-Várjjagii lassin ceagganan internáhtat Guovdageidnui, Levdnjii ja Muorralii. 1940s ledje oktiibuot oktagoalmmatlot stáhtainternáhta Finnmárkkus, ja Kárášjohkii lei plánejuvvon okta muhto ii vel huksejuvvon. Dasa lassin ledje gielddat ieža ge huksen internáhtaid, oktiibuot gávccegoalmmatlogi 1940s. Gáttán ahte skuvlaeiseváldit vigge dáid ge internáhtaid geavahit dáruiduhttimii ávkin.

 Internáhtat ledje vuosttamužžan gaskaoamit dáruiduhttinpolitihkas. Muhto dain ledje maiddá sosiálalaš váikkuhusat. Áiggi mielde álge lágidit mánáide biepmu mávssu haga, ja 1930-jagiid váttis áiggiin máhtii dát leat stuorra veahkkin geafes olbmuide. Eiseváldit geavahišgohte dađistaga dakkár ge ákkaid go huksejedje internáhtaid. Eará ášši mii šattai deaŧálaš áiggi mielde, lei ahte internáhtat ledje dárbbašlačča dakkár guovlluin gos mánáin lei guhkki skuvlii.

 Skuvladirektøra finai 1903s bearráigeahččamin oahpahusa Leavnnjas. Doppe gárttai oahpahit ovtta tiimmu, várra čájehan dihte mo galggai. Muhtin guovllu sápmi čálii Sagai Muittalægje áviisii dán oahpahusa birra, ja das buollái riidu mii bisttii miehtá 1905, ja 1906s ain čálle lohkkit "sámemánáid skuvllaid birra". Thomassen ii lean gulahaddan mánáiguin, ja sii ledje suorganan. Ieš čilgii ahte son áiggui oahpahit mánáide maid "ute" máksá. Thomassen bijai muhtin gándda feaskárii, ja jearai dain geat báhce, gos gánda lea. Vástádus galggai leat "Johan er ute". Juhán lei dađe bahábut boasttut ipmirdan, ja lei čierrán, nu ahte Thomassen geardduhii ášši, dán vuoru nuppi eará gánddain. Oahpahanbottus fertii Thomassen moddii skoalkalit soppiinis beavdái vai mánát čuvvot mielde.

 Mánát ledje várra ádden ášši áibbas nuppi láhkái, go vánhen gii Sagai Muittalægjes čálii ášši birra, muitalii ahte Thomassen lei Juhánii čurvon "gå ut! gå ut!". Muhto go gánda ii ádden, de dohppii Thomassen su niskái ja bijai su feaskárii. Nubbi mánná galggai viežžat Juhána sisa, Thomassena gohččun lei ain "gå ut! gå ut!" Dat mánná maid suorganii. Thomassen lei dasto čujuhaddan soppiin ja jearahan mii dat lei masa čujuhii, muhto ii das ge lean boahtán mihkkege, mánát ledje oalát baláskan. Go mánát eai ádden su gažaldagaid, lei Thomassen dearppastan beavdái nu ahte skájai.

 Diekkár de lei dáruiduhttinpedagogihkka. Go mánáid ii galgan oahpahit eatnigillii, de sáhtii leat veadjemeahttun gulahaddat. Sámegielat oahpaheaddjit dieđus dihte dan. Sii geavahedje várra sámegiela veahkkegiellan eanet go skuvlaeiseváldit livčče liikon. Skuvlaeiseváldit dieđus áddejedje dan, ja vigge bidjat ámiid oahpaheaddjivirgggiide dakkár guovlluide gos sámegiella ii dárbbašuvvon. Ovdamearkka dihte vikkai Thomassen caggat Sáppáid Issáha (1904s) ja Per Fokstad (1911s) beassamis ruovttubáikkiideaskka oahpaheaddjin. Dat ii meinnestuvvan go diet guovttos oaččuiga nana doarjaga sihke báikki olbmuin ja skuvlastivrrain. Sagai Muittalægje doaimmaheaddji, Anders Larsen, lei oahpaheaddji Fálesnuori suohkanis, ja geavahii sámegiela kristtalašvuođaoahpahusas. Thomassen fuopmái dan 1907s. Sus lei dieđus miella gieldit dan, go Fálesnuorri gulai guvlui gos sámegiella lei áibbas gildon. Muhto go sámit ledje politihkkálaččat searvagoahtán dalle, ja Larsen oaččui muđuid ge vánhemiid doarjaga, de Thomassen árvalii ahte dispensašuvdna liikká addo. Larsen lei ieš okta njunošalbmáin sámiid politihkkálaš bargguin. Ášši árvvosmahtii várra su barggus go oinnii ahte das ledje goittot muhtin bohtosat.

 Stuorradiggi nannii 1936s ahte dáruiduhttin lei álmmolaš skuvlapolitihkka Norggas. Stuorradiggi sihkui dasa lassin vejolašvuođa mii dassážii leamaš lean geavahit suomagiela veahkkegiellan. Lávdegoddi mii čielggadii ášši dajai 1926s árvalusastis ahte sámiide ii lean vejolaš beassat čuvgehussii sámegiela bokte. Danin livččii lean sámiide alcceseaset vahágiin jos sámiid ovddasteaddjiid reforbmaárvalusaid livččii vuhtii váldit, celkkii lávdegoddi.



  [-- Sisdoallu]
 Eiseváldiid čearddalašvuođa politihkka


 Nu go leat oaidnán, de gárte sámit ja láddelaččat gillát seamma politihka vuolde. Guovddáš eiseváldit hálle ge "vieris nášuvnnaid" birra go lei sámiid ja láddelaččaid birra sáhka. Finnmárku lei Norgga eana, ja lei unohas go doppe galge leat vieris nášuvnnat ge. Erenoamážit balle das ahte láddelaččat searvagoađášedje politihkkálaččat. Go sámit ledje suopmilaččaid fuolkečeardda, balle vel ahte sii čuovvulivčče jos láddelaččat viggagohtet luvvet Finnmárkku Norggas Suoma vuollái. Diet ballu lei eiseváldiin gitta nuppi máilbmesoađi rádjái, vaikko ballu geahppánii maŋŋá go Suopma luovvanii Ruoššas 1917s ja sisriikkasoahti lei návccahuhttán Suoma.

 Dáža eiseváldit čuvvo dárkilit Suoma sisriikkadiliid. Doppe lei sierra vákšárdoaibma (etterretning), ja maiddá dáža beali láddelaččaid dolle geahču vuolde. Dat bođii muhtin muddui oidnosii 1935s ja 1936s maŋŋá go muhtin journalista, Jens Rathke, lei čuoččuhan ahte Ivggu láddelaččat ledje áittan riikka sihkkarvuhtii. Láddelaččat ja sin lestadiálaš ovddasteaddjit manne áviissaid bokte garrasit ieid oainnuid vuostá ja sii ožžo maiddá Ivggu gielddastivrra doarjaga. Eiseváldit guorahalle diliid, ja erenoamážit soahtehearrát guorahalle áššiid dárkilit. Ášši ii boahtán albmosii go ráđđehus čiegai ahte lei dutkamin diliid. Sii balle ahte das šattašedje olgoriikkapolitihkkálaš váttisvuođat.

 Girku lei 1885 rájes vuostálastán garraseamos dáruiduhttindoaimmaid. Vuostálastin nogai vuosttas máilbmesoađi maŋŋá. Vaikko bisma ii háliidan ahte dat boađášii albmosii, de doarjjui son liikká dáruiduhttinpolitihka. Eivind Berggrav gii lei bisma 1920-jagiid loahpas 1930-jagiid gaskkamuddui, gárttai njulgestaga vákšárin soahteveagain ovttasráđiid. Su čađa vákšái girku, báhpaid bokte, mo guđe ge guovllus lei dilli riikka sihkkarvuođa dáfus.

 Eananvuovdinlágat ledje maid váldon atnui "vieris nášuvnnaid" vuostá. Muhto eananvuovdima bokte eai nagadan albma láhkái caggat suoma sisafárrejeaddjiid oažžumis eatnama. Koloniserenviggamušat ge lihkostuvve funet. Buorebut manai go vissis virggiide bidje dušše dážaid. Sihke politeaddji-, poasta-, meahcceválde- ja tuollo-virggiin gáibiduvvui ahte lei dáža. Go Mátta-Várjjat ruvkesearvi oaččui konsešuvnna 1905s, gáibidii stáhtta ahte dušše dážat ja ruoŧŧilaččat galge oažžut barggu. 1908s ledje dušše golbma láddelačča barggus ruvkesearvvis. Guovlludoavttir A B Wessel váidalii ge ahte guovllu olbmuide lei váttis oažžut barggu ruvkesearvvis. Konsešuvnna čearddalašvuođanjuolggadusat ledje jáhku mielde dasa sivvan.

 Eará doaimmat ge gárte sámiide váikkuhit. Geaidnohuksemiin ledje eiseváldit atnán fuola das ahte látteguovlluin eai galgan leat geainnut suomabeallái. Sámeguovlluid ge háliidedje geainnuid bokte čatnat dáža guovlluide. Nu bohte geainnut Kárášjoga ja Leavnnja gaskkas, ja Guovdageainnu ja Álaheaju gaskkas. Riikkageaidnu Deanuleahkeráiggi Kárášjohkii ja viidásit Guovdageidnui bođii easkka 1960- ja 1970-jagiin. Ovdál boaldima ledje eiseváldiin čielga oaivilat das ahte diekkár guovlluid eai galgan čatnat oktii geainnuid bokte.

 1902s heaittihuvvui dološ diggedulkaortnet (ja ii leat otne vel boahtán fas johtui).



  [-- Sisdoallu]
 Ideologiijjat


 Dáruiduhttinpolitihkka lei olles fámus go soahti buollái Norggas 1940s. Nuppi máilbmesoađi loahpageahčen jo ledje stuorraválddit soahpagoahtán cegget dan mii maŋŋá oaččui nama Ovttastahtton Nášuvnnat (ON). ON olmmošvuoigatvuođa konvenšuvnnat bidje mihtomeriid mat áiggi mielde buoridedje eamiálbmogiid vuoigatvuođadiliid, vaikko ovdáneapmi leamaš hillji. Duiska álbmotduššadanpolitihkka, erenoamážit juvddálaččaid vuostá, maid balddii olbmuid eret dakkár ideologiijjain mat atne muhtin čearddaid fuonibun go earáid nu go nasisttat ledje dahkan.

 Dážas ja Ruoŧas ge ledje geavahan teoriijjaid mat mihtidedje olbmo árvvu náli mielde. Eiseváldit geavahedje ákkaid čearddalašvuođapolitihkas maid ledje viežžan sosialdarwinismmas. Sosialdarwinisttat gádde ahte jierpmiattáldagat eai lean seammá nannosat buot čearddain. Maiddá olbmo luonddu hárrái gádde sosialdarwinisttat leat erehusat náliid gaskkas. Sihke jierpmiattáldagaid ja olbmo luonddu hárrái lei nappo sáhka buoret ja fuonit náliin. Go sámiin lei sáhka, daddjui ahte sii eai heiven eanandollui. Sin rumašlaš searat ledje unnit, ja sin luondu ii stánden guhkit áiggi rassat seammá lágán bargguin. Sámiid luondu heivii buoret duoddara vánddardeapmái, ja fridja eallimii.

 Nuppi dáfus atne dáža hearrát ja eiseváldit ággan ahte jos sámit galge čuvgehusa juksat, de fertejedje guođđit sápmelašvuođaset ja jorrat dážan, nu go parlamentáralaš skuvlalávdegoddi ge oaivvildii 1926s. Sámit bidje 1905 rájes juo vuostá ahte politihkka mii hukse diekkár oainnuid ala, gártá soardit ii dušše sámekultuvrra, muhto maiddá sámiid birgenláhki šaddá das gillát. Sihke Ruoŧa ja Norgga bealde lohke sámit ahte jos sin mánát eai oaččo albma oahpahusa, de gártet sii vuoittahallat juohke dáfus. Ruoŧa bealde čujuhedje dasa mo gávpealbmát dájuhedje sámiid gávppis go sámit eai ádden rehketdoalu. Norgga bealde fas hálle sámit ahte sin nuorat galggašedje alitohppui beassat, nu ahte beasašedje alla ámmáhiidda. Mii leat juo oaidnán mo dáruiduhttin giddii sámemánáide dieid vejolašvuođaid váilevaš vuođđooahpahusa bokte.

 Dilli rievdagođii dalá maŋŋá soađi. Vuosttas lávki lei go "Samordningsnemnda for skoleverket" buvttii árvalusaid 1948s mat guske sámiid skuvladiliide. Dáruiduhttin ii šat galgan leat skuvlla mihtomearri. Nubbi lávki lei Sámelávdegoddi (Samekomiteen) mii barggai gaskal 1956 ja 1959. Sii árvaledje doaibmabijuid mat nannešedje Sis-Finnmárkku sámeguovlun. Finnmárkku Bargiidbealládagas vuosttildedje garrasit jurdagiid, ja vikkahedje ahte lávdegoddi lei árvalan apartheidpolitihka.

 Dáin lávdegottiin lei duohta dáhtu rievdadit politihka buori guvlui. Go liikká lea mannan nu njozet ovddosguvlui, de leat dasa dávjá leamaš ruđalaš sivat, go eiseváldit leat divrrašan árvaluvvon doaimmaid. Muhto seammá deaŧálaš sivva lea ahte gielddat ja Finnmárkku fylka njulgestaga leat vuosttildan doaibmabijuid go leat atnán daid joavdelassan. Vaikko sosialdarwinismma ákkat eai leat gullon maŋŋá soađi, de goittot leat badjelgeahččan sámi kultuvrra. Eará guovlluin gos leat vel unnit sámit go Finnmárkkus, leamaš dákkár ákkain vel stuorát deaddu almmolaš ságastallamis.

 Galgá maid muitit ahte dáruiduhttinpolitihka áiggis bidje eiseváldit olu návccaid ja ruđa vai assimilašuvdna manašii johttileabbo. Doaibmabijut leat hábmen hálddahusa doibmenvugiid nu ahte guovttegielat servodat ii oačču hálddahusas nu álkkit veahki nannet unnitálbmoga giela. Ovdamearkkat leat vallji dasa ahte mánáidgárddiid jođiheapmi, sámegielat skuvladoaibma, ja sámegielat hálddahus ii leat nu álki. Govvádussan sáhtašii sulastahttit eiseváldi ja almmolaš hálddahusa olbmuin. Juohkebeaivválaš eallimis olmmoš ii smiehta maid dál galggašin bargat, ja manin. Mánnávuođa rájes lea olmmoš oahpahuvvon ja sosialiserejuvvon vissis dábiide ja vieruide. Birranbeaivvis eai dáidde leat máŋgii ahte olmmoš ferte dahkat juoidá masa ii leat hárjánan. Ja dušše daid moatti hávi gártá smiehtastit mo livčče buoremus. Govvádus lea ahte stáhtta ge lea dakkár mii mánnávuođas gárttai dábiidis ja vieruidis ásahit, dáruiduhttinpolitihka bokte. Jos dáid dábiid ja vieruid galggaš rievdadit, de ferte stáhtta ja eará almmolaš hálddahusat ođđasit hárjehuvvot dasa. Dat gis gáibida ahte lea fuolla ja dahttu, nammalassii ahte dasa biddjojit návccat ja ruđat. Boares, biliduvvon heastta dattege ii dáma fas nu álkkit, dasa ferte leat áigi ja gierdavašvuohta. Summal dámastit ii ávkkut.

 Sosialdarwinisma iđii 1880-jagiin ja jávkkai nuppi máilbmesoađi maŋŋá. Manin dalle leamaš sámit sordojuvvon sihke ovdál ja maŋŋá? Čielgaseamos vástádus lea dieđus ahte sosialdarwinisma ii lean dáruiduhttinpolitihka sivva, nu go muhtimat leat vikkahan. Sosialdarwinisma gulai oahppan olbmuid ohppui ja jurddašanvuohkái. Muhto nállevealaheapmi dábálaš olbmuid gaskkas lea dávjá vearju maid olbmot geavahit go vigget nuppiid bajábeallái beassat, ovdamearkka dihte go lea gilvu láibbi alde. Dan ii leat ále nu álki oaidnit, muhto muhtimin boahtá dat áibbas čielgasit ovdan, nu go mun lean viggan čájehit eananvuovdinpolitihka hárrái.




  [-- Sisdoallu]
 Háliidat go eanet lohkat?


 Dás vuolábealde namahan girjjiid ja artihkkaliid mas gávnnat eanet dáruiduhttima guoski áššiin. Mun namahasttán maiddá man birra girji dahje artihkkal lea.


  Helge Dahl: Språkpolitikk og skolestell i Finnmark 1814 - 1905. Oslo 1957.
  Girji váldá ovdan dáruiduhttinpolitihka skuvllas. Das lea maiddá olu skuvlla birra sámeguovlluin. Girji lea vealttameahttun jos háliida sámiid ovddeš skuvladiliid birra lohkat.

  Knut Einar Eriksen ja Einar Niemi:
  Den finske fare. Sikkerhetsproblemer og minoritetspolitikk i nord 1860-1940. Oslo-Bergen-Tromsø 1981.
  Čálli guovttos geassiba ovdan mo eiseváldit geavahedje dáruiduhttinpolitihka láddelaččaid vuostá. Girjjis čilgeba man máŋggadáfot politihkka gárttai.

  NOU 1985:14 Samisk kultur og utdanning.
  Sámi kulturlávdegotti vuosttas oassečilgehus. Das lea historjjálaš oassi, mas Einar Niemi lea čállán dáruiduhttima birra s. 41-54. Ávkkálaš dasa gii háliida lohkat dáruiduhttinpolitihka sivaid birra. Dan oktavuhtii heive čuovvovaš artihkkal ge:

  Einar Niemi ja Helge Salvesen:
  "Samene og kvenene/finnene i minoritetspolitisk perspektiv" girjjis: Gunnar Karlsson (doaimm.:) Nationale og etniske minoriteter i Norden i 1800- og 1900-tallet. Rapporter til den XX nordiske historikerkongres, Reykjavik 1987. Bind II.


  Ja dieđus ferten iežan váldofágadutkamuša ge namahit:

  Regnor Jernsletten: Samebevegelsen i Norge. Idé og strategi 1900-1940. Hovedfagsoppgave i historie, Universitetet i Tromsø, våren 1986.
  Mus lea olles kapihttal dáruiduhttinpolitihka birra, muhto das lea eiseváldiid politihkka namahuvvon muđuid ge máŋgga ajis. Eananvuovdinpolitihka lean maiddá čilgen dán artihkkalis:

  Regnor Jernsletten: "The land sales act of 1902 as a means of Norwegianization" áigečállagis: Acta Borealia, 1986, 1. nr.






  1993 © Mákká Regnor (Regnor Jernsletten)
 Sámi dutkamiid guovddáš,
 Tromssa universitehta.

 Almmuhuvvon: Sápmelaččat, Kárášjohka 1993, s. 94-128. ISBN 82- 7374-175-3.



  [-- Sisdoallu]









 Universitetet i Tromsø, Senter for samiske studier, 9037 Tromsø, tlf.77645535
 Ovddasvástideaddji: Hálddahusjođiheaddji Else Grete Broderstad.
 Fierpmádatvástideaddji: Regnor Jernsletten.

 Oðasmahtton: Juovlamánu 4. b. 1999.







  <!DOCTYPE HTML PUBLIC "-//W3C//DTD HTML 4.0 Transitional//EN"
  "http://www.w3.org/TR/REC-html40/loose.dtd">



 Čearddalašvuohta ja giella 1800-logu dáža historjjálaš gálduin




 [Universitetet i Tromsø]
 [Guovddáža ruovttusiidu]
 [Regnora ruovttusiidu]
 [Unicodeveršuvdnadánsiiddus]


 - Sisdollui]
 Čearddalašvuohta ja giella 1800-logu dáža historjjálaš gálduin

 Mákká Regnor
 Sámi dutkamiid guovddáš, Tromssa universitehta


 Áigumuš


 Dán artihkkala vuolggasadjin lea bargu maid Lars Ivar Hansen guovttos Tore Meyeriin almmuheigga 1991:s Ivvárstáđiid báhppagieldda álbmotlohkamiid čearddalašvuohtaregistreremiid birra. Soai guorahalaiga mo kvantitatiiva bargovugiin sáhtašii nannet dahje hilgut árvalusaid mat leat buktojuvvon ovdan čearddaid gaskavuođaid birra, dávjá kvalitatiiva guorahallamiid vuođul.


 Mun álggán gažaldagain mo gálduid čearddalašvuohtadieđuid sáhtašii dulkot. Máŋggas eai ane čearddalašvuođa, ja erenoamážit hállangiela, dieđuid álbmotlohkamis áibbas luohtehahttin. Čájehit go nuppástusat lohkamis nubbái sápmelaččaid, dážaid ja kveanaid loguin guovllu olbmuid iežaset `čearddalašvuohtateoria', vai lea go sivva erohusaide dušše lohkanskoviid deavdinvugiid rievdan? Erenoamážit oaivvildit dutkit nugo Ivar Bjørklund (1978) ja Øystein Steinlien (1984) ahte Davvi-Tromssas gárttai lestadialaš osku ja searvegoddi deaŧáleabbo sosiála eallima hápmemis go čearddalaš gullevašvuohta. Dát čilgešii manin `seahkalas' čeardda kategoria nu laská álbmotlohkamiin dán čuohtejagi álggus.


 Hansen guovttos Meyeriin (1991) guorahalaiga makkár prinsihpaid vuođul čearddalašvuohtadieđut čoggojuvvojedje 1875', 1891' ja 1900' álbmotlohkamiid oktavuođas Mátta-Tromssa gielddain Rivttát ja Loabát. Soai buohtastahtiiga álbmotlohkamiid girkogirjjiin, ja gavnnaheigga ahte álbmotlohkamat leat oalle luohtehahtti genealogálaš náli hárrái. Jos muhtin merkejuvvo seahkalas čeardan (Blandet), de gávnnaheigga soai ahte bealli sámiin geat ledje álbmotlohkamiin biddjon `seahkalas'-kategoriaide, sis lei duođai muhtin dáža (dahje kveana) ádjáid, áhkuid dahje máttarvánhemiid gaskkas.


 Muhto genealogálaš nálli ja sosiála čearddalaš stáhtus eai leat áibbas seammálágán áššit. Gažaldat lea, man muddui lea vejolaš árvvoštallat sosiála čearddalaš stáhtusa omd. álbmotlohkamiid dieđuid vuođul? Hansen guovttos Meyeriin aniiga álbmotlohkamiid gielladieđuid hui mávssolažžan dán oktavuođas. Mu váldoulbmil lea iskat makkár gova Nuorta-Finnmárkku álbmotlohkamiin oaččošii čearddalašvuohtadiliin jos deattuhivčče gielladieđuid eanet go dábálaččat dahkkojuvvo.


 Muhto ovdal go dan dagan, anán dárbbaslažžan čielggadit álbmotlohkamiid siskkáldas struktuvrra. Makkár čearddalašvuohta- ja gielladieđuid galge sii geat čađahedje lohkamiid čoaggit, ja čuvvo go sii njuolggadusaid? Leat go systemáhtalaš erohusat gielddas nubbái mo lohkan čađahuvvui? Jos leat, gusket go erohusat lohkamiid dárkilvuhtii ja man ávkkálaš dat leat čearddalašvuođa gáldun?


 Mu dutkanguovlu lea dálá gielddat Deatnu, Gáŋgaviika ja Bearralváhki. Deanu álbmotlohkamat gokčet eanáš guovllu, muhto Buolbmága gávdná Unjárgga álbmotlohkamiin. Mun lean maiddái guorahallan Davvesiidda álbmotlohkamiid, go eará oktavuođain geavahan Davvesiidda ja Gilivuona girkogirjjiid. Dán golmma álbmotlohkamiin ledje 1900:s nuo 6200 olbmo, 1875:s nuo 4100 ja 1865:s nuo 3200. Olles Finnmárkku álbmogis dát golbma álbmotlohkama gokče 1865:s 16%, ja oassi goarkŋui 19%:i 1900:s.


 - Sisdollui]
 Mo dulkot čearddalašvuođa gálduin?


 Lea dárbu earuhit genealogálaš náli ja sosiála čearddalaš stáhtusa. Beroškeahttá genealogálaš nális, de sáhttá omd. sápmelaš vikkahit iežas dohkkehuvvot dážan. Gažaldat lea, dohkkeheš go biras dan. Jos dohkkeha, de sáhtta dadjat ahte olbmo sosiála čearddalaš stáhtus lea rievdan. Sosiála čearddalaš stáhtus veadjá rievdat jos olmmoš omd. fárre nuppi guvlui gos su eai dovdda, ja eai sáhte fuomášit ahte lea sápmelaš giela, biktasiid dahje das geaiguin son láve leat ovttas. Ruovttubáikkis son dattege ain veadja atnojuvvuot sápmelažžan.1


 Sáhtta maid leat ávkkálaš earuhit akkulturašuvnna ja assimilašuvnna. Akkulturašuvdna lea kollektiiva proseassa man bokte amas kulturelementtat váldojuvvojit atnui; leš dal ođđa teknihkka, ođda vierut ja jurdagat mat dohkkehuvvojit. Dasa gullá maiddái go árbevirolaš kulturelementtat jávket. Akkulturašuvdnaproseassaid bokte kultuvra rievdá, muhto dat ii jávkka.


 Assimilašuvdna lea individualalaš proseassa. Muhto biras ferte vuos dohkkenit olbmo áigumuša molsut čeardalaš gullevašvuođa, ovdal go sáhttá dadjat ahte assimilašuvdna lea meinnestuvvan. Hansen guovttos Meyeriin aniiga assimilašuvnna oahppanproseassan, Thuenii čujudettiin:



 Assimilation may thus be seen as the result of a learning process whereby Norwegian rules of behaviour are adopted to the extent that pretensions to be Norwegian are accepted by the environment. (Thuen 1985:31.)




 Jos assimilašuvdna meinnestuvvá, de lea maiddái dieđut olbmo genealogálaš náli birra gártan irrelevántan sosiála oktavuođain. Otná revitaliserenproseassain olbmot nuppe dáfus fas rogget ovdan dieđuid iežaset soga birra ja guovllu čearddalaš ovdahistorjjás.


 Akkulturašuvdna sáhtta nu guhkás joavdat ahte sosiala oktavuođain soittii váttis fuomášit guđe čerdii olmmoš gulai. Mannan čuohtejagis sáhtii dát váikkuhit dasa ahte álbmotlohkki devddii boasttu čeardda skoviide. Hansen guovttos Meyeriin gávnnaheigga ahte eaŋkilolbmot soite muktit čeardda álbmotlohkamiin. Soai čanaiga dan assimilašuvdnii, mii lea individualalaš proseassa, ja oaivvildeigga ahte eatnážat sis geaid čearda muktašuvai, ledje dakkárat geat ledje guođđán ruovttuset ja ásse dakkár birrasis gos olbmot eai dovdan sin duogáža. Dát dagai sidjiide geahppaseabbon dohkkehuvvot dážan. Nubbi sivva `boasttu' registreremii dákkár dilis, sáhttá leat ahte sápmelaččat dážaid gaskkas suige eai goassege beassan hállat sámegiela ja čájehit sápmelašvuođaset gávtti geavaheami bokte. Erenoamážit aniiga Hansen guovttos Meyeriin giela hui deaŧálaš čearddalašvuođa mearkan.


 Olles bearrašiin čearddalaš gullevašvuohta rievddai hui hárve, ja jos rievddai, de dat geavai jos fárrejedje eará guvlui.


 Dutkit geat leat guorahallan álbmotlohkamiid `seahkalas' čeardda kategoria, leat árvalan ahte go dát kategoria stuorui, de dat veadjá máksit ahte kategoriserenvuogádat lei rievdamin dahje bieđganeamen (disintegreremin). Trond Thuen lea dutkamistis dihto Davvi-Tromssa vuotnaguovllus gaskal 1865 ja 1930 deattuhan ahte `seahkalas'-kategoria stuorui go kategoriserenvuogádat iešalddis rievddai. Son maid iskkai mo čearddaidgaskasaš náitaleapmi ja sisafárren livčče váikkuhan `seahkalas'-kategoria sturrodahkii. Vaikko vel ii áibbas hilgon dakkár sivaid, de goittot deattuhii son ahte kategoriserenvuogádaga rievdan livčče sivvan `seahkalas'-kategoria lassáneapmái. Thuen deaŧáleamos čálalaš gáldut ledje álbmotlohkamat (Thuen 1985, 1995 (Part Two: Impacts of the Past)).


 N. A. Kjær, Statistihkaguovddáža hoavda, bealistis navddii 1882:s ahte `seahkalas'-kategoriaid lahtut leat čearddarájáid rasttildeadji náittosbáraid maŋisboahttit, ja ahte kategoriat ledje gaskaboddosaččat dan láhkái ahte singes maŋisboahtit suddet guđenu čearddalaš jovkui (NOS Ny række, C. No. 1 (1882), s. 146.). Dása čujudettiin, Hansen guovttos Meyeriin oaivvildeigga ahte statistihkaguovddáš geahččalii váldit vuhtii ii dušše genealogálaš náli, muhto maiddái sosiála kategoriaid. 1865', 1875', 1891' ja 1900' álbmotlohkamiid lassin soai geavaheigga girkogirjjiid, nammalassii risttagirjji (dåpsbok) dieđuid. Soai gávnnaheigga ahte bealli `seahkalas'-kategorias ledje čearddarájáid rasttildeaddji náittosbáraid maŋisboahtit. Nubbi bealli ledje sápmelaččat geaid čearda rievdá gáldus nubbái -- siva lei váttis guorrat. Muhto bealli sis hálai dárogiela. Soai dulkuiga materiálaska dan guvlui ahte 1900 rádjái leat dušše smávva mearkkašat dasa ahte guovllu čearddalaš kategoriserenvuogádat livčče rievdamin. Sutno oaivila mielde `seahkalas'-kategoria váldodoaibma lea leahket suddadan- dahje assimileren-proseassa kánala -- nugo Kjær ge čálii 1882:s. Soai oaivvildeigga nappo ahte `seakalas'-kategoriain ii leat sosiála dárkkuhus, nugo Bjørklund (1978), Steinlien (1984) ja Thuen (1985) oaivvildedje leahket Davvi-Tromssas. Hansen lea maŋŋá deattuhan ahte dákku veadjá leat erohus Mátta- ja Davvi-Tromssa čearddalaš profiillain, ja ahte erohus ii dáidde dušše leat dutkiid sierramielalašvuođa boađus (Hansen 1994).


 - Sisdollui]

 Álbmotlohkamiid njuolggadusat

 Mun čujuhan Eivind Torp (1986) ja Hansen guoktá Meyer (1991) artihkkaliidda álbmotlohkamiid njuolggadusaid čearddalašvuođa ja gielladieđuid hárrái. Mii guoská oppalaš dieđuide álbmotlohkamiid birra, geahča Anna Tranberg (1994) girjjáža. Tranberg deattuha ea.ea. ahte vaikko dovddašeimmet njuolggadusaid, de lea lihkká dárbu dárkut mo iešguđet lohkama leat čađahan, erenoamážit ovdal 1865' lohkamiid hárrái. Mu oaidnu lea ahte dan lea dárbbašlaš dahkat maiddái lohkamiin 1865 rájes ge.


 Lea dábálaš earuhit ng. numerála ja nominatiivva álbmotlohkamiid. Lohkama oktavuođas geavahuvvojedje 1801:s ja (goittot) 1835 rájes vuođđolisttut gosa juohke olmmoš juohke dállodoalus čálihuvvui. Dáid listtuid gohčodat viessolistun. Viessolisttut leat áimmuin muhtin báhppagielddain, muhto eanáš oassi 1855 rádjái leat jávkan. Dáid álbmotlohkamiid navdit `numerálan', go dušše čoahkáigeasut (generallisttut) leat áimmuin. 1865 rájes leat buot lohkamiid viessolisttut áimmuin, ja mii navdit dáid lohkamiid `nominatiivan'.


 1825' gitta 1855' álbmotlohkamiin lea mealgat muddui seammá struktuvra go 1865' álbmotlohkamis, erenoamážit dan dáfus ahte juohke čearda logahallojuvvui sierra. Ášši mii goittot rievddai 1845:s, lei ahte kveanat dan rájes galge dollojuvvot sierra álbmotlohkamiin. Sii ledje ovdal logahallojuvvon sápmelaččaiguin ovttas.


 Mii guoská lohkannjuolggadusaide, de eat dovdda mo čearddalašvuođedieđuid galge čoaggit ovdal go 1865:s. Njuolggadusat gal ledje, muhto ii oktage leat ohcan daid statistihkaguovddáža rádjosis. Dasa lassin ferte jearrat, leat go lohkkit beassan oaidnit daid. Unjárgga báhppa goittot ii lean oaidnán njuolggadusaid, dušše ráđđehusa árvalusa čađahit 1855' álbmotlohkama (geahča 38. s.).


 1865' lohkanskoviide galge deavdit juohke čeardda sierra, vuos guovllu dážaid, dasto sápmelaččaid ja kveanaid. Dát sáhtii mielddisbuktit ahte dállodoalut gos ledje sihke dážat, sápmelaččat ja kveanat, sáhtte juhkkojuvvot golmma sadjái listtuin. Gielladieđuide ii lean várrejuvvon sierra rubrihkka, nu ahte daid ferte ohcat lassidiehtorubrihkas. Muđui galge merket lassidiehtorubrihkkii jos olbmo vánhemat gulle goappát čeardii. Jos sápmelaččat ja kveanat máhtte dárogiela, de galggai dat boahtit ovdan lassidiehtorubrihkas.


 Sihke 1875' ja 1900' álbmotlohkama skoviin ledje sierra rubrihkat gosa deavdit čearddalašvuođa ja hállangiela dieđuid. 1875' álbmotlohkamis galge merket guktuid vánhemiid čeardda. Ledje njeallje koda, nammalassii
 `n' (Norsk, d.l. dáža),
 `f' (Finsk, d.l. suoma),
 `l' (Lappisk, d.l. sámi) ja
 `b' (Blandet, d.l. `seahkalas'). Dasa lassin geavahedje lohkit dáid kodaid Davvesiidda, Deanu ja Unjárgga álbmotlohkamiin:
 `r' (Russisk, dahje ruošša),
 `s' (Svensk, dahje ruoŧa) ja
 `d' (Dansk, dahje dánska).


 Guktuid vánhemiid čeardda galge registreret 1875:s, vuos áhči, dasto eatni. Go ledje njeallje koda, de gárte oktiibuot 16 váriantta jos ii váldde mielde daid maid lohkit ieža hutke ruoššaide, ruoŧŧilaččaide ja dánskalaččaide. Guokte ovdamearka čájehit vuogi:


 ln Áhčči sápmelaš ja eadni dáža.
 nl Áhčči dáža ja eadni sápmelaš.


 Seammá kodat geavahuvvuojedje merket hállangiela, muhto dalle ii lean sáhka vánhemiid, muhto olbmo iežas, hállangielas. Fuomáš datte ahte mun merken tabeallain dušše ahte `nubbi vánhen lea sápmelaš, nubbi dáža'. Omd. časkojuvvujit mu tabeallain ln ja nl oktii ln vuollái. Ferte deattuhit ahte 1875' deavdinvuogi geažil gártá genealogálaš nálli deattuhuvvot, ii sosiála čearddalaš stáhtus.


 1885:s čađahuvvui Norggas álbmotlohkan dušše gávpogiin. Departementa mearridii ahte Nuorta-Finnmárkkus lihkká galggai čađahuvvot vásedin álbmotlohkan čielggadan dihte čearddalašvuohtadiliid. Čearddalašvuohtadieđuide lei várrejuvvon rubrihkat sulai seammá málle mielde go 1875:s. Hui oanehis lohkannjuolggadusat leat prentejuvvon juohke viessolisttu ovdasiidui. Mun in leat dađe dárkileappot guorahallan 1885' ja 1891' lohkama.


 1891' álbmotlohkama njuolggadusat leat sulai nu go 1875:s ledje. Dás ge lei genealogálaš nálli mearrideaddji. Giela birra daddjo ahte galgá merket olbmo hállangiela jos lea eará go eatnigiella.


 Dán mearrádusa lea buorre atnit muittus go áigu álbmotlohkamiid gielladieđuid geavahit, go dán prinsihpa vedjet lohkit leat čuvvon 1900:s ge.


 1900:s galge lohkit diđoštit olbmo iežas ceradda, ii vánhemiid. Muhto muđui gal geavahedje seammá kategoriaid go ovdal. Mii lei ođas, lei ahte galge earuhit badjeolbuid (koda Ln) ja eará sámiid (Lf).



 - Sisdollui]


 Prentejuvvon statistihkka


 Hansen guovttos Meyeriin čájeheigga Mátta-Tromssa gielddaid Rivttáha ja Loabága hárrái ahte čearddalašvuođa dieđut ledje divuduvvon sihke 1875' ja 1900' lohkamiin. Divudusat leat dahkkon vuođđolisttuin. `Seahkalas' čearda lea divoduvvon nu ahte čuovvu hállangiela. Čearddalašvuohta lea oppa lohkái divoduvvon gielladieđuid vuođul. Soai árvaleigga ahte statistihkaguovddáš lei divodan statistihka almmuheami oktavuođas. Mun in leat iskan heivejit go divodusat prentejuvvon statistihkkii, muhto Hansen guoktá Meyer árvalus orru jáhkihahtti.


 Mun guorahalan vuos lea go dákkár divodusat dahkkojuvvon Davvesiidda, Deanu ja Unjárgga álbmotlohkamiin. Mun in leat vel čatnan oktii girkogirjjiid ja álbmotlohkamiid dieđuid, nu ahte in sáhte geavahit Hansen guoktá Meyer metoda. Mun sáhtán dušše guorahallat mo leat divodan álbmotlohkama, ja makkár gova álbmotlohkamiin oažžu čearddalašvuohta- ja gielladiliin.


 - Sisdollui]
 1875 divudusat


 1875' divudusaid birra ii leat nu olu maid dadjat. Davvesiiddas leat dahkkon logi, Deanus njeallje ja Unjárggas ovcci divudusa. Dušše golmmas dáin oktiibuot 23 divudusain leat dakkárat ahte lea vejolaš jurddašit ahte olbmo hállangiella lei sivva divudussii. Dát golbma divudusa ledje Unjárgga álbmotlohkamis. Galle olbmo ledje Davvesiidda, Deanu ja Unjárgga álbmotlohkamis 1875:s oainnát 1. tabeallas. Das oainnát maiddá man galle prosentta álbmogis ledje dážat, sápmelaččat, kveanat ja `seahkalas' čearddas.


 - Sisdollui]


 1900 divudusat


 2. tabealla čájeha man muddui `seahkalas' kategoriat leat divoduvvon giela mielde 1900:s. Davvesiiddas leat dát divudusat 69,6%, Deanus 87,6% ja Unjárggas 97,9% buot divodusain. Hansen ja Meyer guoktá árvalus heive nappo hui bures Deanu ja Unjárgga álbmotlohkamiidda ge. Davvesiida álbmotlohkamis leat dahkkon eará ge divudusat hui olu.


 3. tabeallas lean časkán oktii muhtin čearddalašvuohtakategoriaid, nu go dážaid, dánskalaččaid ja ruoŧŧilaččaid. Maiddái `seahkalas'-kategoria sisttisdoallá registrerenvariánttaid, nammalassii dakkáriid geat leat registrerejuvvon blandet/norsk (tabeallas: BN) ja blandet/lappisk (BL).


 Čájehuvvo ahte go `seahkalas'-kategoriat divuduvvojedje statistihka almmuheami várás, de gárttai Unjárggas sápmelaččaid lohku eanemusat lasihuvvot. Muhto sihke Deanus ja Davvesiiddas lasihuvvui dážaid lohku eanemusat. Deanus lea gal olu lasihan sihke sápmelaččaid ja kveanaid logu.


 Tabealla 3 loguid vuođul oažžu dán tabealla:



 Guovlu N `Seahkalas' %
 Davvesiida 1536 336 21,9%
 Deatnu 3047 369 12,1%
 Unjárga 1570 186 11,9%



 Olmmošlogu (N) ektui, lea Davvesiiddas eanet olbmot `seahkalas'-kategoriain go Deanus ja Unjárggas.


 - Sisdollui]
 Lassidiehtorubrihkka 1865:s


 Álbmotlohkamiin ii jerron giela birra ovdal go 1891:s. Muhto lassidieđuid rubrihkas (Anmærkninger) leat lohkamiin dieđut giela birra maiddá 1865' ja 1875' lohkamiin. 1865' lohkamis galge listtut ordnejuvvot nu ahte vuos bohte visot dážat, dasto visot kveanat, ja loahpas visot sápmelaččat. Dát lea muhtomin mielddisbuktán ahte jos dállodoalus leat nuppi čeardda olbmot ge, de lea dállodoalu lahtut biđgejuvvon moatte sadjái listtuin. Gielladieđuide ii lean várrejuvvon sierra rubrihhka, muhto lassidiehtorubrihkas galggai boahtit ovdan jos kveana dahje sápmelaš máhtii dárogiela. Dattege lea stuorra erohusat gielddas gildii mo listtut leat olggos oaidnit. 4. tabeallas oainnát man ollu lassidiehtorubrihkka lea geavahuvvon čearddalašvuođa ja gielladiliid čilget 1865:s. Davvesiidda ja Deanu sáhttá njuolgut buohtastahttit, go doppe leat njuolggadusat čuvvojuvvon aiddo dán dáfus. Deanus leat lassidiehtorubrihkka geavahuvvon 4% olbmuin, Davvesiiddas 28% olbmuin leat lassidieđut giela ja/dahje čearddalašvuođa birra.


 - Sisdollui]
 Deatnu


 Deanu álbmotlohkama listtut leat oalle ovttageardánat 1865:s. Dállodoalut leat juhkkojuvvon čearddaid mielde. Lassidieđut leat unnán. Muhto Deanu álbmotlohkan lea RHD dieđuid mielde áidna Norggas 1865:s gos dušše isida namma boahtá ovdan, ii dálu eamida ja mánáid. Sin birra dieđihuvvo gal sohkabealli, man boaris lea, ja eará dieđut maid njuolggadusaid mielde galge čoaggit. Biiggáid ja reaŋggaid namaid dattege gávdná.


 Rasmus ja Sivert Ols. guoktá dállodoalut leat buori ovdamearkkat mo Deanus leat atnán lassidieđuid. Guktot dállodoalut leat álbmotlohkama 57. viessolistu, Deanu kveanaid vuolde. Sii vedjet leat ássan seammá dálus, dahje goittot bálddalagaid. Rasmus lei ieš riegádan Álaheajus, 37 j. boaris, ja lei guolásteaddji. Su 39-jahkásaš áhkká lei Suomas riegádan. Sudnos lei 15-jahkásaš bárdni ja 13-jahkásaš nieida, guktot riegádan Álaheajus. Lassidiehtorubrihkas daddjo Rasmus birra ahte son lei `Født Norsk men gaaen over til Qvæn Taler alle 3 Sprog'. Áhká birra ii dadjo mihkkege, muhto bártni birra daddjo `Taler meget godt Norsk og Lappisk'. Nieida gis `Taler lidt Lappisk'.


 Čearddalašvuođa kriteria leamaš sosiála čearddalaš stáhtus. Rasmus lei dáža nális, ja suttai kveanaid jovkui. Gielladieđut orrot čujuheamen dan guvlui ahte bearraša beaivválaš hállangiella lei suomagiella. Erenoamážit mánáid hállangiela dieđut eai sáhte guoskat sin beaivválaš hállangillii.


 38-jahkkásaš Sivert lei rávdi, ja lei várra Rasmus viellja. Su 27-jahkásaš áhkká lei nu go Sivert ieš riegádan Álaheajus. Sudno golbma máná birra ii muitaluvvo gos ledje riegádan. Sivert birra daddjo ahte son `Taler meget godt Norsk og Lappisk', áhkká `... Norsk, men gaaen over til Qvæn, taler alle 3 sprog'. Guovtte-, golmma- ja njealjejahkásaš mánáid birra dušše ahte `Taler Norsk'.


 Mánáid giellamáhttu lea váttis dulkot. Njuolggadusain daddjui ahte galggai merket jos muhtin suoma- dahje sámegielat olmmoš máhtii dárogiela. Muhto mánát leat nu nuorra ahte illá lea jáhkihahtti ahte sii ledje juo guovttegielagat. Sin eadni lei dáža nális (ja nappo dárogielat), ja dállodoallu veadjá leat leamaš dárogielat.


 Jos Rasmus guovttos Sivertiin leigga vieljašat, de ii leat veadjemeahttun ahte Rasmus bearraša beaivválaš giella lei dárogiella. Beaivválaš giela nappo ii oro vejolaš nannet dán guokte bearraša guovdu. Áidna mii orru čielggas, lea ahte dán guokte bearraša sosiála čearddalaš stáhtus lei `kveana'.


 Dát gávcci mearkkašumi lassidiehtorubrihkas dahket juo 15% buot Deanu lassidiehtorubrihka mearkkašumiin.


 - Sisdollui]
 Davvesiida


 Davvesiiddas ge leat sierra listtut dážaid, kveanaid ja sápmelaččaid várás, muhto doppe leat dállodoalut gos leat eanet čearddat bieđganan iešguđet listui. Okta ovdamearka čájeha mo sáhtii geavvat:


 Davvesiidda kveanaid vuolde lea 55-jahkásaš Berit Jakobsdtr. okto Doarrunluovttas (olmmošnummir 201, Davvesiidda kveanat). Son lei riegádan Porsáŋggus, ja ásai oappás bártni luhtte. Lassidiehtorubrihkas daddjo Bireha birra ahte: `Fader Kvæn Moder Fin Taler Norsk Kv. og Finsk lever Som Fin'. Dállodoalu muđui gávdná Davvesiidda sápmelaččaid gaskkas, nammalassii 32-jahkásaš Jakob Ols., guolásteaddji, oamasta iežas dálu, selveier (olmmošnummir 289, Davvesiida sápmelaččat). Su varrasuonain golggai sihke dáža, sápmelaš ja kveana varra, go su birra daddjo ahte: `Fader Nordm. Morfader Kvæn, Mormor Fin. Taler Norsk Finsk og Kv. Lever som Fin' (Kv. máksá Kvæn, dahje kveana). Su áhká, 36-jahkásaš Elen Olsdtr., birra daddjo ahte son áddii dárogiela (`Forstaar Norsk'). Sudnos ledje njeallje bártni gaskal golmma ja gávcci jagi, sin birra ii daddjo mihkkege lassidiehtorubrihkas. Dállodoalus lei vel biigá Kárášjogas eret, nammalassii 23-jahkásaš Margrete Josefsdtr. Ii su ge birra daddjo mihkke lassidiehtorubrihkas.


 Ii das galle. Maiddái dážaid gaskkas lea olmmoš gii gulai dán dállodollui (olmmošnummir 18, Davvesiidda suohkana dážat). Martha Johannesdtr. lei Jakob Ols. biepmonieida. Son lei 11 jagi boaris ja su birra daddjo lassidiehtorubrihkas ahte `Fader Norm. Moder Bl. af Norm. og Kvæn Taler Finsk og Norsk'.


 Dállodoalu lahtut leat nappo gávdnamis golmma sajis álbmotlohkanlisttuin. Munnje ii leat čielggas manin Berit Jakobsdtr. biddjo eará sadjái listtus go dállodoallu gos lei. Son `elii sápmelaččaid láhkái', nu dagai Jakob Ols. ge. Guktot leigga `seahkalas' nális, ja juos goabbáge sudnos livčče vánhemiidis geažil navdojuvvot sápmelažžan, de dat lei Berit, ii Jakob. Dát veadjá čájehit ahte sosiála kategoriseren leamaš vuođđun registreremii, ii genealogálaš nálli.


 Davvesiidda 1865 álbmotlohkamis lea lassidiehtorubrihkka olu geavahuvvon, geahča 4. tabealla. Moadde variántta gielladieđuid hárrái leat:
 `Alle 5 Børn Taler Finsk og Kvænsk forstaar Norsk',
 `Forstaar Norsk, men lese Finsk, lever som Finner',
 `Forstaar Norsk' ja
 `Forstaar og Taler Norsk'. Lassidiehtorubrihkas nappo eai leat dieđut dušše dárogielmáhtus.


 - Sisdollui]
 Unjárga


 Unjárggas eai juohkán álbmotlohkanlisttu čearddaid mielde. Listu manná guovllus nubbái, álgá Unjárggas, dasto logahallojit Mieskejoga, Stuorravuona, Ođđajoga ja Buolbmága ássit. Listtu loahpas leat badjeolbmot. Čearda lea oalle ollislaččat merkejuvvon lassidiehtorubrihkkii, olles 83% olbmuin gávdnojit dieđut juogo čeardda dahje giellamáhtu birra. Dušše unna oasáš dáid dieđuin gusket giellamáhtui (75 oktiibuot), eanáš leat čearddalašvuođa dieđut (901 oktiibuot) -- geahča 4. tabealla.


 Dán áigái atnit 1865' álbmotlohkama buoret gáldun sosiála čearddalaš stáhtusii go 1875' ja 1900' lohkama (geahča omd. Hansen 1994 ja Thorvaldsen 1996:67-69.) Unjárgga lohkan dattege čuovvu sakka genealogálaš náli prinsihpa čearddaid registreremis. Nálli merkejuvvo muhtimin nu dárkilit ahte lea veadjemeahttun dan vuođul árvidit mii olbmo sosiála čearddalaš stáhtus lei, erenoamážit go gielladieđut leat nu unnán. Lassidiehtorubrihka struktuvra lea oalle dávjá dákkár:


 1:2 K 1:4 N 1:4 L
 1:2 K, 1:2 L
 3:4 F 1:4 N


 Danin go Buolbmát gullá mu dutkanguvlui, lean iskan man olu diekkár čearddalašvuođa registreremat doppe leat. Vástádus lea golbma dáluisida, ja sin dállodoaluin leat vel njealjis geain lea `seahkalas' nálli. Dállodoalut leat: (1) Ovddeš leansmanne Nils Johns. ja (2) su bártni Johan Nils. dállodoalut. Nils Johns. áhčči lei dáža, Troandimis boahtán, gii náitalii Buolbmágii. (3) Johan Johans. dállodoallu.


 Dasa lassin lea vel 12:s `seahkalas' nális geat ásse dállodoaluin gos isida nálli lei `buhtis'. Oktiibuot ledje Buolbmágis 37 dállodoalu 1865:s. Buolbmágis lea nappo hui unnán `seahkalas' nálli mii dagahivčče álbmotlohkkiide váttisvuođaid.




 - Sisdollui]
 Lassidiehtorubrihkka 1875:s ja 1900:s


 Gielladieđuide lei sierra rubrihkka 1900:s. Lassidiehtorubrihkka lea hui unnán geavahuvvon Deanu ja Unjárgga 1875' álbmotlohkamis, 7% ja 3%. Dat mearkkašumit mat leat, gusket gillii. Dušše Davvesiiddas leat gávcci olbmo birra lassidieđut mat eai guoskka gilli. Davvesiiddas lea eanemus gielladieđut ge, 249 olbmos dahje 36% álbmogis. Geahča 5. tabealla.



 Deanus gusket eanáš dieđut 1900 lassidiehtorubrihkas makkár viesus olbmot ásse. Oktiibuot lea 294 olbmo birra lassidieđut. 283:s dáin gusket vissui. Unjárggas gusket buot 42 mearkkašumit dállui. Davvesiida lea 342 olbmos lassidieđut, ja dušše okta ii leat dálu birra.


 - Sisdollui]
 Gielladieđut


 Mun lean dássážii deattuhan makkár dieđut mis leat álbmotlohkamiin čearddalaš gullevašvuođa birra, ja man stuorra oassái álbmogis mis leat dákkár dieđut, Čearddalašvuođa dieđut gokčet prinsihpas buohkaid, muhto álbmotlohkamiin lea stuorra oassi gean birra ii daddjo eksplisihtta guđe čerdii gullet. Lea lunddolaš jurddašit ahte sápmelaččaid ja kveanaid čearda merkejuvvojedje eksplisihtta, sii han áiggi mielde navdojuvvojedje `amas nášuvdnan' (`Fremmede Nationaliteter'). Dážat leat `norbman' ja sin čeardda ii dárbbaš erenoamážit merket álbmotlohkamis.


 Lars Ivar Hansen deattuha dan vejolašvuođa maid deaŧálaš sosiála dáhppáhusat nugo mánnarista addet dutkái diđoštit maiddái olbmo čearddalaš gullevašvuođa. Máná gásttašeapmi lea sohkii deaŧálaš dáhppáhus. Ristvánhemiin leamaš ja lea ain deaŧálaš sadji sápmelaččaid fuolkevuođas, ja ristvánhemiid bokte beassá diehtit veahá vánhemiid sosiála birrasis. Go vánhenguovttos bođiiga girkui máná gásttašit, de lei sohka ge doppe, sii ledje čiŋahan gávttiin, ja buohkat gulle sin sámásteamen. Báhppii fertii leat áibbas čielggas ahte dá leat sápmelaččat. Eanáš Ivvárstáđiid báhppagieldda kveanat ledje Ruoŧas boahtán mánnán badjeolbmuid fárus ja bajásgessojuvvon biepmománnán dážaid dahje sápmelaččaid luhtte. Sii ledje juogo sáme- dahje dárogielhállit ja jávke nappo dážaid ja sápmelaččaid sisa (Hansen ja Meyer 1991, Hansen 1994).


 Mánnárista, konfirmašuvdna ja heajat leat nappo dáhppáhusat gos sápmelaččat leat čájehan olgomáilbmái ahte sii leat sápmelaččat. Maiddái hávdádus čohkkii soga, dán vuoro gis morrašii. 1800-logu girkogirjjit leat devdon nutáhtain dákkár dáhppáhusain. Deanu ja Davvesiidda girkogirjjiin leat dievva namahusat go mearrasápmelaš (`Søfin'), badjeolmmoš (`Fjeldfin'), rivgunieida (`Nordmandspige'), kveanabárdni (`Qvænungkarl') ja nu ovddosguvlui, sihke risttagirjjis, konfirmašuvdnagirjjis ja náittosgirjjis.


 Ii buot Davvi-Norgga girkogirjjiin gávnna ná čielga čearddalaš namahusaid. Hansen guovttos Meyeriin (1991) leigga lihkoš go muhtin báhppa Ivvárstáđiid báhppagielddas fuomášii systemáhtalaččat merket čeardda girkogirjái miehtá 1870-logu. Dát attii sudnuide nana vuođu go guorahalaiga mo álbmotlohkama kategoriaid dulkot. Mun lean ovdal juo namuhan sudno váldobohtosiid: `Seahkalas'-kategoriat ledje beallin maŋisboahtit čearddarájáid rasttildeaddji náittusdiliin, ja beallin sápmelaččat geat gáidagohte eret sápmelašvuođas -- jos álbmotlohkamii galggaš luohtit. Stuorra oassi dáid sápmelaččain ledje dárogielhállit.


 Giellageavaheapmi/-máhttu veadjá nappo leat ávkkálaš mearkan čearddalaš gullevašvuhtii. Gielas lea dasa lassin dat ovdamunni eará konkrehta kultuvrabuktagiid bálddas (gákti, dávvirat) ahte álbmotlohkamiin, goittot muhtin guovlluin, gávdná hállangiela dieđuid oalle stuorra oasis álbmogis.




 - Sisdollui]
 1875


 5. tabeallas oainnát ahte leat hui unnán gielladieđut lassidiehtorubrihkas 1875:s. Davvesiiddas leat, dán ge dáfus, eanemusat, 34% (100% - 66% `ii spesifiserejuvvon'). Deanus leat dieđut 7%:s álbmogis, Unjárggas dušše 3%:s. Danin buvttán čoahkkáigesson loguid Davvesiidda, Deanu ja Unjárgga hárrái. Go leat nu unnán gielladieđut, ii leat vejolaš árvvoštallat omd. gallis dážain, kveanain ja sápmelaččain ledje guovtte- dahje golmmagielat. Sii geat hálle dahje áddejedje moadde giela ledje Unjárggas oktiibuot 13:s (1%), Deanus 31:s (1,4%) ja Davvesiiddas 20:s (3%), geahča 6. tabealla.


 - Sisdollui]
 1900


 2. ja 3. tabeallas čájehin statistihkaguovddáža divudusaid váikkuhusaid čearddalaš juohkimii prentejuvvon statistihkas. Dán oasis buvttán ovdan makkár giellamáhttu iešguđet čearddalaš joavkkus lei. Maiddái dás ferte váruhit ahte ii sáhte go roava gova oažžut gielladiliin. Mun geavahan čearddajuohkima nu mo lei ovdal go statistihkaguovddáš divudii loguid almmuheami várás. Mun namuhan daid `divukeahtes lohkun'.


 Mun namuhin 30. siiddus, ahte 1891 registrerennjuolggadusain mearriduvvui ahte galggai merket hállangiela jos lea eará go eatnigiella. Diekkár registrerenvierut dagahivčče ahte olbmot geain giella ii leat spesifiserejuvvon, hálle dušše eatnigielaset. Mo de gieđahallat `seahkalas'-nálát olbmuid, go mii han eat vissásit dovdda sin sosiála čearddalaš stáhtusa?


 Lea goittot vejolaš árvalit moadde vuogi mo gávdnat guovtte- ja golmmagielagiid meari. Sáhttá (a) dohkkehit álbmotlohkama eksplisihtta dieđuid, dahje (b) eaktudit ahte dat geat čađahedje álbmotlohkama, čuvvo dan prosedyra maid 1891 álbmotlohkamis galge čuovvut. 9., 10. ja 11. tabeallas lean juohke linjás bidjan daid loguid [roa&eth;uid] sisa mat čájehivčče geat máhtte dušše eatnigielaset. Eará logut de guoskkašedje guovtte- dahje golmmagielagiidda.


 7. tabealla ja 1. govva gesset čoahkkái 1900 álbmotlohkamiid gielladieđuid. Unjárggas leat olu eanet olbmuin gielladieđut (11 proseanttas eai leat) go Davvesiiddas ja Deanus (46/47 prosenttas eai leat gielladieđut). 1875 álbmotlohkamis sáhtii gávdnat sámiid, kveanaid ja dážaid geain eai lean gielladieđut. Nu ii leat 1900:s. Jos gávnnat gielladieđuid olbmos, de maiddá gávnnat čearddalašvuohtadieđuid. Dážaid eksplisihtta lohku ge lea unni. Davvesiiddas leat gávcci dáža, Deanus 41 (dážat ja ruoŧŧilaččat) ja Unjárggas gávcci (dážat, dánskalaš ja ruoŧŧilaš). Danin lea lunddolaš atnit tabealla 7 Ii spesifiserejuvvon čeardda dážan. Implisihtta sáhttá árvalit ahte sii hálle dušše dárogiela.











 Govus 1: 1900: Giellamáhttu, Davvesiida, Deatnu ja Unjárga




 Gáldu: Geahča tab. 8.








 Govus 2: 1900: Giellamáhttu, analysa. Davvesiida, Deatnu ja Unjárga




 Gáldu: Geahča tab. 8.





 Eará eatnigielhállit leat 9., 10. ja 11. tabeallas biddjon [roa&eth;uid] sisa. Jos časká oktii ii spesifiserejuvvon giela ja eará eatnigielhálliid galggašii oažžut sin geat dušše hálle eatnigielaset. 8. tabeallas oainnát loguid. Davvesiiddas lea sin oassi álbmogis 80%, Deanus 83% ja Unjárggas 84%.


 Jos áigumuš lea geavahit gielladieđuid mearkan čearddalaš gullevašvuhtii, de leat moadde čuolmma maid ferte gálgat. Lea omd. váttis giela bokte árvvoštallat `seahkalas'-kategoriaid etnisitehta jos álbmotlohkamis daddjo olbmo birra ahte son hállá/ádde moadde giela. Davvesiiddas leat 70 dakkár olbmo. Muđui leat buot golbma álbmotlohkamis olbmot geat hálle eará giela go maid čearddalašvuohta mielddisbuvttášii. Várianttat leat valjis, muhto oktiibuot sin lohku ii leat nu stuoris. Dán sáhttá dulkot nu ahte (a) sii ledje giela molson ja máhtte duođai dušše ovtta giela, dahje (b) ahte sii máhtte nuppi giela eatnigiela lassin.


 Dáid dulkonvejolašvuođaid lean geassán čoahkkái 8. tabeallas, geahča maid 1. ja 2. gova:


 (1) Eatnigielhállit leat sii geat 9., 10. ja 11. tabeallas leat [roa&eth;uid] siste, ja sii gean čearda ii leat spesifiserejuvvon (geahča 7. tabealla).


 (2) Moanagielagat leat sii gean birra eksplisihtta daddjo álbmotlohkamis ahte sii máhtte eanet go ovtta giela.


 (3) Rabas dulkomii leat dážat, sápmelaččat ja kveanat geat álbmotlohkama dieđuid mielde hálle eará giela go eatnigielaset (logut mat eai leat [roa&eth;uid] siste 9., 10. ja 11. tabealla bajit oasis).


 Čájehuvvo ahte dán golmma joavkku oassi lea viehka muddui seammá stuoris dan golmma gielddas. Eatnigielhálliid oassi lea 80-84% álbmogis, guovtte- ja golmmagielhálliid oassi 1-6%, ja 14-16% báhcá rabas dulkomii máhttet go dušše eatnigielaset, vai leat go guovtte- ja golmmagielagat. Dan sáhtašii muhtin muddui iskat Friis etnográfalaš kárttaid vuođul.



 - Sisdollui]
 Ovdal 1865 gáldut


 Mun lean nu guhkás guorahallan daid álbmotlohkamiid čearddalašvuohta- ja gielladieđuid mas dássážii leamaš eanemus beroštupmi dutkiid gaskkas. Maiddái eará logahallamiin leat relevánta systemáhtalaš dieđut. 1801', 1825', 1835', 1845' ja 1855' álbmotlohkamiin leat sulai seammalágán dieđut go 1865' lohkamis, muhto dállodoalu dásis. Muhtimin olmmoš vihkugoahtá ahte vearromáksima kategoriat dáidet leat báidnán álbmotlohkamiid čearddalašvuohtadieđuide, nu ahte veadjá leat ávkkálaš daid ge guorahallat lagabui. Mun lean dás maŋŋelis máhcamin Deanu ja Unjárgga 1855' álbmotlohkamii, nu ahte dan lohkama čađaheami birra ge lea vuogas dadjat juoidá dál juo.


 - Sisdollui]


 Unjárgga 1855' álbmotlohkan


 Muhtimiin čilgii son gii čađahii lohkama mo son lei dahkan. Okta gii nu dagai 1856:s, lei Unjárgga suohkanbáhppa Chr. Sommerfeldt. Son čađahii Deanu ja Unjárgga álbmotlohkama. Sommerfeldtas ledje váttisvuođat álbmotlohkanskoviin go gažaldagat ealáhusaid hárrái eai riekta heiven guovllu birgenláhkái. Son čilgii mo son čovddii váttisvuođaidis. Son lei maiddái hutkan iežas vuogi mo čearddalašvuohtagažaldaga gieđahallat. Easkka 1856' guovvamánu, go lei juo bargagoahtán lohkamiin, oinnii dáhpedorpmis Morgenbladet aviissas ráđđehusa čilgehusa lohkama birra (Morgenbladet nr. 334, 1855). Dás bođii ovdan ahte su čovdosat ealáhusaid ja birgenlági hárrái eai riekta heiven njuolggadusaide. Muhto ráđđehusa čilgehus ii guoskkahan čearddalašvuohtadieđuid. Das geavahuvvui eanáš sadji čilget geat galge čađahit lohkama, ja dasto čilgejuvvojedje skovi rubrihkat.


 Sommerfeldt lei juo ovdal go álggii lohkamiin gulaskuddan Deanu leansmánniin mo 1845:s lei dahkkon. Das lei boahtán ovdan ahte 1845:s lei čearddalašvuohtakriteria `Sprog og Skat' (giella ja vearru). Son dattege gávnnahii ahte dalle livčče menddo olu njeaidit dážaid logu, nu ahte son baicce geavahii áhči čeardda váldokriterian. Son mieđihii gal ahte nuppi buolvvas juo livčče máŋga `dáža' bearraša jorran `sápmelažžan' su ge kriteriaid mielde.


 Galggašii leat oalle čielggas maid Sommerfeldt lea oaivvildan gielain čearddalašvuohtakriterian. Muhto makkár kriteria lei vearru?


 - Sisdollui]
 Vearromáksin


 Vearroortnet mii lei fámus 1800-logus ásahuvvui 1691:s ja bisttii 1905 rádjái (geahča Sandvik 1993 ja Henninen 1972). Dán áiggis rievdaduvvujedje vissis mearrádusat, muhto muhtin vuođđoprinsihpat bisso rievddakeahttá: (1) Sápmelaččat mákse eambbo vearu (rettighed ja leidang) go dážat. (2) Máddin boahtán sisafárrejeaddji dážat ožžo vearrofriddjavuođa vissis áigái jos devde vissis gáibádusaid. Mearrádusat sisafárrejeaddjiid vearrofriddjavuođa hárrái dattege rievdaduvvojedje máŋgii. 1833 rájes ožžo buohkat geat fárrejedje Finnmárkui viđa jage friddjavuođa (Sandvik 1993:361). Nu beasai omd. ohcejohkalaš Henrik Högman vearus eret 1840-jagiin go fárrii Vuolle-Detnui.


 Dát erenoamášvuođat vearromáksimis dahke dárbbašlažžan sirret sápmelaččaid ja dážaid vearrolisttuin. Kveanaide ii lean sierra sadji vearroortnegis. Dábálaččat mii navdit ahte sii mákse seammá vearu go sápmelaččat. Dát heive hui bures dasa ge ahte sii 1835 rádjái álbmotlohkama oktavuođas lohkkojuvvojedje sápmelaččain ovttas.


 Sommerfeldt muitala dattege ahte ain 1845:s lei giella ja vearru čearddalašvuohtakriteria. Son várra jurddašii mo dážaid ja sápmelaččaid earuhit. Muđui ii oalle láhkái heive, go kveanat 1845:s ledje rehkenastojuvvon sierra. 1801 álbmotlohkama dieđuid mielde ledje Deanus 14 kveana dállodoalu (68 olbmo). Vearrolisttuin ii leat vejolaš gávdnat go guokte kveana vearromáksi (=bearraša) jagiin 1798-1808. Soai leaba Erik Henriks. Qvæn ja Henrik Henriks. Qvæn.


 - Sisdollui]
 Deanu hállangiella ovdal 1860


 Deanu álbmotlohkamiin eai leat olu gielladieđut ovdal 1891. Mun in geavat 1891 álbmotlohkama, nu ahte mu materiálas gárta 1900 lohkan vuosttaš mas leat dievasleabbo gielladieđut. Das ovdal leat vel Friis etnográfalaš kárttat buori gáldut. Nils Øivind Helander (1989) guorahalai Deanu 1700- ja 1800-logu gielladilliid, ja geavahii ea.ea. Friis 1888' kárttaid. Nubbi čálli gii maiddái geavahii Friis kárttaid lea Kjell Ballari (1981), muhto son guorahalai Vuolle-Deanu dárkilepmosit, Buolbmága ii namut ja Deanuvuona birra ge ii daja olu. Dasa lassin lea Willy Gjerde aiddo gergen váldofágabarggu 1700- ja 1800-logu Deanuvuona ja Vuolle-Deanu demografia ja čearddalašvuohtadiliid birra gos son maiddá ávkkástallá Friis 1861' kárttaid (Gjerde 1999:144-149).


 Schnitler áigge, nuo 1745, ledje dálá Deanus golbma kveana dálu, ja muđui ledje buohkat sápmelaččat. Dážat ásse rittus, dálá Gáŋgaviikka ja Bearralvági gielddain. Kveanat eai máhttán go suomagiela. Sápmelaččain dárogiella lei passiiva giella, Helander oaivvilda. Dađistaga go kveanaid ja dážaid lohku lassánii čuovvovaš čuohtejagis, viidánii guovtte- ja golmmagielatvuohta ge. Muhto ain Stockfleth áigge (nuo 1830) kveanat ja sápmelaččat máhtte unnán dárogiela. Helander sitere maid Stockfleth čálii 1846:s Deanu ja Unjárgga čearddalašvuohta- ja gielladiliid birra (Helander 1989):



 Nogle Qvæner forstaa Norsk, men tale innbyrdes ikkun deres Modersmaal. Børnene oplæres i Almindelighed i Finsk eller Norsk. En stor Del af Befolkningen langs med Tana Elv er av qvænsk Herkomst, Finsk og Qvænsk tales derfor her.


 Dán áiggi ledje 64 kveana báhppagielddas.




 - Sisdollui]


 Friis etnográfalaš kárttat


 1861


 Dovddus gielladutki Jens Andreas Friis (1821-1896) almmuhii 1861:s kárttaid Finnmárkku ja Tromssa gielladiliid birra. 1888:s bođii nubbi ráidu mii govččai Finnmárkku, ja 1891:s bohte vel Tromssa kárttat.2
 Dáin ng. Friis etnográfalaš kárttain lea oalle čielga struktuvra. Muhto 1888/1891 kárttain eai leat aiddo seammá dieđut go 1861' kárttain.


 12. tabealla čájeha erohusa 1861' ja 1888'/1891' kártaráiddu gaskkas. Deaŧáleamos erohus lea ahte 1861:s ledje dárkileabbo gielladieđut sápmelaččaid hárrái go dážaid ja kveanaid hárrái. Dážain ja kveanain merkejuvvui dállodoalu váldogiella (mii lei seammá go čearddalaš gullevašvuohta), dan botta go sámiid birra beassat diehtit guđe giela(id) dálu isit, eamit ja eará dálu olbmot áddejedje. Dasa lassin muitaluvvo sámiid birra lei go sis hirsastohpu vai goahti. 1888'/1891' kárttain ii earuhan Friis šat čearddaid gaskkas. 1888:s/1891:s čokkii son buohkain daid seammá gielladieđuid go 1861:s lei čoaggán dážain ja kveanain. Dasa lassin merkejuvvui buohkain ásse go hirsastobus vai goađis.





 Oppalohkái ledje Friis kárttaid mielde 225 dállodoalu Deanus ja Buolbmágis 1861:s (geahča 13. tabealla). Dállodoaluid lohku lassánii sakka gaskal 1845 ja 1875, 1845:s ledje 166 dállodoalu, 1855:s 225, 1865:s 304 ja 1875:s 433 dállodoalu. Danin orru leamen čielggas ahte Friis čokkii dieđuid kárttaide maŋŋá 1855. Iežas tabeallain lohká ge ahte 1860 lea vuođđolohku gielladieđuide, ja 1855 olmmošloguide.


 13. tabealla buktá dušše oppalaš loguid, ja gielladieđuid riggodat ii boađe ovdan. Mun in leat dán hávi vuodjumin daidda, háliidan baicce govvidit materiála vejolašvuođaid ja rájáid. Oaidná dattege ahte 48% dállodoaluin ledje ovttagielagat. 42% dállodoaluin lei goittot okta olmmoš gii áddii vel nuppi giela. 11% dállodoaluin fas lei muhtin gii áddii dárogiela, muhtin gii áddii suomagiela, ja muhtin gii áddii sámegiela.


 Gaskamearálaččat ledje dutkanguovllus 5,33 olbmo dállodoalus 1855:s, nu ahte 107 x 5,33 = 570 olbmo ásse ovttagielat dállodoalus. Reasta, 620 olbmo ásse 128 dállodoalus. 128 lea nappo guovtte- ja golmmagielat olbmuid vuolimus lohku. Dát lea badjelaš 11% olles albmogis. Buohtastahte daid 52% dállodoaluin gos lei muhtin olmmoš gii áddii nuppi giela vel. Diekko gaskkas gos nu lea duohtavuohta gávdnamis. Jos seammá vuogi mielde rehkenastá sámiid gielladiliid, de gávnnaha ahte 10-55% sis ledje guovtte dahje golmmagielagat. Seammáláhkái sáhta časkit oktii dážaid ja kveanaid: 12-48%. Dáid loguid sáhttá buohtastahttit 1900' álbmotlohkamiin, gos gávnnahin ahte Deanus ledje 2-18% guovtte- dahje golmmagielat olbmot (geahča 8. tabealla). Konklušuvdna lea nappo ahte Friis ge kárttaid vuođul lea váttis kvantifiseret guovllu giellamáhtu individadásis.


 Friis 1861' kárttain leat vihtta kveana dállodoalu eanet go 1855' álbmotlohkamis. Nuppe dáfus leat Friis kárttain čieža dáža dállodoalu unnit go 1855' álbmotlohkamis. Mun lean geavahan seammá kretsajuogu Friis kárttaid ja álbmotlohkama analyseredettiin, ja dalle boahtá ovdan ahte vaikko Friis ja su veahkit dáidet leat atnán ávkki 1855' álbmotlohkamis go čogge gielladieđuid, de eai leat njuolgu kopieren. Vaikko dállodoaluid lohku lea 225 guktuin gálduin, de eai leat seammá olu dállodoalut ovtta ge kretssas dan guovtti gálduin. Dasa lassin lohke álbmotlohkamis badjeolbuid sierra, ja kárttain ii oainne goal lea badjeolbmo dállo ja goal ii. Go in dán vuoro buohtastahte gálduid báikegotti dásis, in joavdda dađe dobbelii go ahte Friis giellakriteria bokte ledje vihtta dáža dállodoalu unnit ja vihtta kveana dállodoalu eanet go maid álbmotlohkan dieđiha.


 Stuorámus erohusat kretsadásis leat Buolbmágis ja Deanodagas. Buolbmágis leat álbmotlohkamis njeallje dállodoalu eanet go Friis kárttain, ja Deanudagas guhtta dállodoalu unnit. Dán guovtti kretssas leat maiddái mearkkašahtti erohusat Friis kárttaid ja álbmotlohkama gaskkas čearddalaš juogu hárrái.


 Buolbmágis ledje Friis dieđuid mielde čieža sápmelaš ja okta dáža dállodoalu unnit, ja njeallje kveana dállodoalu eanet go maid álbmotlohkan dieđiha. Álbmotlohkama mielde ii lean ii oktage kveana Buolbmágis 1855:s. Oktiibuot ledje Buolbmágis 33 dállodoalu Friis dieđuid mielde.


 Deanodagas ledje Friis dieđuid mielde 40 dállodoalu. Dát lea vihtta dáža ja okta sápmelaš dállodoallu eanet go maid álbmotlohkamis gávdná.


 Mo dán galgá dulkot? Friis čearddalašvuođa váldokriteria lei beaivválaš hállangiella. Unjárgga báhppa, gii čađahii álbmotlohkama Deanus 1855:s, dattege anii kriterian áhči čearddalašvuođa, ja oaivvildii ieš ahte giellakriteria ektui dát vuohki loktii dážaid ja kveanaid logu olu. Jos atná duohtan ahte Deanu 1855 álbmotlohkama čearddalašvuohtakriteria lea genealogálaš nálli, de fertejit erohusat Friis ja álbmotlohkamiid dieđuid gaskkas muitalit juoidá assimilašuvnna (suddadanproseassa) birra. Konkrehtalaččat Deanu dážat ain 1855:s jorre sápmelažžan áiggi mielde. Dieđut maiddá dáidet nannet ahte guovllus ledje eanet kveanat go maid álbmotlohkamiin gávdná.


 Sosiála čearddalaš stáhtusa hárrái ii sáhte dađe eanet dadjat. Sosiála čearddalaš stáhtus ii čuovu njuolgu ii genealogálaš nális iige giellamáhtus. Jos muhtin guovllus sáhtašii eaktudit ahte 1855' álbmotlohkama čearddalašvuohtakriteria lea sosiála čearddalaš stáhtus (guovllu čearddalašvuođa áddejupmi), ii ge giella nu go dábálaččat soaitá leat leamaš, de livčče miellagiddevaš buohtastahttit Friis 1861' kárttaiguin.


 - Sisdollui]
 1888


 Dálá Deanus ledje Friis 1888 kárttaid mielde nuo 230 bearraša. Helander (1989) ja Ballari (1981) bohtosiid sáhttá geassit čoahkkái ná:


 (a) Ovtta kveana bearrašis máhtii unnimusat okta olmmoš dáro- ja suomagiela. Golmma bearrašis máhtii unnimusat okta olmmoš buot golbma giela. Njeallje bearraša hálle dušše suomagiela. Oktiibuot gávcci bearraša.


 (b) 40 sámi bearrašis ledje olbmot geat máhtte buot golbma giela. Ovcci bearrašis lei unnimusat okta olmmoš gii máhtii suoma- ja sámegiela, ja čieža bearrašis ledje olbmot geat máhtte sihke dáro- ja sámegiela. 35 bearrašis hálle dušše sámegiela. Oktiibuot 91 bearraša.


 (c) Dáža bearrašiin ledje máŋggas guovtte- ja golmmagielagat (Helander 1989). Dárrosullo bajábealde ii lean go okta dáža bearaš, nammalassi Buolbmágis, ja dat lei golmmagielat. Ballari dadjá Vuolle-Deanu dážaid birra ahte Ruksesbávtti rájes ja miehtá Juovlavuona ledje buot dáža bearrašiin muhtin sámegielhálli. Dáža bearrašiin Bovccá rájes Gávesluktii lei bealis muhtin gii máhtii sámegiela. Dušše ovtta bearrašis máhtii muhtin suomagiela. Dušše Sandlia ássi dáža bearrašat ledje oalát dárogielagat. Deanuvuona oarjegáttis, Máldovuonas Njuohkonjárgii, ledje čieža bearraša, ja guovtti bearrašis lei muhtin gii máhtii dárogiela (Helander 1989).


 Friis kárttaid ii sáhte njuolgu buohtastahtit álbmotlohkamiin. Álbmotlohkamiid čearddalašvuohtakriteria lei genealogálaš nálli, Friis anii giela váldomerkan čearddalašvuhtii (Helander 1989, Hansen 1994, 1998). Vaikko 1900:s divodedje álbmotlohkama čearddalašvuohtadieđuid gielladieđuid vehkiin, de lihkká eat dieđe makkár čearddalašvuohtadieđuid livčče ožžon jos giella (dahje sosiála čearddalaš stáhtus) juo álggu rájes livčče lean váldokriterian.


 Lars Ivar Hansen (1994) lea árvalan ahte Friis giellakriteriainis njeiddii daid guovtte- ja golmmagielat olbmuid logu geat ásse nuppi čeardda gaskkas. Go buohtastahtii Ivvárstáđiid báhppagieldda 1891' álbmotlohkama Friis kárttaiguin, de gávnnahii ahte erenoamážit kveanat jávke Friis kárttain. Suomagielat dállodoalut eai lean, eai ge olbmot geat beaivválaččat hálle suomagiela. Nu sii eai registrerejuvvon kveanan. Dárogielat báikegottiin livčče tendensa ahte kveanat hálle dárogiela, sámegielat báikegottiin fas sámegiela. Seammaláhkái geavvá dážaiguin sámegielat báikegottiin, ja sápmelaččaiguin dárogielat báikegottiin. Mu 1855' materiála dattege geassá eará guvlui. Nu go čájehin, kveanaid lohku lea stuorit Friis kárttaid mielde go álbmotlohkamis. Muhto erohus Ivvárstáđiide lea ahte Deanu kveanat ledje boahtán ollesolmmošin guvlui, ja sis lei dávjá bearaš fárus. Ivvárstáđiid kveanat ledje mealgat muddui boahtán biebmománnán dáža ja sápmelaš bearrašiidda, ja ohppe nappo dállodoalu beaivválaš hállangiela, ja eatnigillii lei unnán sadji.


 Friis bargovuohki sáhttá leat geahpidan báikegotti čearddalaš variašuvnna, ja jorahan dan gielalaš variašuvdnan, dahje baicce guovtte- ja golmmagielatvuhtii. Su dieđut maiddá jáhkihit min ahte giellavariašuvdna lea stuorát go veadjá lean leamaš: Jos logi sápmelaš dállodoalu birra daddjo ahte das máhtii muhtin suomagiela ja dárogiela, de veadjá leat nu ahte dán logi dállodoalus lea sámegiella beaivválaš hállangiella, ja ahte goittot logi olbmo oktiibuot máhtte juogu suoma- dahje dárogiela. Jos dállodoalus ledje 5-6 olbmo, nu go dábálaš lei, de vejii lihkká leat nu ahte 40:s máhtte dušše sámegiela.


 Muhto lea go álbmotlohkan buoret gáldu guovttegielatvuhtii? Mun válddán ovdamearkan Buolbmága, mii gulai Unjárgga vuollái 1900:s. Nils Øivind Helander gávnnahii ahte Friis 1888' kárttaid mielde ledje Leavvajoga rájes Sieiddáguoikka rádjái 49 sápmelaš bearraša. 31 bearrašis lei muhtin gii máhtii sihke suoma- ja dárogiela, dasa lassin máhtii muhtin suomagiela gávcci sámebearrašis.


 Dasa lassin lei dán gaskkas okta dáža bearaš mas unnimusat okta olmmoš máhtii golbma giela, ja okta kveana bearaš.


 1900' álbmotlohkamis ledje Unjárgga 5. kretssas (Elven, dahje Buolbmát) 51 dállodoalu, mii lea seammá lohku go 1888:s.3 Álbmotlohkamis daddjo 48 bearraša birra ahte sii ledje sápmelaččat geat hálle sámegiela. Sis ledje 1888:s 39:s guovtte- dahje golmmagielaga, 1900:s lei dušše okta bearaš mas lei suomagielat reaŋga, ja okta mas lei dárogielat láigolaš (Unjárgga 1900' álbmotlohkan, 39. ja 51. viessolistu).


 1888:s lei okta kveana bearaš guovllus. 1900:s ii gávdno ii okta ge. 1888:s lei okta golmmagielat dáža bearaš guovllus, 1900:s ledje golbma dáža bearraša guovllus, ja ii ovtta ge birra daddjo ahte sii máhtte eará gielaid go dárogiela.


 40 guovtte- ja golmmagielat bearrašiin 1888:s eai lean 1900:s báhcán go guokte guovttegielat dállodoalu! Nu oanehis áiggis lea unnán jáhkehahtti ahte dilli livčče nu sakka rievdan. Mun sakka eahpidan ahte dát duođaid govvida duohtadili 1900:s. Mun baicce jáhkán dát boađus nanne maid dutkit ovdal juo leat čuoččuhan: 1900' álbmotlohkan dieđiha olbmo váldogiela.



 - Sisdollui]
 Čoahkkáigeassu


 Mii eat sáhte eaktudit ahte sii geat čađahedje álbmotlohkamiid álo dovde lohkannjuolggadusaid, ja jos dovde, ahte čuvvo daid. Mun lean konkrehta guorahallama bokte geahččalan árvvoštallat giella- ja čearddalašvuohtadieđuid 1865:s, 1875:s ja 1900:s golmma báhppagielddas, Davvesiiddas, Deanus ja Unjárggas.


 Das lea boahtán ovdan ahte álbmotlohkanlisttut leat iešguđetlágánat dán golmma gielddas. Erenoamážit guoská dat 1865' Deanu ja Unjárgga lohkamiidda. Deanus leat deavdán dušše isidiid namaid skoviide, muđui beassat diehtit ahte sus lei áhkká nuo ja nuo boaris, galle máná, muhto eará olbmuin geat ledje dállodoalus gal dieđihuvvui namma. Unjárggas eai čuvvon njuolggadusaid čearddalašvuođa registreremis. Mun čájehin konkrehta ovdamearkkaid bokte mo 1865' álbmotlohkan čađahuvvui iešguđet gielddas. Dáid ovdamearkkaid bokte oaččošii dan gova ahte goittot Unjárgga lohkamis leamaš genealogálaš nálli oalle deaŧálaš kriteria, Davvesiiddas ja Deanus orru ahte sosiála čearddalaš stáhtus veadjá váikkuhan registreremii. Muhto mus leat nu moadde ovdamearkka ahte dát báhca dušše árvalussan mu beales.


 Nubbi ášši mii lea čalbmái čuohcci, lea ahte álbmotlohkama lassidiehtorubrihkka lea olu geavahuvvon Davvesiiddas sihke 1865:s ja 1875:s. Deanus ja Unjárggas leat mealgat unnit lassidieđut. Dát veadjá dahkat álkkibun čađahit kritihkalaš analysa čearddalašvuohtadiliin Davvesiiddas, go Deanus ja Unjárggas.


 Davvesiiddas lea maiddái stuorát `viidodat' giella- ja čearddalašvuohtadieđuin, nammalassii dan láhkái ahte leat eanet kategoriat ja eanet olbmot iešguđet kategorias. Dát viidodat boahtá ovdan gielladieđuid hárrái, erenoamážit 1875:s. Muhto 1900:s lea viidodat sakka gáržon.


 Jos dohkkeha árvalusa ahte giella lea oalle deaŧálaš ja luohtehahtti mearkan čearddalašvuhtii, de gártá deaŧálaš hutkat vugiid mo gieđahallat álbmotlohkamiid gielladieđuid. Maid muitalit álbmotlohkamiid gielladieđut? Vástádusa dasa gávdná muhtin muddui álbmotlohkamiid njuolggadusain, muhto lea maiddái ávkkálaš buohtastahttit eará gálduiguin. Okta buorre gáldu lea Friis etnográfalaš kárttat.


 Mun bidjen Friisa 1861' Deanu kárttaid 1855' álbmotlohkama vuostá, ja gávnnahin ahte Friis veadjá leat atnán álbmotlohkama vuođđun go čokkii gielladieđuid. Váldoboađus lei ahte lei hui stuorra erohus Friis ja álbmotlohkama čearddaloguin, ja ahte dát várra čájeha guđe guvlui assimilašuvdnaproseassa nuo 1860 lei mannamin: Muhtin dáža jorai ain sápmelažžan. Vaikko Friis kárttat leat buoret gáldut gielladiliide go álbmotlohkamat, de lea váttis kvantifiseret gielladili Friis kárttaid vuođul.


 Gielladieđut galge čoggojuvvot 1891 rájes. Muhto juo 1865:s daddjo ahte galge merket sin geat máhtte dárogiela. Dát lea mielddisbuktán ahte maiddái eará gielladieđut ihtigohte álbmotlohkamiidda. Lihkká lea dušše Davvesiiddas dan veardde olu gielladieđut 1875:s ahte attášii goittot muhtinlágán gova dalá gielladiliin. Buohtastahttin Deanuin ja Unjárggain dattege ii leat vejolaš.


 1885' dahje 1891' álbmotlohkan livčče vuosttaš álbmotlohkan gos giela sáhtašii guorahallat dárkileabbo. 1900' álbmotlohkan dattege lea áidna álbmotlohkan dievaslaš gielladieđuiguin mii lea dihtorregistrerejuvvon, dainna lea hálbi ja álki bargat.


 Mun lean atnán `ii spesifiserejuvvon čeardda' dážan, ja `ii spesifiserejuvvon giela' eatnigiellan. Dasa lassin leat omd. sápmelaččat ja kveanat geat álbmotlohkamiid dieđuid mielde máhtte dárogiela. Mun lean eaktudan ahte sii maiddái máhtte eatnigielaset -- mun lean sin atnán guovttegielagin. Dattege lean váruhan ahte dás lea dulkunmunni. Dát prosedyra attii mealgadii seammá bohtosa buot golmma gielddas: 16-20% álbmogis lei guovttegielat. Dattege lea dušše 1-6% álbmogis gean birra daddjo eksplisihtta ahte sii leat guovtte- dahje golmmagielagat, geahča tab. 8 ja govvosa 2.


 Buohtastahttin Friisa 1888' etnográfalaš kárttaguin orru nannemiin maid dutkit leat ovdal juo čuoččuhan: Álbmotlohkan dieđiha olbmo váldogiela. Iešalddis lea dat ahte leat nu unnán dieđut ahte olbmot leat máhttán eará gielaid go eatnigielaset, mearkan dasa ahte guovttegielatvuohta ii bures boađe oidnosii álbmotlohkamiid gielladieđuin.


 Gažaldat mii badjána, lea mo galgá dahkat olbmuiguin geaid birra álbmotlohkamis leat gielladieđut, muhto leat `seahkalas' nális/čearddas? Mun in leat geahččalan vástidit dán gažaldahkii, muhto mu mielas orru lunddolaš atnit giela čearddalašvuohtakriterian dákkár oktavuođain, juste nu mo statistihkaguovddáš dagai go divudii čeardda giela mielde. Dát veadjá doaibmat aggregerejuvvon statistihka čoaggimis, muhto eaŋkilolbmo čeardda lea váttis nannet muđui go čoakkášii eanet dieđuid olbmo birra, omd. girkogirjjiin. Hansen guovttos Meyeriin (1991) leaba čájehan mo dan sáhtašii dahkat. Galgá dattege muittus atnit ahte go statistihkaguovddáš divodii 1900' álbmotlohkama gielladieđuid vuođul, de lei divodeamen barggu mii álggu rájes ii lean váldán vuhtii sosiála čearddalaš stáhtusa. Divudusa boađus lea ain váilevaš.



  1999 &copy; Mákká Regnor (Regnor Jernsletten)
 Sámi dutkamiid guovddáš,
 Tromssa universitehta.

  Sámi dieđalaš áigečála nr. 1, 1999. ISSN 0805-4312. S. 27--45.


 [Universitetet i Tromsø]
 [Guovddáža ruovttusiidu]
 [Regnora ruovttusiidu]
 [Unicodeveršuvdnadánsiiddus]






 - Sisdollui]
 Girjjálašvuohta


  Ballari, Kjell (1981): Befolkningssammensetning og skoleforhold i nedre Tana på slutten av 1800-tallet. Dædno-Teno-Tana. Lokalhistorisk skrift fra Tana historie- og museumslag.

  Bjørklund (1978): Kven-same-norsk. En sosialantropologisk analyse av «De tre stammers møte». Magistergradsavhandling i sosialantropologi, Universitetet i Tromsø.

  Gjerde, Willy (1999): Folketall - bosetning - samhandling. Hovedoppgave i historie, Universitetet i Tromsø.

  Hansen, Lars Ivar (1994): Samene i forrige århundres folketellinger-Registreringspraksis i Astafjord prestegjeld 1865-1900. Festskrift til Ørnulv Vorren, Tromsø Museums skrifter XXV.


  Hansen, Lars Ivar (1998): J. A. Friis' etnografiske kart for Troms og Finnmark. Ottar nr. 3, 1998.


  Hansen, Lars Ivar; ja Meyer, Tore (1991): The ethnic classification in the late 19th-century censuses. A case study from southern Troms, Norway. Acta Borealia 1991:2.


  Helander, Nils Øivind (1989): Det flerspråklige Tana omkring 1900. Deatnu-Teno-Tana. Lokalhistorisk skrift fra Tana historie- og museumslag.


  Henninen, Terje (1972): Den kvenske innvandring til Alta på 1700-tallet. Utrykt hovedoppgave i historie, Universitetet i Bergen 1972.


  Morgenbladet No. 334, 30.11.1855.


  NOS Ny række, C. No. 1 (1882): Bidrag til en norsk Befolkningsstatistik. Indledning til Tabeller indeholdende Resultaterne af Folketællingen i Norge i Januar 1876. Statistisk Centralbureau.


  Sandvik, Gudmund (1993): Statens grunn i Finnmark. Et historisk perspektiv. Vedlegg 1 til NOU 1993:34.


  Statistiske underretninger for Kongeriket Norge, I rekke, Christiania 1838.


  Steinlien (1984): Kulturell endring og etnisk kontinuitet. Hovedoppgave Samiske studier/etniske relasjoner, Institutt for samfunnsvitenskap, Universitetet i Tromsø.


  Thorvaldsen, Gunnar (1996): Håndbok i registrering og bruk av historiske persondata. Tano Aschehoug. ISBN 82-518-3467-8.


  Thuen, Trond (1985): Acculturation and Ethnic Survival? Some problems in the study of so-called `Norwegianized' Sami communities. Acta Borealia 1985:1-2.


  Thuen, Trond (1995): The Quest for Equity. Norway and the Saami
  Challenge. Memorial University of Newfoundland. ISBN 0-919666-86-8.


  Torp, Eivind (1986): Registrering av etnisitet i folketellinger. Heimen-Tidsskrift for lokalhistorie, nr. 2, 1986.


  Tranberg Anna (1994): Folk og fant. Navnelister i folketellingsmaterialet 1815-1855. 3. reviderte utgave, Norsk lokalhistorisk institutt, Oslo. ISBN 82-90176-73-2.


 - Sisdollui]
 Gáldut



  Gilivuona, Deanu ja Unjárgga álbmotlohkamat.



  1835, 1845, 1855. Kjøllefjord, Tana og Nesseby. Riikaarkiiva.


  1865. 1875, 1900. Kjøllefjord, Tana og Nesseby. Registreingssentralen for historiske data (RHD), Tromssa universitehta. Dihtorregistrerejuvvon álbmotlohkamat.


  Friis, Jens Andreas (1861): Ethnographiske Kart over Finmarken. Gávdno maiddái dás: URL:http://www.dokpro.uio.no/friiskartene/1861/1861oversikt.html&>.


  Vearrolisttut, Deatnu. Justisprotokoller for Øst-Finnmark, 1798-1830, 1847, 1862. Stáhtaarkiiva, Tromsa.


 Olbmuid namat ledje 1800-logus dábálepmosit ovdanamma ja patronymikon. Goargu ii lean dábálaš. Mun lean dán artihkkalis čállán patronymikonaid oaniduvvon hámis: Sivert Ols. dan sadjái go Sivert Olsen.



 - Sisdollui]
 Nuhtat

 1 Čujuhan Hansen guoktá Meyer 1991 artihkkalii, s. 13-19.
 2 Dárkileabbo dieđuid Friis kárttaid birra gávnnat Hansen (1998) ártihkkalis.
 3 Helander dagai sullasaš buohtastahtima, muhto son válddii fárrui maiddái 6. kretssa, masa badjeolbmot ge gulle, mii dagai buohtastahttima váddáseabbon. Helander váldoboađus lea lihkká seammá go mu.


 [Universitetet i Tromsø]
 [Guovddáža ruovttusiidu]
 [Regnora ruovttusiidu]
 [Unicodeveršuvdnadánsiiddus]








 Universitetet i Tromsø, Senter for samiske studier, 9037 Tromsø, tlf.77645535
 Ovddasvástideaddji doaimmaheaddji: Hálddahusjođiheaddji Else Grete Broderstad.
 Fierpmádatovddasvástideaddji: Regnor Jernsletten.

 O&eth;asmahtton: Miessemánu 4. b. 2001.