sraklinje

Giella- sámigieloahppa

Sámij åhpadusguovddážis gávnnat giellabirrasa mii lea veahkkin du giellaovdaneamis. Earret oahpahusa dus leat vuogas ja buorit máŧolašvuođat doalahit giela eallin dahje ealáskahttit sámigielat.

Mis leat máŋggat fálaldagat oahpahussii, dutnje soahpá vissásit juoga. Gursa álgá jus leat doarvái ollu ohccit ja jus lea vejolaš doallat dálá oahpaheaddjenávccaiguin.

Čállingursa čakčat 2015
Sisdoallu: Sámigielat vuođđu, giellaoahppu, sámigiella njálmmálaš- ja čállingiellan.

– Sámigiella (sámigielagiidda dahje joatkkagiellan)
– Davvisámigiella
– Julevsámegiella
– Åarjelsaemien

Mii fállat oahpposajiid olleáigeohppui sámigielas čakčat, 6 vahku oktiibuot. 100% lohkanáiggis lea 40 diimmu vahkkui – Gursa álgá borgemánu 25 beaivvi.

 

Oahppolágideaddji bargá dan ovddas ahte gávdnat ruhtadeami oahppistipeanddaide.

Ollesáigegursses oahppit lohket Eatnigielat lávkkiid dahje3-4 lávkki Ođđaáigásaš gielas ovtta lohkanbájis.

Gáiddusoahput gávnnademiid haga (njealjádatáiggi) 1 jahki

– Sámigiella (vuođđu, joatkka dahje sámigielagiidda)

– Davvisámigiella- Julevsámegiella- Åarjelsaemien

Dábálaš lohkanjahki lea 16 vahku čakčat ja 20 vahku giđđat, 36 vahku oktiibuot. Neahttagursas oahpit lohke nuppi lávkki Ođđaáigásaš gielas lohkanjagis. Vuođđodásis lea vuosttaš ja nubbi lávki.

Eavttut sisabeassamii

Fertet leahkit 18 jahkásaš dahje boarraset. Gáiddusoahpuide almmut iežat easkáálgin, joatkkaoahppin dahje sámigielagin! Oahpuide lea sadji: 15 oahppi/suorgi.

Gursemáksu

Geahča sváldasis ”Skuvlla birra-Oahppin skuvllas”. Oahppogirjjiid ja oahppoávdnasiid ferte oahppi ieš doallat.

Iežá

Dus berre leat interneahtta ruovttus vai beasat bargat dihtora bokte

Ohcan

Oza ovdal miessemánu 15 beaivvi!

Webbaohcan!

 

 

Giella

Giella

Duodji

Duodji

Boazodoallu

Boazodoallu

Sámi biebmu

Sámi biebmu