ELLE-KÁRE AIKIO SÁMI SIIDDA NJUNNOII Njealji vuollil-8 jahkása máná eatni ii oainne stuorra bearraa hehttehussan searvebarggus. Mus lea dál buorre dilli go lean ruovttus eadnivuođaluomus. Lean gáibidan searvái ollu doaimmaid ja dál lea áigi váldit ovddasvástádusa searvvi ovddideamis. Oainnán Sámi Siiddas stuorra rolla sámegiela ja -kultuvrra nannemis ja ealáskahttimis, muitala easkka válljejuvvon jođiheaddji Elle-Káre Aikio. Ohcejoga sámesearvvi Sámi Siidda jahkečoahkkimii, mii lágiduvvui lávvardaga, ledje čoahkkanan moattelogis hábmet searvvi doaimma fas jahkái ovddosguvlui.
Suomas sámesearvvit oot due binnána doaibmaruđa Sámedikkis. Dáinna ii bastte ollu doaibmat, eaná manná hálddahussii ja čoahkkimiidda. –Jos háliida ovddidit searvvi doaimmaid de lea dehála ohcat ruhtadeami maid “suopmela” ruhtagálduin, lohka Elle-Káre. Dán jahkái searvi leage ohcan ja oon ruhtadeami goittot mánáid- ja nuoraiddoaimmaide ja báikenammaproektii. –Mu váimmu láhka leat dieđusge mánáid doaimmat iean beara dili dihte, muhto oainnán dehálaan maiddái fállat doaimmaid buohkaide ovttas, muitala easkka válljejuvvon jođiheaddji.
Luobbal Sámmol Aimo Elle-Káre, Elle-Káre Aikio lea fárren bearraiinnis moadde jagi dassái Ohcejohkii. Sihke sus ja su isidis leat ruohttasat Ohcejogas. Ovdal fárrema beara ásai Oulu lahka, Ii nammasa báikkis. Soai háliideigga máhcat Ohcejohkii vai beassaba geassit mánáideaskka bajás ealli sámi birrasis ja sámegielat birrasis. Beara atná stuorra árvvus meahccis johtima ja árbevirola bargguid. Elle-Káre bargá beaivválaččat Ohcejogas sámegielat dearvvavuođadivárin vaikke dál son leage ruovttus eiddo riegádan nieiddain.
Elle-Káre lassin stivrii válljejuvvui Birit Vuolab, Márjá-Sofe Aikio, Torkel Rasmussen ja Niilo-Kalevi Länsman.
Lassedieđuid Elle-Káre Aikio +358 400 607 569.
|
Vástit dán cealkámuššii