Harald Gaski

Dát artihkkal lea seammá go davvisámegiel čoahkkáigeassu Harald Gaski ja Lena Kappfjell rapoarttas Samisk Kultur i Norden – en perspektiverende rapport, Nordisk Kultur Institut, København 2002. Rapoarta lea oassin stuorát kulturpolitihkalaš iskkadeamis dálá davviriikkalaš kulturpolitihka birra. Loahpparapoarta almmuhuvvo 2002 čavčča eŋgelasgillii.

Rapoarta, Samisk Kultur i Norden – en perspektiverende rapport, lea sámi kultureallima doaimma, organiserema ja hálddašeami birra.Dan dihtii go navde eanaš sápmelaččaid dovdat sámi kulturhistorjjá, de ii oro dárbbašlaš geardduhišgoahtit rapoartta historjjálaš oasi. Baicce deattuhetne čoahkkáigeasus daid osiid čielggadeamis mat problematiserejit kulturpolitihka sisdoalu ja dan vuogi mo dat odne giehtadallojuvvo. Dan dihtii soaitá sámegiel lasáhus muhtumiidda orrut beanta ođđa logus, muhto jurdagat ja vihkkedallamat leat goit seammáláganat go váldorapoarttas, man váldooasit leat:

• kulturhistorjjálaš geahčastat.
• logut ja čilgehusat sámi kulturdoarjagiid hárrái, sihke dat maid Sámedikkit hálddašit ja dat mii boahtá Davviriikkaid ministarráđis ja EU-doarjja.
• perspektiverejeaddji čielggadus otná sámi kulturpolitihka dáfus.

Rapoarta lea diŋgojuvvon bargu ja lea dušše unna oasáš stuorát prošeavttas davviriikkaid kulturpolitihka hárrái maid Nordisk Kultur Institutt Kebenhámmanis lea čađahan maŋimuš jagiid. Sámi oassi bođii easkka mielde maŋŋá čoahkkima jagi 2000 geasi, mas HG jerrojuvvui dahkat čielggadeami maŋŋá go Sámeráđđi gávnnahii ahte sis eai leat návccat nu oanehis áiggis doaimmahit barggu. HG jearai LK alcces veahkkin dieđuid čohkkemii ja organiseremii, ja dan láhkai bargu bođii johtui ja ovdánii.

Ulbmilin ii leat addit dievaslaš gova otná sámi kultureallimis, muhto baicce árvvoštalli ja jearahalli lahkanemiin gažadit ja smiehtadit mo dilli lea ja mat orrot leamen guovddáš buncaraggát sámi dáidagis ja kultuvrras otne. Dan dihtii geavahuvvo ge dan mađe stuorra sadji čilgejeaddji oassái, ee. danin ge go dán rapoartta navde earáid ge go sápmelaččaid lohkat. Atne dehálažžan sihke davviriikkaid kulturpolitihkkáriidda ja kulturhálddašeddjiide oahpásmuvvat dárkilebbo dainna mii duođaid dáhpáhuvvá sámi kultuvrra siskkobealde, de dan dihtii lea biddjon nu olu deaddu čilget iešguđet ge dáiddasurggiid ovdánemiid. Seammá sivas earuhetne ge čoahkkáigeasu doaimma ja rapoartta čuvgejeaddji doaimma gaskkas nu ahte ieš rapoarttas gávdná daid dieđuid ja loguid maid dárbbaša, go gis čoahkkáigeasus beassá lohkat muhtun daid gažaldagaid ja hástalusaid birra mat leat sámi kultureallimis guovddážis. Doivo lohkkiid dohkkehit dán vuogi go ieža goit atne dan eanet hástuheaddjin go dušše geardduhit seammá áššiid sámegillii go mat leat dárogillii čállojuvvon. Tabeallaid ja loguid oainnát rapoartta 5. oasis, ja vaikko vel lohkki ii leažžá ge nu stáđis dárogielas, de letne oalle sihkkarat das ahte gal tállaid goit ádde.

Rapoartta loahpageahčen cujuhuvvo Sámi kulturpolitihkalaš plánii ja dan evttohussii ásahit oktasaš sámi kulturfoandda. Moai ean guorahala dan ášši dađe viidábut, dušše gažadetne oanehaččat mo bargojuohku šattašii Sámeráđi ja Sámi parlamentáralaš ráđi gaskkas. Die leat goit áššit mat juste dál ságastallojuvvojit, de dan láhkai ge atne munno rapoartta almmustuvvat vuogas áiggi.

Nugo rapoarta ge duođašta de boahtá oalle stuorra oassi sámi kulturdoarjagis olggobealde ásahuvvon Sámedikkiid hálddašeami, ja juste danin dáidá ge hui dehálaš ahte olgobealolbmot ožžot dieđuid sámi kulturdoaimmaid birra. Go unna sámi álbmogačča siskkobealde dáhpáhuvvet hui ollu miellagiddevaš áššit, ja sámi dáidda olles viidodagainis ja riggodagainis lea áinnas doarjunveara sihke davviriikkalaš eiseváldiide ja vaikkoba olgobealsponsejeddjiide ge. Muhto dehálemosin dat goit álo bissu sápmelaččaide alcceseaset, de danin háliidetne ge dán čoahkkáigeasus veahá dárkilebbo vihkkedallat čuovvovaš áššiid:

• kulturdoahpaga problematiseren sámi oaidninsajis
• sámi kultuvra siskkáldas anus buohtastahttojuvvon olgomáilmmi gáibadusaiguin ja vuordámušaiguin
• ealáhus ja kultuvra; okta ja seammá vai guokte hui goabbatlágan áššit?
• kultuvrra fágabealli
• árvvoštallan

Sámi kultuvra lea eará go dan smiehttá min iežamet kultuvran olgomáilmmi beroštumiid ektui. Mis lea dieđusge vuoigatvuohta kultuvrii dego buot eará álbmogiin ge, muhto mii dávjá vajáldahttit ahte min iežamet vuordámušat, hástalusat ja gáibádusat sihke dáidagii ja kultuvrii soitet leat áibbas eará ja earáláganat go maid olgomáilbmi navdá sámi kultuvran. Dalle ean smiehta dušše eksotismma, muhto dan realitehta ahte kulturdoahpaga mearkkašupmi lea earálágan ja iešguđetlágan guovllus guvlui ja álbmogis álbmogii. Ii fránskalaš dáiddár Parisas dahje kiinnálaš dánsejeaddji Beijingas soaitte meroštallat kultuvrra seammáláhkai go sápmelaš kulturbargi Sohpparis dahje Plassjes dan dahká.

Dán duohtavuođa orrut mii sápmelaččat menddo dávjá vajáldahttimin, ja dan dihtii viggat ge bidjat seamma sisdoalu min kulturmeroštallamii go maid oarjemáilbmi dahje eanetloguálbmogat leat midjiide oahpahan, vaikko vel dat ii dáidde ge álo heivet dasa maid mii ieža oaivvildit juste kultuvra-sániin.

Eará jearaldat lea ahte bidjet go sámi politihkkárat čihkkon gáibádusaid sámi dáiddabargguide iežaset retorihka geažil.Go sii dadjet ahte dáidda lea min ámadadju olgomáilbmái, de sáhttá dan dajaldaga dulkot áŋgiruššamin politihkkáriid beales politiseret sámi dáidaga. Dat galgá doaibmat etnihkalaš dáiddan danin go dat galgá oaččuhit sápmelaččaid leat čeavlái ja ilus min dáidaga dihtii, ja dan láhkai leat mielde duođašteamen ja ovddideamen sámi iešdovddu. Dákkár cealkagiid čihkkojuvvon – ja várra dávjá eaktudáhtokeahtes – sisdoallu lea goittot ge juogalágan etnihkalaš gáibádus sámi dáidagii, mii dasto čatná dáiddáriid friijavuođa ja vuostálastá dáidaga autonomiija doaibmat áibbas eavttokeahtes luomusvuođas.

Muhtun njunuš sámi dáiddárat dovddahedje gieskat ahte dál galget dáiddárat duostagoahtit leat dáiddárat, eaige viggat dahkat dakkár dáidaga maid politihkkárat háliidit. Dáidda ii šat galgga leat dušše doarjjan sámi vuoigatvuođa rahčamušaide, muhto doaibmagoahtit iežas eavttuid mielde. Jearaldat šaddá dasto ahte leat go min politihkkárat seamma gergosat rábmot sámi dáidaga jus eai šat oainne juogalágan "ávkki" das. Jus estetihkka šaddá oktomearrideaddjin etnisitehta badjel ii ge leat šat vejolaš earuhit sámi dáidaga muđui máilmmi dáiddabargguin, na mo de? Buohkat leat olgguldasat ovttaoaivilis das ahte dáidda galgá leat friija, muhto maid dadjet politihkkárat doarjagiid hárrái: Lea go riekta geavahit etnihkalaččat ožžojuvvon doarjaga (nugo sámi kulturruhta duođaid lea!) áibbas etnihkadovdameahttun dáidaga veahkehit? Sámi kulturdoarjagis han lea(maš) ulbmilin ja áigumuššan veahkehit sámi dáiddáriid ja seammás leat mielde loktemin sámi iešdovddu. Sámi dáidda lea dássážii deavdán dieid ulbmiliid, muhto jus ii šat dáhto dan dahkat ovddosguvlui, mo de? Die lea hui miellagiddevaš čuolbma juste dáidaga ja politihka gaskavuođas man moai dás dušše háliidetne namuhit go diet ášši áibbas vissásit šaddá ságastallojuvvot boahtteáiggis, ja dan dihtii lea ge dehálaš dál jo loktet dan fáddán.

Dáhtto goit čielgasa dihtii lasihit ahte munno oaivil dieđusge lea ahte dáidda lea dáidda, ja dan dihtii eará go omd. duodji, muhto eahpitkeahttá gullaba goappašagat kultuvrii ja kulturdoaimmaide. Muhtumin orru vel nu ge sámi kulturpolitihkas ahte duodji biddjo dáidaga searvái (omd. Norgga Sámediggeráđi dáidda- ja kulturčielggadeamis 2001, geahča čuoggá 5, s.20). Eará háviid gis orru leamen hui dehálaš earuhit dáidaga eará kulturdoaimmain, soaitá bisuhan dihtii dáidaga posišuvdna allin, omd. oahpponeavvuid lágideami dahje kulturviesuid hálddašeami ektui, nugo namahuvvon dáidda- ja kulturdiedáhusas boahtá ovdan. Das earuhuvvo sámi kultureallin (Samisk kulturutøvelse) eará kulturbargguin sierra čuoggá vuollái (čuokkis 5, s. 11-24). Ohpihii ii dárbbaš sivvan dasa leat eará go redigerenášši, muhto linjáid gaskka lohkamis leat juste dákkár áššit mearkkašahtti.

Duogážin dása lea dieđusge erohus fiinna- ja dábálaš kultuvrra gaskkas (nugohčoduvvon allakultuvra ja álbmotkultuvra, mii sámi oktavuođain orru váttis earuheapmi dan dihtii go omd. juoigan, mii eahpitkeahttá lea álbmotkultuvra, dattege meroštallojuvvo fiinnakultuvrra vuollái. Seammá dieđáhusas gal maiddá biddjojuvvojit sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddandilit ja sámi áigečállagat kultureallima vuollái, muhto sámi festiválat ja sámi valaštallan earuhuvvojit sierra čuokkisin. Sámi kulturoahppoásahusat ja sin doaibma kultureallimis ii oppa namahuvvo, ii ge árvvoštallan oaččo álggage saji dieđáhusas. Dát várra oalle čielgasit duođašta dán eahpesihkkarvuođa mii ráđđe sámi kulturhálddašeddjiid gaskkas das mo mearridit mii gosa gullá. Jearaldahkan sáhtášii baicce leat ahte lea go nu issoras dehálaš geavahit seammálágan hiŋgaliid meroštallat min kultureallima go gránnjáálbmogat dahket iežaset kultuvrrain? Dávjá han gullo kulturságastallamiin ahte sápmelaččaid gaskkas ii galggašii nu garrasit earuhit allakultuvrra ja dábálaškultuvrra, muhto álo go lea sáhka omd. ruhtajuolludemiin ja kulturruđaid juogadeamis, de bohciidit jienat mat hui garrasit ja čielgasit dáhttot doalahit ja doahttalit aiddo dáid rájáid ja rátkimiid.

Ean moai eisige daja ahte Sámis ii leat, iige galgga leat erohus fiinna- ja dábálaš kultuvrra gaskkas, moai dušše čujuhetne dan juohkáseapmái mii dávjá šaddá politihkalaš retorihka ja praktihkalaš árgabeaivválaš hálddašeami gaskkas, mas egalitáravuohta máidnojuvvo seammás go erohusat dattege čuoččuhuvvojit. Dán oktavuođas vuoittahallá ge dávjjimusat álbmotkultuvrra danin go dáidagis lea stuorát árvu oarjemáilmmes, ja seammá man olu vikkašeimmet ge biehtadit dan, de lea čielggas ahte sihke min dáiddárat, politihkkárat ja fágaolbmot leat báinnahallan muđui riikkaidgaskasaš meroštallan- ja árvvoštallanvugiide, vaikko mo de hálašeimmet sierra álgoálbmot mihttomeriid birra. Dát báinnahallan gis vuorustis váikkuha daid meroštallamiidda maid mii ieža dahkat, ja go sámi kulturdutkan ge iešalddes lea oalle nuorra dieđasuorgi, de ii das ge leat vel nu ollu veahki viežžamis jurddašit molssaeaktulaččat dáid áššiid.

Sámis dego máŋgga eará nášuvdnahuksenservodagain, leamaš álo álbmoga oktiičatnandoaimmat dehálaččat. Galggašii dán oktavuođas doarvái namahit mo máilmmes juste valaštallan álelassii lea geavahuvvon nannet ja duođaštit čearddaid buorrevuođa ja positiivvalaš čeavlli, iige Sápmi leat diekkár jurddašeamis vealtan. Mii leat illudan go sápmelaččat leat birgen bures máilmmimeašttirgilvvohallamiin, ja dál fas lea sierra sámi riikkaspábbačiekčanjoavku ásahuvvon ja bures birgen čiekčamiinnis. Dákkár doaimmas lea stuorra vejolašvuohta hukset buori barggu áŋgiris nuoraid gaskkas ja juksat joavkkuid mat muđui eai livčče soaitit searvat sámi hommáide. Eahpitkeahttá lea dát sámi kultuvrii vuoitun, de dan dihtii orru imaš viggat čuoldit valaštallama eret das.

Ii han oktage goit oaivvil ahte valaštallan galgá gilvvohallat daid doarjagiid alde mat leat jurddašuvvon čáppagirjjálašvuhtii, govvadáidagii ja eará fiinnakultuvrralaš doaimmaide, go dat gal dieđusge livččii boastut. Jáhkke baicce ahte valaštallamis livččii buorit vejolašvuođat gávdnat sponsejeddjiid olggobealde dábálaš Sámedikkiid bušeahtaid, go dasa lea jo juogalágán árbevierru šaddan muđui servodagas, eange moai jáhke juste valaštallama dáfus dárbbašit ballat olggobealde sponsejeddjiin nu sakka. Muđui lea dieđusge sponsen fáddá mii eahpitkeahttá šaddá ságastallojuvvot boahtteáiggis, muhto ii oro dán vuoro, ja dán oktavuođas, buot guovddámuš ášši, de dan dihtii ean geavat dasa eanet saji.

Norgga Sámedikki ealáhusfoandda ja kulturfoandda oktiičaskin ovddasta iešalddis miellagiddevaš iskama das ahte man muddui dán guokte doarjjaortnega sáhttá ovttas árvvoštallat ja vaikkoba atnit oktan doaibman. Dieđusge lea kultuvra maiddá ealáhus, muhto árbevirolaččat leat kultuvrra "fiidnáset" oasit earuhuvvon dábálaš ealáhusáššiin eret, de dan dihtii ii leat imaš ahte dáiddárat vuostálaste ođđa organiserema go dat evttohuvvui. Norgga Sámediggi han heaittihii buot fágaráđiidis ođđajagimánu 1. beaivvi 2001 ja časkkii oktii ee. ealáhusfoandda ja kulturfoandda nu ahte dál lea dušše okta juolludanstivra mii mearrida makkár prošeavttaid Sámediggi dáhttu doarjut. Namahetne dán ášši rapoarttas imaštettiin ahte áigu go duođaid Norgga Sámediggi juohkigoahtit omd. kulturdoarjagiid almmá makkárge ovddalgihtii fágalaš árvvoštallama haga? Juolludanstivrras han eai čohkká iešguđetge dáiddasurggiid ovddasteaddjit eaige das leat fágaolbmot ge mielde. Juolludanstivrra politihkkáriid fágamáhttu ii leat dán oktavuođas relevánta ášši danin go dat goittotge lea dáhpedorbmi gii sis maid máhteš dan ektui ahte vasedin nammadit fágaráđiid nugo praksis ovdal lei. Dien ášši Norgga Sámedikki presidenta lea evttohan oalát rievdadit ja guođđit kulturservviid iežaset háldui juohkit kulturruđa, nugo dovddahii Sámeráđi kultursemináras Heahtas geassemánu 29. beaivvi. Ii bat dat gis mearkkáš ahte dattege máhccojuvvo ortnegii mas juogalágan fágaráđđi mearrida, nugo ovdal ge doaimmai – ja mii de lea ođas?

Jus Sámediggi vállje produktiivvalaččat geavahit ođđa vejolašvuođa, de sáhtášii oktiičaskin áinnas šaddat kultuvrii vuoitun, muhto jáhkkimis hálddašeapmi geavatlaččat dattege ii rievdda nu sakka ovddosguvlui. Navde kulturfoandda ja ealáhusfoandda dattege doalahit sierra ruhtasumiid, jus jo ii eará dihtii de goit duođaštussan boahttevaš moaitagiid dustet ahte goabbá nu suorgi mahkáš livččii vuoittahallan ođđa vuogádaga geažil.

Duodji heive hui bures ovdamearkan čájehit mo kulturruđa hálddašeapmi sámekultuvrras šaddá earáláganin go máŋgga eará álbmogiin. Duodji ii leat dušše muittašankoansta (ii leat nostalgálaš, ii goit dušše dan) nugo dážaid giehtaduodjeárbevierru otnábeaivvi lea. Duojis lea sihke kultuvrralaš ja ruđalaš árvu vaikko vel dan geavatlaš sisdoallu soaitá ge unnánan maŋimuš áiggiid. Dattege ovddasta duodji dehálaš erohusa sápmelačča ja dáža kulturhálddašeamis, mii maiddá duođaštuvvo das man ollu ruđa Sámedikkit bidjet duoji doalaheapmái ja ovddideapmái. Teknihkalaččat earuha Norgga Sámediggi duodjedoarjaga muđui kulturdoarjagis eret, muhto nugo oinniimet sin dáidda- ja kulturdieđáhusas de das eaba earuhuvvo. Ruoŧa ja Suoma bealde gis leat eará rehkenastinvuogit, mii mearkkáša ahte gártá váttisin njulgestaga buohtastahttit ruhtajuolludemiid ja daid meroštallamiid mat leat daid vuođđun. Go Sámi parlamentáralaš ráđđi lea bures johtui beassan, berrešii ovttastahttit doarjjaortnegiid málliid nu ahte šattašii álkit buohtastahttit iešguđet ge riikka doarjaga sámi kultuvrra ovdáneapmái.

Musihka maiddá sáhttá geavahit ovdamearkan sámi kulturdoarjaga árbevirolaš čatnasii dan dihtii go doarjja almmuhit ođđa CD-skearruid ii mana dušše ođđaáigásaš musihkkii, muhto baicce eanet vel árbevirolaš juoigama almmusindahkat. Omd. ii oaččo dáža stev-lávlun ja harding-fidjola čuojaheapmi lahkage nu stuorra oasi Norgga kulturruđain go juoigan sámi ruđain, muhto dieđusge ii leat ge dat šat nu ealli oassi dáža kultuvrras go juoigan ain lea – goit muhtun guovlluin – Sámis (ja viggojuvvo eará guovlluin ge ealásmahttojuvvot).

Dát ovdamearkkat eai leat jurddašuvvon vuđolaš duođaštussan sámi ja dáža kulturárbevieru ja -hálddašeami erohusa čilget, baicce govvidit mo nuppi kultuvrras ain sáhttá leat árbevirolašvuohta dehálaš ealáhussan ja tienasgálvun vaikko eará kultuvrras jo áigá lea jorran eanáš nostalgiija duhtadahttin. Ovdamearkkat leat dás veaháš earáláhkai geavahuvvon go váldorapoarttas danin go dás lea vuosttažettiin smihttojuvvon čilget diliid sápmelaš lohkkiide ii ge nu olu eará lohkkiid mielde hábmet sisdoalu. Dattege leat ákkat ja árvvoštallamat ovttaláganat rapoarttas ja čoahkkáigeasus.

Sámi kultuvrra oažžu beanta olu doarjaga. Go geahččá loguid mat mannet sámi kultuvrra bajásdoallamii, de leat dat viehka olu miljovnnat go buohtastahttá álbmoga sturrodagain. Dieđusge diehtit mii buohkat ahte dán ovtta kultuvrra siskkobealde leat máŋga unnit kultuvrra ovddastuvvon. Lea goit čielggas ahte sihke geográfalaš ja dialeaktaerohusaid dihtii lea bággu juohkit sámi kulturdoarjaga smávva osiide, de loahpalaččat ii dáidde báhcit nu stuorra supmi mange sierra suorgái. Lea iešalddes mearkkašahtti máilmmi oktavuođas mo sápmelaččat leat veadján ealihit jo dadjat juohke suopmana ja dan olis ge fidnen áigái sihke girjjálašvuođa ja eará kulturbuktagiid buot smávva giellajoavkkuid siskkobealde. Dan dieđus ii livčče lean vejolaš čađahit almmá doarjagiid haga, ja dan dihtii ánssášit min kultureiseváldit rámi dan barggu ovddas maid leat dahkan áiggid čađa doahttalit sámi kultuvrra viidodaga ja máŋggašlájatvuođa.

Eahpitkeahttá ovddasta juste geografiija ja dialektaeatnatvuohta stuorra hástalusa sámi kulturhálddašeamis. Dan vuohttá omd. Sámeráđi girjjálašvuođabálkkašumiid juohkimis. Ii leat moktige beassamis das ahte diekkár bálkkašumiid juohkimis ferte vuhtii váldit sierra sámi suopmaniid, girjjálašvuođa šlájaid, sohkabealeberoštumiid, agiid ja vel vuostáváldiid riikkagullevášvuođa ge. Ii sáhte dušše buhtes estehtalaš árvvoštallamiid čuovvut dan dihtii go dalle oalle vissásit livččii juohkin šaddan eahpevuoiggalaš máŋgga beroštumiid dáfus. Die lea maiddá ášši maid ferte muittus atnit go galgá mihtádallat sámi kulturruđa hálddašeami. Seammá árvaladdamat ja smiehttamušat leat vealtameahttumat maiddá evttohuvvon ođđa kulturfoandda hárrái, de dan dihtii ii ávkkot dušše hállat buhtes dáiddalaš árvvoštallamiid birra go suokkardallá dan boahttevaš (vejolaš) doaimma.

Ášši mii dán oktavuođas maiddá lea dehálaš namahit, lea kultuvra fágan ja fágaoahppu kultuvrra birra. Kultuvrra iešguđetge suorggit ja šlájat leamaš Sámis álo gáibideaddjit dan oaivilis ahte daidda gulai ollu bargu ja geahččaleapmi oahpadettiin. ¥addat čeahpes duojárin dahje juoigin dahje máinnasteaddjin ii lean dušše dohppema duohken. Dasa dárbbašuvvui viššu ja olu hárjehallan. Visot maid olmmoš dagai galggai leat čába sámi mihtuid ja árvvuid mielde. Doaivumis bisošedje dákkár estetihka gáibádusat ain ovddosguvlui ge sámi kultuvrras, ja moai ákkastalle oalle viidát rapoarttas sierra etno-árvvoštallanvugiid birra, mat válddášedje eanet vuhtii kultuvrralaš vuolggasajiid ja gullevašvuođa go sámi dáidaga ja kultuvrrabuktagiid árvvuid galgá mihtidallat.

Otne lea buotlágan kulturdoaimmat šaddamin (skuvla)fágan man nu láhkai danin go árbevirolaš oahpahanmállet illá šat geavahuvvojit dahje goittotge leat rievdamin. Danin sirdásit ollu árbevirolaš hommát skuvllaide, dego omd. maŋimuš áiggiid leat ihtán skuvlalanjaide sihke juoigan, máinnasteapmi ja dieđusge duddjon. Dalle dárbbašuvvo maiddá oahpahus mii oahpaha daid geat galget oahpahit, ja dien láhkai guorrala sámi árbevieruid viidásetdoalvun boahtte buolvvaide ođđa bálgáid ovddeš vugiid ektui. Dát proseassat leat dáhpáhuvvan ja dáhpáhuvvet buot kultuvrrain miehtá máilmmi, ja daid čuovvut, vákšut ja árvvoštallat lea ge oalle miellagiddevaš, masa min dutkit galggašedje bidjat olu eanet searaid go maid dássážii leat dahkan.

Ihtigohtet maiddá kurssat mainna oahppá vel čáppagirjjálašvuođa čállima ge, ii dušše mo dulkot ja analyseret teavsttaid muhto mo lyrihka, dráma ja prosa njulgestaga ráhkadit. Máinnasteapmi lea jorran máilmmigielas «storytelling»an, ja jus juoigamii seaguha musihka de dat muhttá nama ja šaddá «world music»an. Nu min ge kultuvra lea mielde máilmmi oktasaš geahččalemiin, mii diehttelas lea hástuheaddji ja mas dávjá leat ođasmahtti bohtosat, go bere eat vajáldáhtášii ahte dat mii lea árbevirolaš dušše bissu árbevirolažžan nu guhká go árbevieru doahttalit. Jus visot gártá dušše eksperimentan de sáhttá loahpas jávkat vuođđu mas ođasmahttin vuolggahuvvui.

Sáhttá omd. jearrat ahte lea go dat ovdáneapmi jus sápmelaččat juoigagohtet dego prerieindiánat lávlot – ii go son dat baicce šattašii láivudahtti seaguheapmin ja juoigama erenoamášvuođa veahtasindahkamin dan sadjái go dovddastus álgoálbmogiid kultuvrraid oktasašvuhtii? Jearaldat lea dušše man muddui oktiiheiveheamit ja seaguheamit loahpas sáhttet váikkuhit dasa ahte ovddeš árbevirolaš hámit rivdet earán go makkárin dat leamaš. Maiddá die lea ášši mii šaddá eanet áigeguovdil mađe eanet máilmmi álgoálbmogiin leat oktasaš dahkamušat.

Dákkár ja eará gažaldagat mat gullet sihke árbevieruid joatkimii, daid dulkomii ja áddemii, historjjálaš mearkkašumiid ohcamii, kultuvrraid bálddastahttimii ja maiddá iešguđetlágan kultursurggiid buohtastahttimii ja ođđa iskosiid árvvoštallamii leat dehálaš áššit maid suokkardallat allaskuvllain ja universitehtain. Dan dihtii orru juoga váilumin sámi kulturpolitihkas go fágabealli álo guđđojuvvo dego akademihkkárat mahkáš eai livčče kulturbargit seammá láhkai go dáiddárat ja duojárat. Doivo baicce ahte Sámis galggašedje leat buorit vejolašvuođat dáid iešguđet joavkkuide bargat ovttas, evttohaddat, ovddidit ja ásahit oahpuid ja prošeavttaid maid ulbmilin juste livčče iskat buorebut ráhkkanahttit min buohkaid dáistalit daid hástalusaiguin maiguin sámi kultureallin vealtameahttumit šaddá deaividit.

Maŋimuš áiggiid leat beanta olusat dovddahan ahte sii váillahit almmolaš ságastallama sámi kultuvrra ja dáidaga birra. Dat lea buorre mearka go min servodat leamaš menddo jaska menddo guhká. Dát guoská earenoamažit rabasvuhtii, buot beliin, áddet ja vuostáiváldit kontruktiivvalaš kritihka, ahte dan oaivil ii leat njeaidit, muhto hukset jurddašeami ja inspirašuvnna bokte – ahte maiddái Sápmi ge dárbbaša bures vuođđuduvvon siskkáldas kritihka. Dássážii ii leat árvvoštallan ožžon dan friijavuođa man livččii dárbbašan, namalassii fuolahit láidesteaddji kritihkalaš doaimma sámi dáidaga hárrái, mii dasto lea massán dan oasi man kritihkka livččii sáhttit dasa fállat – hástalusa jurddašit ođđa vugiid mielde, kritihkalaččat árvvoštallat, geahččalit ođđa hámiid dan sadjái go geardduhit dan mii jo lea daddjojuvvon ja dahkkojuvvon. Livččii dutkanveara iskat manin Sámis lea nu unnán almmolaš debáhtta, sihke duođalaš politihkalaš ságastallan das makkár servodaga mii leat alcceseamet huksemin ja maiddá kulturpolitihkalaš oaivvildallan.

Dás vuolgá ge várra smávit álbmotjoavkkuid kulturdoaimmaid stuorimus hehttehus – siskkáldas kritihkka ii gávdno, ja jos oktage geahččala dahkat kritihkalaš árvvoštallamiid, de dat eai váldojuvvo vuostái buriin mielain, muhto baicce fuonušemiin ja badjelgeahččanvuođain mii gal ii movttidahte kritihka ovddideaddji joatkit doaimmas. Dása leat máŋga ovdamearkka ođđaset sámi kulturhistorjjás. Dát sáhttá ge leat oassi čilgehusas dasa ahte sámi kultureallin dál daddjo leat cohkkošgoahtán, danne go dat ii leat movttiidahttán, ii ge vuostáiváldán, kritihka, nu ahte das livčče sáhttán šaddat miellagiddevaš digaštallamat. Dákkár ságastallan livččii muitalan midjiide juoidá das maid sápmelaš vuordá sámi dáidagis ja sámi kultureallimis.

Seammás livččii maid miellagiddevaš oaidnit livččii go sámi kritihkka earálágan go dat maid olgomáilbmi dadjá sámi dáidaga hárrái. Girjjálašvuođa dáfus oainnášii ahte oažžu go jorgaluvvon sámi girjjálašvuohta earálágan vuostáiváldima go sámi originálačállin – ahte lohket go eará olbmot sámi girjjálašvuođa eará láhkái go sápmelaččat, ja ahte leat go "duoid earáid" vuordámušat sámi (ja álbgoálbmot) girjjálašvuhtii seammá go muđui máilmmes.

Buot dákkár áicamat livčče sámi kultureallimii riggodahkan ja munno jáhkku lea áibbas čielgasit ahte rabasvuohta, ságastallan ja digaštallan livččii mielde loktemin beroštumi sámi kultuvrra birra. Dat maiddá movttáskuhttášii lupmoset siskkáldas árvvoštallamiid, mat eahpitkeahttá buvttášedje miellagiddevaš sámi oainnuid ovdan, mo sápmelaččat ieža árvvoštallat iežaset kulturbuktagiid. Lea álo somá oaidnit ja gullat mo earát min áddejit, muhto ii bat min almmolaš oaidnun guhká leamaš ahte mii ieža galgat beassat mearridit man guvlui min servodat ja kultuvra manná, go nugo álggus čuoččuheimme; sámi kultuvra lea ain sápmelaččaide eará go olgobealolbmuide, jus eat dáhto dušše eksotismma ja márkana vuordámušaid visot stivret. Dalle gal soaitá áiggi mielde šaddat dehálebbun maid rikkis olgoriikalaččat mis vurdet go maid hánnoluohkálaš ja lismálaš atniba árbevirolaš sámi hommán, ja maid sámi kulturdovdit dohkkehivčče «lobálaš» ođasmahttimin.