Elisabeth Utsi Gaup

1. beaivi

Maid amas čalbmi oaidná go olle nuppi riikii? Na galbbaid dieđusge! Daidda han dorvvasta go áiggušii deaivat juosat.Vuosttaš mii Dublina girdinšiljus duostu go boahtit girdis eret, lea galba guovtti gillii Bures boahtin stuorrat ja čábbát čállojuvvon seaidnái. Go mátkkoštit gávpotguovddážii, de ain oidnosta geaidnogalba gealagillii. Muhto njuovčča gal ii oro sodjame go geahččalan dadjat Baile Atha Cliath, Dublin gealagillii, ja in nuppes oppage muitánge dan sáni.

Go de čoahkkáimet viimmat, de lei gártan oalle joavku. Buohkain áigumuš oahpasmuvvat gealagielladillái. Ja giellaberoštupmi gal lea dáin olbmuin. Ain gullosta muhtun árvaleame dadjanvuogi dahje vuogas sáni maid sáhtášii geavahišgoahtit eambbo. Máŋggas čuvvolit dán ságastallama ja ráđđadallet. Ja de loahpas állana ságastallan suohttasa guvlui. Reaškkas gullo viidát (Erenoamážit muhtin stuora eatnogátti guovllu olbmuin, jus de doppe leat dat guoikkat ja goržžit mat dahket ahte leat nu jiednát, in dieđe). Eallilan miellahtuid gaskkas vel leat searvan nuorra miellahtut. Sámi fágagirjjálašvuohta ovdána ge, eanet ja eanet almmuhuvvo sámegillii.

2. beaivi

Na, de gal ferte geahččat leago Éire suolu nu ruonas go lávejit lohkat. Kártá gieđas, ja das leat gusto báikenamat maiddái gealagillii ruođuid siste, goitge stuorit báikkiin. Ja ledje fal viiddis párkkat ja beasaimet bosihit dan gávppašanhuššas masa nu álkit rohttása mielde. Eat ollen dobbelii go Molly Malone bácci lusa, gos muittuhalaimet lávlaga su birra “In Dublin ’s fair city..”, go šattaimet jorggihit doama doama ruovttoluotta. Buohkat ledje juo sajis buori áiggis ovdalgo galggaimet čoaggánit. Ártet go ii ovttage miellahttu oro čuovvume dan ođđaáiggis hutkojuvvon ”sámi diibmobeali”. Maid das vuoiŋŋastit ovdalgo juo geargá ollásit mainna lea bargagoahtán. Ja dat orro ge leahkime eanet sámi áigeipmárdus.

Ivdnás poastagoarttat, kaleandarat ja girjegilkorat guovtti gillii main lei čuovvovaš čála: Ceannaigh leabhar Gaeilge agus braithfidh tú an fuinneamh!, eŋgelasgillii dat seamma Buy an Irish language book and feel the power! Leat duođai čeahpit vuovdalit iežaset giela iežaset álbmogii! Gealagiela nášunálaguovddáš, Foras na Gaeilge, barget strategalaččat ja dihtomielalaččat gealagiela ovdánahttimiin. Ledje kárten gealagiellaguovlluid gos “gealastit” beaivválaččat ja muđuige falaštallanbirrasiid, luomobáikkiid, nuoraid deaivvadanbáikkiid gos gealagiella lea guovddážis. Ja visot dat dieđut leat sihke sin interneahtasiiddus ja gihppagiin. Nu lea de álbmoga háldui biddjon gielaovdánahttinbargu! Lassin vel ledje čilgejuvvon dat olu iešguđetvugiid maid sáhttá geavahit dahkat gealagiella iežas giellan, kursafálaldagaid ja skuvllaid maid sáhttá válljet. Diet ahte lea okta forum mainna álbmot ja almmolaš ásahusat váldet oktavuođa go leat gillii guoskevaš áššit, ja ožžot ráđiid mainnalágiin sii áigumušaideaset sáhttet ollášuhttit, lea gealagillii ávkin.

Dies lea mis veahá oahppat. Ii leat buorre diehtit heive go diet málle Sápmái. Dohkkehuvvogo min máilmmis ahte mis lea okta goavdeásahus mii ruhtaduvvo almmolaš ruđaiguin mii promotere sámegiela? Ja mainnalágiin dasa de sáhtášii čatnat sámedikkiid giellaossodagaid ja giellalávdegottiid? Sámis leat buorit buorit báikkálaš prošeavttaid ja giellaguovddážat. Gos daid birra gávdná dieđuid? Fertego Sámedikkiid doarjjastivrra beavdegirjjiin ohcat dieđuid guđe guovlluin leat jođus diet prošeavttat? Vai leago biddjon journalisttaid ja lágideaddjáid háldui ovddidit diehtojuohkima daid birra? Soitet goappábeal guotkku bargame juste seammalágan prošeavttain ja dasa nohká muhtin jagiid geahčen, ii leat sihkar ahte dulvá ja golgá oktii stuora deatnun nugo Pedar Jalvi Muohtačalmmit divttas.

Muđui sin álbmoga historjá muittuha sakka min, go leat duvdasan eret šaddolaš eatnamiin bárohis báikkiide sullo oarjjábeallái, gos ii leat beare eallinláibbi háhkat. Ovttagaska ii lean árvu gielas, muhto bisui goit báikegottiin gos lei eanandoallu, borjjastan- ja guolásteapmi.

Meroštallet ahte leat gaskal 30 000 ja beannot miljovnna gealagielalaččat. Mas daid loguid galgá fáhtet? Mas mii ge diehtit gallis sámástit? Čielggai ahte dat vuolit lohku lei olbmuin geain lei vejolaš beaivválaččat gealagiela hupmat ja bajit lohku gallis vuot máhttet gealagiella. Ja das oaidnit ahte éire gealagiellajoavku lea arvat stuorit giellajoavku go sámegiella, ii bálljo mana buohtastahttitge dilálašvuođa. Ja vel go gealagielagat leat eará riikkain maiddái.

Na de livččii gal juo leamaš doarvái dan beaivái, muhto ii fal! De viidaseappot min ofelačča mielde ald´ bargobáikái, son lea oainnat professor ’folklore’- dutkansuorggis. Professor Séamas Ó Catháin gal sámastii! 1960-logus lei oahppan sámegiela Várjjatguovllus. Son čájehii notáhtaidis ja beaivegirjjiidis maid lei dan jagi čállán, ja mis lei suohtas boddu go muitalii mainnalágiin son oahpai sámegiela. Dađismielde go lei darvehan dajaldagaid, de lei čálistan daid, juste nu go dat olmmoš lei dadjan dan. Diet notáhtat addet maiddái muhtinlágan gova mainnalágiin dan báikegotti olbmot ledje ovttastallan dieid áiggiid ja makkár ságat ledje. Sáhtii measta govahallat daid olbmuid maiddái! Vel diiddáid ja luohtedajahusaid lei bidjan muitui, Ja juoiggastii vel dat min olmmái! Ealli giela lei oahppan!

Dien universitehtas lei erenoamáš buorre dutkanvuorká daidda geat beroštit álbmoteallimis ja mainnalágiin gielas vuohttá oktavuođaid mat leat leamaš iešguđetguovllu olbmojoavkkuid gaskkas Davvi-Atlantta guovllus. Klassihkalaš sámegiel girjjit gal eai váilon doppe, eai leat galli báikkiin Sámis gos leat nie čavdasat dološ girjjit 1700-logu rájes sápmelaččaid birra! Gii livččii dan jáhkkán ahte Èires leat dakkárat! Gal livččii eanet muitalit dan universitehta birra. Doppe maid galbbat guovtti gillii feaskáriin dego Sámi allaskuvllasge. Vaikko gealagiella lea guovddážis sin ossodaga dutkamis, de lea hálddáhusa hálddašangiella eŋgelasgiella. Sis leat seamma rahčamusat dego mis ge. Mii han maiddái šaddat muittuhit guhtetguoibmáseamet geavahit sámegiela raporttain ja eará hálddáhuslaš čállosiin, ja ii dušše luohtidit ahte earát dat min dárogiel čállosiid sámegillii jorgalit.

Mearehis guhkes prográmma dan beaivvi! Radio- ja TV doaimmahusas maid olliimet fitnat ja dat gal leat seammaláganat gosa ain manná máilmmis. Jorgalanbargui mannet ollu návččat sis. Ja jorgaleaddjit vissa garve muhtimin jorgalit eŋgelasgillii, juste nu go gealagiela hállit lohke, njálmmálaš gielas leat dadjanvuogit mat eai álohii heive teakstagiellan ráhkadit!

De vel olliimet Norgga ambassadeurra luhtte fitnat. Sutnje han gullá hukset oktavuođaid álbmogiid gaskkas. Ja sápmelaš gal váldá dan liibba go oažžu, muitala ja herve, ja geahččala ráhkadit sámiálbmoga muitinvearan. Dasa jáhkán min leimmet oalle čeahpit, ieža gal liikuimet bures dan doibmii! Eat mii goit jieppardan, muhto movttegit šleaŋggahalaimet gávttiiguin ambassadeurra gussiid gaskkas snoabastanbiebmu nuppi gieđas.

Min oahpisteaddji gal duođai lei smáđáhkes olmmoš, eamidiin fuolaheigga min olles mátkki vuolde, válddiiga iežasaska oahppásiid vel mielde ja nu ledje buorit vejolašvuođat humadit éirelaččaiguin. Ii doppe nu ge jurddašan guđe gillii dál lei dat ságastallan, sámegiella ja eŋgelasgiella seahkalaga muhtomin. Pubas maid finaimet, eat ge behtton, doppe gal čuojahedje éiralaš álbmotmusihka. Vel lei siskkit latnja daidda mat ledje hui musihkaáŋgirat, doppe čuojahedje gittačalmmiiguin iežaset čáppa melodiijaid. Dego luođit main ii lean geahči ge, dajahusaid haga. Ja seahkkanjurggánas lei guovddážis! Nu návddašeimme sin musihka idjii. Dehe jus hui rehálaččat galggan muitalit, de gal eat astan nu olu earáid guldalit. Go mii oktii jagis gávnnadit, de leat devdon fearániiguin maid šaddat juogádit gaskaneamet, muitalus muitalusa maŋis.

Lei goitge buorre vejolašvuohta hárjehit bealji gealagiela guldalit. Gealaalfábehtas leat unnit og 20 bustáva ja dat dagaha ahte sániid vokálaovttastusat leat dehálaččat ja váikkuha dasa movt dan sáni konsonanttaid jietnada, Gehčosat bidjet sániide dego mii ge, muhto dasa lassin sáhttet sániid álgojienat rievdat. Movt ilmmiid de go amasgiellan galgá oahppat, ii de goit lea vejolaš sátnegirjjiin ge ohcat daid sániid.

3. beaivi

De gal lihkaimet liigeárrat nu ahte beasaimet oahpasmuvvat dan gávpogii gosa leimmet joavdán, ovdalgo jahkečoahkkin álggii. Njielasteimmet boradanlanjas varramárffi (Dasa gal sápmelaš liiko vaikko vel ii jur iđđesbiebmun.) ja álbmás deaja ja de viehkaleimmet. Gávpot lea eatnogátti (Muhtumat vikkahedje dan johkan…) goappašiid bealde ja šaldit báldda báldda laga. Nuortabealde hámman ja ruovderaŧŧi oarjjábealde ja nu lei álki deaivat dan gávpogis. Oarjjábealde oidnoje várit mat ledje birrasit 700 mehtara bajábeal mearagierraga. Ledje sakka ođastuhttime gávpoga, nu ahte ledje valljit ođđa allageardevisttit ja ii bálljo vuhtton ahte lea stuora geafivuohta leamaš dan riikkas. Šattaimet johtit bussiin veaháš eret guovddážis oaidnit dan dábálaš éirelačča árgabeai’ rahčamusa beaivválaš láibbi háhkat. Go doppe lei geargan gávppašeame dárbbašlaš gálvvuid, de orui leat nu ahte sáhtti válljet mannat katolihkagirku oaffaranbáikái guoskkahit bassi Márjjá bácci, dehe čáskadit goikku Guinessain sevdnjes pubas. Eanas olbmot gal orro válljeme vázzát ruoktot, unna ásodahkii vuollegas geađgevisttiin. Smáđáhkes olbmot gosa ain joavddai, ja vel veahkkát go oidne ahte ii leat oahpis báikái. Lei geahpas gulahallat, go orru váldime vuhtii ahte ii hálddaš sin suopmana.

Jahkečoahkkimii ledje gal buohkat ráhkkanan bures ja miellahtut gal ledje juo feaskáris vuordime goas de álgá čoahkkin. Dainna gal eat ádjánan maidege, čorgadit manaimet čađa áššiid. Dattetge olliimet vuđđolaččat ságastallat mainnalágiin ain ovddosguvlui bargat oidnosii oažžut čálalaš giela. Buohkat orro duhtavaččat dainna áigečállagiin mii lei buvttaduvvon mannan jagi. Olles golbma nummira ja vel girjját sisdoaluin!

4. beaivi

De dat manne dat beaivvit. Hirbmat olu olliimet vásihit go mátki lei nu bures plánejuvvon juste dán joavkku dárbbuid váras. Ja ruoktot vuot. Gal lea dehálaš ahte álbmogat luvvejit iežaset koloniáiggis, ja váldet adnui iežaset giela. Erenoamáš dehálaš lea ahte giella lea oahpahangiellan oahpahussystemas. Muhto ii dat lea proseassa mii manná automahtalaččat, ja iige dan mana duvdit almmolaš ásahusaide dušše. Dasa gal fertejit buot giellaberošteaddji ásahusat bidjat oktii návccaideaset ja addit rávvagiid álbmogii mainnalágiin ieš váldá ovddasvástádusa viiddidit giellageavahanarenáid sihke beaivválaš eallimis ja bargoeallimis. Ja beasaimet oaidnit ahte lihkkasa gal go dan meare stuorat čearddát váldet ruovttoluotta gielaset!

Áinnas eanet dakkárlágan oahppomátkkiid SFS!