”davvi válljii min /

ja mii / oaččuimet giđa ovddolaš beaivvi / alit ija muitalusaid”

(Nils-Aslak Valkeapää)

Giittos eatnat, giitu eadnán!

Mun doalan dán sártni dárogillii - dál han buohkat dihtet ahte mun máhtán sámegiela, ja mu sárdni lea sámegiela máidnun maid hálidan ahte dážat ge galget áddet. Sámegiella lea hui rikkis ja erenoamáš giella, muhto geafi go galgá rábmot ja čáppášit. Dan dihtii válljen otne dárustit.

Hui olu giitu bálkkašumi ovddas! Giitu sidjiide geat evttohedje mu, juryai ja bálkkašumi ásaheaddjiide! Ja buot eanemus giitosat mu vánhemiidda geat guldaleigga jierbmás oahpaheaddji rávvaga gii ávžžuhii sudno sámástit mánáiguin; gal skuvla oahpaha sidjiide dárogiela. Ja dan gal dagai ge, muhto ii veadján goit jávkadit min sámivuođa. Das lean mun hui ilus. Illudan maiddá oažžut dán bálkkašumi dan mađe árrat iežan virgeeallimis, go dat dieđusge movttidahttá ain joatkit daid bargguid maiguin lean dássážii hommán. Dat maid duođašta ahte goit muhtumat fuomášit dan mii dáhkko sámegillii, go gaskkohagaid sáhttá olmmoš dovdat iežas hui okto.

Mun hálidan vuosttažettiin giitit mu mánnávuođa báikegotti ja mu ruovttu dan dihtii go doppe elii ja adnojuvvui árvvus njálmmálaš kultuvra. Dan láhkai ohppen jo mánnán áddet ahte giella lea maiddá duhkoras. Ii dušše áddehaddan-ávnnas, muhto maiddá suohttasa gaskaoapmi. Dađistaga mun ieš ge fátmmastuvvojin muitalussii, vuos ollesolbmuid máinnastemiid guldaleaddjin, muhto áiggi mielde maiddá ieš ge bessen muitališgoahtit.

Mu geaidnodoaimmahatáiggis dát joatkašuvai. Doppe mun dáiddán leat eanemus oahppan mo muitalit. Mu bargoguoimmit ledje sápmelaččat, láttánat ja dážat oktanaga. Muitalusat čatne sin oktii. Jo dadjat juohke káfeboddu jorai muitalanboddun. Ja muitalusa erenoamašvuohta han lea ahte dan ii sáhte botket, vaikko vel káfeboddu lea ge meaddil de ferte gárvvihit muitalusa, ja dan láhkai vanai ge boddu vel mottiin minohiin. Go friijavuohta muitalit lea ge stuorámus friijavuohta mii gávdno. Beassat ovddidit iežamet oainnuid ja oaiviliid galgat mii atnit divrasemos friijavuohtan mii gávdno. Dovdat dan ahte du guldalit. Maiddá álbmogin.

Mus leamaš Tromssa universitehta bargosadjin maŋimuš guoktelot jagi. Ledjen ovtta gaskka Sámeradios, ja mus lea ain dat buorre dilli ahte lean sis fásta sátneduojár. Muittán ain bures maid mu dalá hoavddat dadje go heiten. Sii oaivvildedje ahte hilggun buriid boahtteáiggi vejolašvuođaid go guođán NRK. “Don gii livččet sáhttit oažžut olles máilmmi bargosadjin!”, nugo okta sis munnje dajai.

Muhto dat dat lei ge maid mun ožžon, olles máilmmi bargosadjin, máilmmi davimus universitehtas sámegiel-bargin. Dáidá heivet muittuhit dán sámi nuoraide geat imaštit manin sii galget šaddat. Lohkat sámegiela sáhttá dahkat du hui riikkaidgaskasažžan; dat soaitá doalvut du arvevuvddiid čiekŋalasvuhtii Gaska-Amerihkás dahje Australia ávdin sáttomehciide. Sámegiella han ieš ge lea riikkaidgaskasaš, mii hállojuvvo, ja juksá olbmuid, njealji riikkas. Ja go gearddi leat sápmelaš, de leat maiddá čadnon báikái ja guvlui vaikko vel lea ge olles máilbmi bargosadjin. Ii oaččo goassige vajáldahttit iežas gullevašvuođa; min lagamus árvvut čatnasit Eatnamii, maid álgo-álbmogat leat navdán eadnin. Min gielat ja kultuvrrat čatnet min oktii sihke Alter Native’an ja Alternatiivan.

Ásahit sámi girjjálašvuođa universitehtafágan lea buktán máŋga hástalusa. Dat leamaš muhtunláhkai dego heivehit njálmmálaš kultuvra čállaga gáržžes hiŋgalii, muhto dat lea maiddá seammás addán munnje vejolašvuođa geassit ovdan dološ teavsttaid mat ledje vajálduvvomin. Mun leamaš mielde ođasmahttimin daid gielalaččat, ja lean leamaš mielde jorgaladdamin daid min iežamet sámegielaid gaskkas. Dat leamaš hui suohttasis bargu, man geažil orun dovdamin sámi servodaga giitevašvuođa. Mun lean atnán erenoamáš hástalussan oahpásmuhttit sámi teavsttaid skandinava ja riikkaidgaskasaš lohkkiide - dan dihtii lean geavahan olu áiggi jorgalit sámi girjjálašvuođa dáro- ja eangalasgillii, ja dakko bokte váikkuhan fága viidáneapmái máilbmái.

Mu hástalus ministariidda otne lea skáhppot ruđaid vai beassat eanet jorgalit dáro-, ruoŧa- ja suomagillii. Ja eará gielaide ge. Ii leat Sámedikkiid ovddasvástádus geavahit iežaset vátna ruđaid jorgalanbargguide, dasa fertejit riikka eiseváldit gávdnat ruđa. Dan dagu bokte sii maiddá čájehit árvvu ja beroštumi sámi čálakultuvrii. Otne orru dego Norga, Ruoŧŧa ja Supma eai oppanassii ge beroš das mii čállojuvvo sámegillii go eai juollut ruđa jorgalit ovttage sámegiel fága-, oahppo dahje čáppagirjjálaš girjji iežaset gillii. Dan ášši ferte maiddá leat vejolaš loktet dálá Norgga ráđđehusa Oahppoáŋgiruššama hárrái. Dat livččii fuolla eiseváldiid beales ja duođaštus sápmelaččaide ahte mii ge gullat nášuvnna kultuvrii iežamet jienaiguin sihke originála hámis ja jorgalemiid bokte.

Munnje leamaš hui somá juohkit dieđuidan iešguđetge mediaid bokte golmma gillii oktanaga; čálalaččat girjjiid ja artihkkaliid bokte, jietna- ja govvageavaheami bokte radios ja TVas, ja logaldallamiid bokte; sámegillii iežan álbmogii, dárogillii dáža ja davviriikkalaš almmolašvuhtii, ja eaŋgalasgillii olgoriikkaid ja min álgo-álbmot vieljaid ja oappáid várás. Illá láven máhttit jorgalit iežan čállosiid gaskkas, dan dihtii go vuostáiváldi lea nu mearrideaddji dasa mo mun hálan dahje čálán mu guldaleaddjiide ja lohkkiide. Lea áibbas eará logaldallat sámegillii olbmuide geain lea hui olu máhtu áššis dan ektui go galgá olgoriikalaččaid oahpahit, nugo mu buorre ustit, indiána girječálli ja girjjálašvuođadutki, Gerald Vizenor, láve dadjat.

Lea duohta illu čállit iežas gillii. Sámegiella lea nu rikkis giella! Dat lea litna giella, man lea álki sojahit. Sámi vearba sáhttá čilget sihke láhttema čábbodatbeali seammás go dat govve lihkastaga. Mis leat omd. logemađi vearbbat mat muitalit man láhkai olmmoš vážžá. Vázzinlági vuođul sápmelaš árvvoštallá olbmo čábbodaga. Dat gii romet vázzá, son maiddá dávjá romet hállá. Muhto dat guhte čábbát vázzá, son maiddá máhttá sániiguin buorranaddat, stoahkat daiguin, atnit giela fuomášahttin dihtii sihke iežas ja eará olbmuid buorrevuođa. Árbevirolaš sámi kultuvrras leat dievva sátnevádjasat ja dajaldagat mat máidnot giela. Danin gohčodat ge iežamet giela Gollegiellan. Mis ii gávdno dajaldat dego dážain mas daddjo ahte jaskatvuohta lea golli - jus mii dasa livččiimet jáhkkit de mis ii livčče šat leat Gollegiella. Mii eat leat diktán iežamet dájuhit dáža dajaldagas mii livččii min jaskkodahttit - mii baicce leat váibmilat geavahit min gielaid. Buot logi sámegiela! Ja dássážii leat njealjis dain gudnejahttojuvvon Gollegiela bálkkašumiin!

Giittos eatnat dan ovddas! Dat lea duođaid gudni oažžut Gollegiela!