Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddjiidsearvi
Saemien faagalidteratuvran tjaelijijih jarkoestæjjajsiebre
Sáme fágagirjásj tjállij- ja jårggåliddijijsiebre
  Miellahttun?
  Kontunummirat Norgga- ja Suoma beali miellahtuide gosa sáhttá máksit miellahttoruđa


2008 stipeandajuohkin
Harald Gaski
SFS stivrajođiheaddji

Buorre ođđa jahki buohkaide!

Fágagirjjálaš foanda lea juohkán 2008 stipeanddaid. Muhtumat soitet imaštit go dušše okta prošeakta- jo okta mátkestipeanda juolui dán vuoro, vaikko lei eanet ruhta juohkinláhkái. Vuđolaš beavdegirjjis ákkastallá foanddastivra manin sii dahke nugo dahke dán vuoro, ja gesset ee. ovdan ahte sihke 2008 SFSa jahkečoahkkin ja erenoamážit oktasaš čoahkkin SFSa stivrra ja Fágagirjjálaš foanddastivrra gaskkas 7.11.08 čavgii juolludaneavttuid. Deattuhuvvo erenoamážit ahte Fágagirjjálaš foanda galgá atnit muittus ahte lea čálakultuvrra ovddideaddji orgána, de danin lea dehálaš foanddastivrii árvvoštallat makkár čálalaš bohtosiid sáhttá vuordit prošeakta- ja mátkestipeanddain, ja dasto muittuha stivra seammá ᚚi go maid min oabbáorganisašuvdna NFF ge lea nannen, ahte Fágagirjjálaš foanda galgá leat hui várrugas gártamis dan dillái ahte gilvala dutkanásahusaid prošeaktadoarjagiin dahje gártá daid lassiruhtadeaddjin. Njuolggadusain daddjo hui čielgasit ahte Fágagirjjálaš foanda ii galgga ruhtadit buhtes dutkanprošeavttaid, vuosttažettiin danin go dan várás leat eiseváldit ásahan sierra doarjjaortnegiid, ja soaitá vel dehálebbo dan dihtii go Fágagirjjálaš foandda ruhta lea buhtadusruhta mii boahtá das go servodagas geavahuvvojit min miellahtuid fágagirjjálaš teavsttat - nammalassii go fágagirjjiin kopiastojuvvo dahje go dat luoikkahuvvojit girjerádjosiin. Vaikko vel leat hui olu dutkit sihke SFSa ja NFFa lahttun, de leat njuolggadusat hábmejuvvon nugo leat vai movttidahtášedje fágagirjjálaš máŋggabealat buvttadeami, ja dan muddui go dutkan dasa čatnasa, de galgá leat sáhka dutkama bohtosiid almmuheames viiddit joavkkuide.

SFSa stivra bovdii oktasaš čoahkkimii skábmamánus 2008 juste ságastallan dihtii foanddastivrrain mo sáhtášii foandda ruđaid buorebut geavahit sámi čálakultuvrra ovddidit. Diehtit bures ahte Sámis lea čálakultuvra oalle ođas ain, ja min fágagirjjálašvuohta ii leat viiddis, muhto juste dan dihtii leamaš ge SFSa doaivva ahte Fágagirjjálaš foanda livččii sáhttit leat mielde movttáskuhttimin eanet máŋggasuorat čállosiid fidnet albmosii. Fágagirjjálaš foanddastivra lea dan ásaheami rájes dahkan hui buori barggu, ee. dan dihtii ge go leat dárkilit árvvoštallan ohcamiid ja čálliid áigumušaid, eai ge leat stajidan foandda ruđa. Dattege eai leat nu olu čállosat ilbman go maid livččii doivon, de SFSa stivrajođiheaddji mielas lea foanddastivrra evttohus dahkat dán jagi stipeandaalmmuheami gilvun hui miellagiddevaš jurdda. Ii oktage foanda vuorut buot ohcamiid mat bohtet, muhto go gártat dan dillái ahte foanddastivrra mielas ohcamat eai doala dohkálaš dási eaige doahttal daid eavttuid maid searvi lea ieš mearridan iežas policyan, de lea áigi smiehttagoahtit ođđa vugiid mo geavahit buhtadusruđa sámi čálakultuvrra ovddideapmái. Danin orru hui miellagiddevaš jurdda almmuhit gilvvu mas leat golbma bálkkašumi. Buoremus prošeaktaohcan oažžu 50 000 NOK, nubbi buoremus 25 000 ja goalmmát buoremus omd. 10 000 dáža kruvnnu. Das ii earuhuvvo fágalaš čállima dahje jorgaleami gaskkas, muhto golbma buoremus ohcama bálkkašuvvojit. Mátkestipeanddaid dáfus ferte gis ákkastallat mo ovttaskas miellahtu mátki lea ávkin stuorát fágalaš oktavuhtii, omd. fágalaš artihkkala čállima bokte mátkki vuođul dahje eará gaskkustandoaimmat mat čatnasit mátkái. Foandda doaibma oainnat lea oalgguhit fágalaš čállima / almmuheami sámegillii.

SFSa stivrra beales leat maiddá vuoruhan fágasemináraid maid leat fállan jahkečoahkkimiid oktavuođas. Dain leat viggan vuhtii váldit sihke fágagirjjálaš čállima ja jorgaleami doaimmaid, ja nuppe beales gis ᚚiid mat gusket oktasaš searvebargguide ja hommáide mat ovddidit sámegiel-beroštumi servodagas. Leat maid moddii geavahan oasi ruđas muhtunlágán kollektiiva stipeandan go leat jahkečoahkkimiid bidjan Sámi olggobeallái oahpásmuvvat eará giellajoavkkuid rahčamušaide. Leat oktii fitnan Irlánddas, ja 2009 jahkečoahkkima livččii áigumuš doallat Islánddas oahppan dihtii mo smávva giellajovkkoš ceavzziha iežas giela nu bures go Islánddas leat veadján. Dasa lassin han Islánddas lea stuorámus sámi searvi oppalohkái, Sámi-Islándda (SÁMIS) ustitvuođasearvvis begget leat eanet miellahtut go ovttage sámiid searvvis Sámis.

Sávan buori fágagirjjálaš 2009 buot min miellahtuide ja fágagirjjálaš čálliide ja jorgaleaddjiide!



Ođasmahttán 13.01.2009
Almmuhan: Webdoaimmaheaddji