På norsk 
In English
Artihkalráidu Min Áiggis / Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
10. oassi - prentejuvvon Min Áiggis 25.01.2008
 |
Dovddat go sámi skuvlahistorjjá?Dán artihkalráiddus muitaluvvo skuvlafearaniid ja vásáhusaid birra, mat leat čohkkojuvvon prošeavttas Sámi skuvlahistorjá. Dán rádjái lea almmuhuvvon guokte girjji ja jurdda lea almmuhit vel golbma girjji Norgga bealde sámi skuvlahistorjjá birra. Sáhtát lohkat eambbo dán birra interneahtas: http://skuvla.info.Mii leat ain čoaggime dieđuid, ja jus jurddašat ahte don leat vásihan juoidá skuvllas mii berre leat mielde Sámi skuvlahistorjjás, válddes oktavuođa minguin. Min Áigi áigu buktit ovdan bihtáid das maid mii leat gávdnan dan historjjás. Dan mii dahkat fáttáid mielde, omd. internáhtaeallin, boazodoallooahppu jna. Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit girjjiide mas dat lea váldon (SSH-1, SSH-2 jna.), vai dii geat háliidit sáhttibehtet ohcat olles muitalusaid doppe. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui lea doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.
|  |
 |  |
| Sárranjárga internáhtta ii leat šat anus, muhto čeaggá Mákkárávjjus skuvlahistorjalaš muitumearkan. (Govva: Svein Lund) | Jáhkovuona skuvla, 2007. Skuvla lei huksejuvvon 1950-logus. (Govva: Svein Lund) |
Skuvllas eat oahppan maidege min iežamet birra. Dušše geografiijas lei veahá Finnmárkku duoddara boazosámiid birra. Muđui lei hui ollu Oslo birra. Vuosttaš geardde go bohten Osloi, de orron dego dovdamin dán gávpoga, nu ollu go mii leimmet oahppan dan birra. Oahpaimet áibbas eará eallima birra. Olles skuvlahommá lei ráhkaduvvon nu ahte mii galggaimet atnit árvvus dat mii lei guhkkin eret.
Oahpaimet heahpanaddat go eat lean nugo livččiimet galgat. Muittán ahte mánát eai muitalan earáide mo ruovttus lea. Dušše dat, geat ledje veahá riggát, muitaledje ahte sis lei bivttasskábe, nu go mis lei internáhtas. Vástidin ahte mis ii lean bivttasskábe, muhto mis lei «spedstálle». Earát eai ádden mii dat lei, dat lei sámegillii heivehuvvon «pidestall». Mis ledje guokte dakkár skábe maid muhtin olbmot lulde ledje sádden davás midjiide maŋŋil soađi eará gálvvuid fárus.
Mu boarráseamos viellja muitalii ahte ii beassan sámástit skuvllas. Ieš in goassege leat vásihan čielga gildosa. In sáhte dadjat ahte mu livčče njuolga ráŋggáštan mangeláhkai, muhto nuppe dáfus de beasai mánná dovdat ahte dat mii sutnje lei gullevaš, dat galggai hilgojuvvot. Ii mihkkege daddjon njuolga, muhto čielgasit beasaimet diehtit ahte dat mii gulai midjiide ii lean mange veara. ...
Skuvla gáidadii min eret verddiin. Geografiijagirji muitalii badjeolbmuid birra, gos sii ásse, movt sii elle, ja movt sii johte dálveguohtumiidda dahje dálveguohtumiin geasseorohahkii. Dál sii ledje geđđon eksohtalaš geamádahkii, mii munnje ii šat lean oahpis.
Ohcen eará siidduin, geahččalin lohkat badjeolbmuid geasseorohaga čállosa linnjáid gaskka. Ii sátni ge min birra, ii sátni ge dan birra ahte mearragáttiin ja sulluin ásse olbmot, geat maid ledje sápmelaččat. Ja mun vurden oahpaheddjiid muitalit, muhto eai dadjan maidege, vaikko sii goit galggaše diehtit. Sii han dihte min birra. Sii dihte min verddiid, badjeolbmuid birra, ja sii maid muitaledje daid birra apmasit ja imašlaš geađđasit.
Gosa mii leimmet šaddan? Eat go gávdnon ge? Ledje go dušše badjeolbmot, eai ge šat makkárge eará sápmelaččat? Leimmet go mii earát dušše guolásteaddjit, dálolaččat, snihkkárat, industribargit ja mašinrusttetbargit? Ii go lean erohus, vai geahččaledje go sii dan čiegadit, eai go muitalan dan birra maid mun dihten lei earalágan. Skuvlabeaivvit ledje mihá eambbo go ruovttubeaivvit, ja lei hárve ahte olbmos lei vejolašvuohta oažžut vástádusa. (Ingunn Utsi muitalus, SSH-2)
- ... Nu lei dalle. Buot oahpaheaddjit ledje dárogielagat ja hui allaárvosaš olbmot. Mii eat gullan ahte dat maid ruovttus oahpaimet lei oahppu. Ruoktu lei ruoktu ja skuvla lei skuvla. Iđđes go lihkken vulgen ruovttuplánehtas skuvlaplánehtii. Rakeahtta mainna johten lei danlagan masa eai šiehttan eará go mánát. Ja okta ollesolmmoš vel – vuoddji. Rakeahtta mainna johten lei skuvlabussa. Dat sirddii min plánehtaid gaskkas. Váhnemat ja oahpaheaddjit eai háleštan. Oahpaheaddji dušše muitalii máhttit go mii dárogiela vai eat. Mun ohppen nu johtilit ja birgejin dainna dárogielain. Sámegiella lei báhcán dušše ruovttugiellan 7 jahkáš máná dássái. In duostan jávkat ge skuvllas go ii han eadni gal máhttán čállit ja lohkat ii dárogillii iige sámegillii. Ii dan ge mađe ahte sáhtii dieđuid čállit. Mun ohppen heahpanit. (Solbjørg Ravna muitalus, SSH-2)
- Mu eallin lea leamaš guollebivdu, ja ferten dadjat ahte in lean oahppan maidege skuvllas mii lea leamaš ávkkálaš iežan bargui. In maidege. Dan maid dárbbašin máhttit fertejin ieš oahppat boares olbmuin. (SSH-3)
 | Guovdageainnu ođđa skuvla ja internahta - juste maŋŋil go lei gárvis huksejuvvon 1950-logu loahpas. ( (poastakoarta) |
Dalle lei eará pedagogihkka go dál. Lei hui unnán njálmmalaš gulahallan luohkkálanjas. Láviimet oahppat dajaldagaid bajiloaivvi. Njálmmálaš muitalanvuohki, mii munnje lei hui mávssolaš go ledjen unni, dat ii dikšojuvvon skuvllas.
Go bođiimet skuvladiimmui de lei dakkar monotona jietna. Fertiimet čállit maid oahpaheaddji čálii távvalii. Álggos eat ipmirdan nu ollu, muhto velá go ipmirdišgođiimet dovddaimet ahte ii guoskan midjiide. Mii eat dovddan dan eallima mii lei girjjiin. Mis ii lean referánsa dasa maid oahpaheaddji oahpahii, dat lei eará máilmmi birra. Eat beroštan das, go ii dat guoskan midjiide olmmožin.
Iđđes ja eahkes fertiimet lávlut. In muitte makkár, muhto álo seamma girjjis, Norsk Skolesangbok dahje dakkár. Čuoččuimet ja lávlluimet. Visot dušše fal dárogillii, maiddái sálmmat. Dál in muitte ovttage sálmma dahje lávlaga maid lávlluimet. Midjiide lei deaháleabbu mii dáhpáhuvai olggobealde skuvladiimmuid. Skuvla lei hirbmat stuora gárdin, dat lei gárves huksejuvvon moadde jagi ovdal go mun álgen. Jáhkán ahte dat stuora visti váikkuhii ohppiid ja oahpaheddjiid - dat lei ođđa «æra», eambbo dáruiduhttin. (a href="skolehist/klemet-s.htm">Klemet I. Hætta muitalus, SSH5)
 | Rájá skuvllas, 1959/60. (Govva: Åse Frøysadal) |
Mánáin leat oalle unnán vásáhusat go álget 1. luohkkái. Na, oažžut dadjat ahte sii dihtet unnán ruovttuseinniid olggobeale máilmmi birra. Sin máilbmi lea eadni, áhčči, oappát, vieljat ja kránnját. Eatnašat sis soitet leat fitnan márkanbáikkis, muhto biillat, busset ja el-vovnnat, togat ja girdit, stuorát visttit, kino ja teáhter leat uhcit eanet eahpeduođalaš doahpagat sidjiide.
Go sin veardida eará čiežajahkásaččaiguin, de lea sin eatnigiela sátneriggodat geafi. Veaháš stuorit sátneriggodat lea sámegielhálli mánáin márkanis, muhto velá doppege lea gielalaš vuođđu headju.
Jámma buot bearrašiin leat ollu mánát, ja danin várra dávjá ii leat dilli vástádallat mánáid "gos" ja "manin"-jearaldagaid. Máná dárbu jearrat soaitá váidut dađistaga. Ferte maiddái muitit ahte radio ii leat mánáide ávkin. Buot mii das gullo lea áddemeahttun sidjiide. Čeahpimusat ohppet goit sániid omd. dálkedieđáhusas ja ođđasiin - sániid mat geardduhuvvojit beaivválaččat máŋgii. Mánáidboddu lea áddemeahttun sidjiide gitta bajit luohkkálažžan. Oanehaččat daddjojuvvon: Mánáin ii leat báljo makkárge eará go ruovttubirrasa vásáhus go skuvlii álget, ja dát gal dieđusge lea árvosaš. Doppe gos ruovttubiras lea geafi, lea mánáin unnán vuođđu go álget 1. luohkkái.
Vuosttaš beivviid mii oahpistat 1. luohkkálaččaide skuvla- ja internáhttabirrasa. Buot lea amas. Mii lea krihtta? Mii lea guopparas/svámpa? Mii lea kloseahtta? Mii lea riššu? - Mii fertet buot čájehit ja čilget. Eatnašat eai leat goassige oaidnán dákkáriid ovdal. (Kari Meløy muitalus, SSH-1)
1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu