På norsk 
In English
Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
14. oassi - prentejuvvon Ávviris 13.06.2009
Dovddat go sámi skuvlahistorjjá?Áigodagas 28.09.2007 - 25.01.2008 ledje Min Áiggis 10 artihkkala sámi skuvlahistorjjá birra. Daid vuođđun ledje muitalusat ja artihkkaliid maid leat čohkkojuvvon prošeavttas "Sámi skuvlahistorjá".Sámi skuvlahistorjá 1 almmuhuvvui 2005:s. 2. girji bođii 2007:s, ja 3. girji 2009 geassemánu. Dađistaga galget boahtit unnimusat 5 girjji. Girjjiid muitalusaid ja artihkalráiddu gávnnat maiddái interneahtas: http://skuvla.info. Dán rádjái lea visot Norgga bealde, muhto mii sávvat ahte áiggi mielde šaddá miehtá Sámi skuvlahistorján. Ávvir áigu dál joatkit dan artihkalráiddu, ja dán giđa ja geasi buktit 6 artihkala iešguđetge fáttáid birra. Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit girjjiide mas dat lea váldon (SSH-1, SSH-2 jna.), vai sáhttibehtet ohcat olles muitalusaid doppe. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen. Jus don gii logat dán jurddašat ahte don leat vásihan juoidá skuvllas mii berre leat mielde Sámi skuvlahistorjjás, válddes oktavuođa minguin.
|
Áidná maid ohppen lei go mis lei duodji, dahje «håndarbeid» nu go dalle gohččoduvvui. Go dalle oahpahii Edel sámegillii. Oahpaimet čuoldit vuoddagiid ja barggežiid, gođđit ullosuohkuid ja fáhcaid ja heahkkalastit speallavearkka (rávda nissongahpirii). Dat lea leamaš hui ávkkalaš munnje, lean maŋŋil ollu čuoldán ja gođđán ja vuovdán. Gáktegoarruma ja náhkeduoji ledjen oahppan eatnis ruovttus, muhto čuoldima ja gođđima ohppen skuvllas. Dat lea duođaid maiddái áidná maid ohppen dan skuvllas.
(Ii vel almmuhuvvon)
 | Inger Márjá Sokki Hætta (Govva: Svein Lund) |
Giettadujiid oappahæmis læ buoremus vejulašvuotta oaž'žot fárrui sábmelaš bar'govugiid, erenoamážit jåt'tisábmelažžaid joatkaskuvlas.
Nieiddat fer'tejit dieđosge oap'pat dábálaš giettadujiid. Daggárin ad'nujuvvujit dábálaš adno-bier'gasiid goarron ja gåđđin, muttu lassin båttet velá sábmelaš giettaduojit. Bár'gidemiin sát'tá ál'bmutskuvlas jå ál'git, ja joatkaskuvlas hei've gappirgoarron ja liiniid riessamas'tin fárrui vál'dujuvvut. Mendu låssadin ja váddisin šaddašii joatkaskuvlas gák'tigoarroma oappahišgoattit. Sæmmá væjášii maidái daddjat gábmagiid ja nuvtuhiid rákkadæmi hárrái, muttu juoga nák'kibar'go ber're oappahuv'vut, jås ærá ii, de juoba duogŋange. Boakkániid čuol'din ja sábmelaš minstar-sár'gon ber're maidái mutton mud'dui skuvlaváz'ziide oappahuvvut.
Gándaid giettaduojit læt ænaš, nu gå ærá ge sajiin riikas, muorra-bargot. Buokkat, ja erenoamážit baddjisámi-gándat, gal'get bures oap'pat niibi gævahit. Jåt'tisábmelažžat šad'det oaž'žot sikke ávki ja ilo daggár bier'gasiin mat soakkimuoras læt rákkaduvvun, å.d. bålloin ja gáriin. Vád'dáset bier'gasiid, a.d. leŋgiid, sát'tet joatkaskuvlaváz'zit maidái rákkadit, ja såi'tet muttomat nagudit alcesæset rákkadit gerresa dahje ræga. Dása velá båttet lassin dák'ti- ja čoar'vi-bargot, å.d. nii'bi-nađat, bábirniibit ja boagán-oaivit.
Åbbana'ssii šad'dá giettaduoddji-oappahæbmi dan lák'kái doaimahuvvut atte skuvlaváz'zit åp'pet daggár bier'gasiid rákkadit maina sii dahje sin ruovtot sát'tet adnit ávki, dahje juo daggáriid mat sin čábbisvuođa gæžil illodat'tet miela. Dan dittii æi šaddá buot skuvlaváz'zit sæmmalágániid rakkadit, muttu åž'žut mielaset miel'de vál'jet. Daddeke læ vik'tet atte bærrái geč'čujuvvu atte juokke skuvlaváz'zi šad'dá bar'gat buot daggáriid maid sån gal'gá oap'pat.
(Joatkaskuvla, SSH-2)
Mii duddjuimet ollu čoarvvis. Mii osttiimet njuolga boazoeaiggádiin. Ii čoarvi lean dalle nu divrras go maid dat lea maŋŋel šaddan. Mus lei hui beroštupmi dasa, muhto in máhttán nu ollu go bohten. Mii oaččuimet modeallaid luoikkasin, maid geahččaleimmet čuovvut, ja oallugiin ledje ovdalaččas vásáhusat čoarvebargguin. Muittán erenoamážit guokte oahppi geat dagaiga hui čáppa diŋggaid dalle juo, ja geat maŋŋel šattaiga beakkán duojárin; Johan Rist ja Heaika Buljo. Muhtomin ožžon veahki Lauri Keskitalos, gii dalle lei stáhtakonsuleanta sámi duojis.
(Olav Malina muitalus, SSH-2)
 | Olav Malin ohppiiguin Henrik Henriksen Buljo ja Isak Isaksen Triumf garraduodjelanjas 1951:s (Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 10) |
Vuosttaš guhtta jagi lei mis báikkálaš oahpaheaddji. Go muittašan skuvlaáiggi ja oahpaheaddjámet, de oainnán hui čielgasit ahte son lei diđolaččat válljen sámevuođa ektui, ja son ávkkástalai dan oahpahusas.
Oahpahusas son anii máŋggid báikkálaš cukcasiid maid bokte bovttii min sáhkkiivuođa, oadjebasat oahpásnuvaimet gillái ja dovdagođiimet gullevašvuođa dasa. Gobmecukcasiid ja uldamuitalusaid bokte oahpaimet oasi gili historjjás. Oahpaheaddji diđii muitalit geat ledje uldda oaidnán, ja de čujuhii daidda mielluohkkálaččaide geat ledje dán olbmo fuolkkit, ja de diđii vel muitalit aiddo gokko ulda lei oidnon. Son diđii maid govt galgá láhttet jus deaivvada ulddain, vai eat dárbbahan ballat, jus nu geavalii, ahte su oaidnit.
Son maid hásttii min muitalit cukcasiid. Mis ledje muitalanbottut gos juohkehaš fertii muitalit cukcasa dahje lávlut lávlaga luohkkái. Soapmásat muitaledje cukcasiid maid sii ledje siiddas gullan, ja dan láhkai beasai olles luohkká searvat báikkálaš gilihistorjái, seammás go muitalanárbevierru bisuhuvvui. Dán oahpaheaddji dihtii dieđán gili historjjás ollu, maid dál sáhtán muitalit viidáseabbot iežan mánáide ja iežáide geat sihtet guldalit.
Son oahpahii maid soames sámegiel sániid ja dajaldagaid, beasaimet gullat ahte min gili Manndalen rivttes namma lei Olmmáivággi. Dat lei luohká mielas nu fiinnis ahte čáliimet reivve suohkanii ja evttoheimmet lonuhit Manndalen-nama eret ja bidjat Olmmáivággi-nama sadjái. In muitte ledje go buohkat luohkás ovttaoaivilis, muhto in jáhke min goassege ožžon vástádusa suohkanis.
Skuvlasystemas, man vuođđun ledje dáža máilmmi plánat ja árvvut, lei lihkus mis oahpaheaddji gii beroštii ovdanbuktit kulturhistorjjá positiivvalaš vuogi mielde, ja dainna lágiin dovdagođiimet gullevašvuođa gillái, ja ahte gulaimet oktii.
 | Anita Lervoll oažžu árvvoštallangirjji oahpaheaddjis, Olmmáivákki skuvllas. (Gova luoikan Anita Lervoll) |
De oažžu jearadit, naba jus mis livččii lean iežá oahpaheaddji, - soames gii ii beroštan báikkálaš máhtu skuvlemis eanet go dan maid oahppoplána gáibidii? Lea "balddihahtti" jurddahit ahte lea eaŋkilolbmo duohken, oažžugo dakkár máhtu vai ii!
Dát maid vuoseha ahte go eallá iešguđetlágan normatiivva oainnuid gaskkas, de leat iežá olbmuid válljemat mat mearridit, makkár gullevašvuohta lea sin mielas buoremus midjiide.
Iežá sániiguin, mu skuvla, 80-logus velá, lei ain lagasservodaga ja stuorraservodaga árvvuid gealdagasas. Mu oahpaheaddji válljii lagasservodaga árvvuid, ja de bessen munnai daid oahppat. Son livččii sáhttán válljet stuorraservodaga árvvuid, ja dát livččii mielddisbuktán ahte dieđálin eanet Oslo go iežan gili birra.
Oahpaheaddji bokte oaččuimet giela mii čanastii gait smávva árgabeai "árvocukcasiid" oktii, ja mii sisttisdoalai identitehta huksenvejolašvuođa!
Dárogiella ja norgalaš cukcasat eai livčče sáhttán seammálágan fátmmasteaddji vugiin guoddit mu sámevuođa iđuid.
(Anita Lervolla muitalus, SSH-1)
1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu
