På
norsk 
In English
Artihkalráidu Min Áiggis/Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
21. oassi - prentejuvvon Ávviris 09.12.2010
|
Ávvir joatká dál artihkalráiddu sámi skuvlahistorjjá birra, mii álggahuvvui
Min Áiggis 2007:s, ja jotkkii Ávviris 2009:s. Artihkkaliid vuođđun leat muitalusat mat leat čohkkojuvvon prošeavttas "Sámi skuvlahistorjá". Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit girjjiide mas dat lea váldon (SSH-1, SSH-2 jna.), vai sáhttibehtet
ohcat olles muitalusaid doppe. Girjjiid muitalusaid ja artihkalráiddu gávnnat maiddái interneahtas: http://skuvla.info. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui leat doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.
|
Dat mii Deanodagas lei earálágán, ledje dat interneren lanjat lovttas guhkegaska-guovlluid mánáid várás. Dat lea daid guhkegaskamánáid dili birra dan áigi go mun mannen dan lága mielde mearriduvvon 7 jagi álbmotskuvllas. ....
Skuvlavisti lei árvvu mielde 9 mehter guhku, skuvlalatnja 5 geardde 5 mehter. Nuppi geahčen lei oahpaheaddji várás uhca kámmáraš ja ain sakka uhcit kievkkanaš. Lokta lei juhkojuvvon golbma latnjii. Gasku uhca feaskáraš. Skuvlafeaskáris bajás lei ráidalas dasa loktii. Goabbát bealde loktafeaskára lanjat "internáhta"-mánáid várás - okta nieidamánáide, nubbi gándamánáide.
Lovttas lei vinju táhkka mii guktui beale masá bođii loktaláhttiin oktii, dušše okta hirsegearddi lei gaskkas, dárogillii gohčoduvvui "flyndreloftet". Guktuid siidoseainni beallái ledje panelejuvvon mehter govdosaš sevdnjeslanjat. Guktui orrunlanjain lei uhca glásaš (glassrute). Loktabielkán ledje obba jorba hirsat almmá skoađaškeahttá vuolil, ja ákšuin ferrejuvvon loavddamuorat. Málasihkastat gal dieđus ii lean skievttiduvvon gokkoge lovttas. Guktui lanjas lei oapman mas ledje guokte vuoššanráiggi. Smávva muorrakássat ledje čohkkanbeankan ja dasa vel lássin min iežamet niestebumbbat. ...
Dat lei Deanu gildii hálbbes internáhtaortnet. Boaldámuš ja čuovga doalai gielda mávssohaga, muhto buot eará dolle vánhemat. Alddamet ledje buot niesttit fárus; láibi ja sámegáhkku, vuodja, boahkke sálgabiergu, sávramielkegagga daihe leaila, uhca sálteguolleeabbáraš ja guolevuodjabohtalat.
Gielda ii bálkkáhan ovttage bálvaleaddji daid mánáid várás, ii oba maŋemuš lahttebassi ge. Buot fertiimet ieža doaimmahit. Mu álggo skuvlajagis leimme dušše guokte 8 jahkásaš gándamáná, mun ja Simon Mortensen, Šuoššjohka. Moai šattaime buorre skihpáraččan ja dat manai bures. Smávvaskuvla dalle lei dušše 5 vahku árrat čakčat ja 5 vahkku maŋeš giđa. Maŋit jagiin bohte eambbo gánddat.
Dan ovtta lanjas mii vuoššaimet, boradeimmet, logaimet leavssuid ja ođiimet láhttis. Kojat (seaŋggat) eai gávdnon. Seamma lanjas ledje min smávva niestebumbbat mat adnojedje čohkkanbeaŋkan maid. Dábálaččat boradeimmet čippiid alde láhttis juohkehaš iežas bumbba guoras. Guolleeabbárat, mielkegággat ja eará dakkáraš gálvvu biddjojuvvui daid mosku siidolanjaide gávnniid ja gámasuinniiguin seahkalagaid. ... Juohkehaččas lávejedje leat fárus gávnnit, gámasuoinnit, tallearka, kohppa, baste, beavdeniibi ja basadanlihtti. Moaddásis ledje maiddái čáhcegieđbmi ja uhca-ruittuš.
Juohke skuvlavuorus skihppodeimmet ain geat ovtta ruittus galge vuoššat. Juohkkehaš čuohpai biergosis sálgabihttái málleruitui. Dat merkejuvvojedje cekkiiguin, árpočatnasiiguin daihe smávva muorracehkiiguin, vai álki lei oaidnit geasa mii bihtáid gulai málleruittus. Go borramus gearggaimet, nahkehuvvojedje dábálaččat borranservisa basakeahttá bumbalohki vuollái.
Čáhci lei giđmmiin vieččanveagas moadde čuohtemehter duohken. Dat lei váttis ja lossat dálveáigge smávva mánáide. Tiibmu ii lean ovttasgen. Nohkadeimmet go váibbaimet ja gohčaimet go pedella rattagođii oapmaniin skuvlalanjas. Dálve buollašiidáigge lei min lanjas assás jiekŋa čáhcegieđmmi bajil. Dalle oaččuimet lobi skuvlalatnjii boahtit liegga oapmana lahka ovdal skuvlaáiggi iđedis.(SSH-4)
 | G.b. Deanodaga boares internáhtta, 1926 (Govva čállágis Jul i Tana 1961) O. b. Deanodaga "ođđa" internáhtta |  |
1899:s mearriduvvui huksegoahtit stáhtainternáhtaid Finnmárkkus. Dalle lei čielggas ahte internáhta ii galggan dušše sihkarastit ahte buohkat ožžo oahpu, muhto maiddái leat dehálaš gaskaoapmi dáruiduhttinproseassas. Muhtumat ákkastalle áŋgirit ahte internáhtat galge čuvgehit ja bajásgeassit ii fal dušše mánáid, muhto maiddái rávesolbmuid Finnmárkkus. Nie čálii 1920:s Bjarne Hofseth girjjistis Finmarkens fremtid:
Dássážii lea dáppe mánáide ja nuoraide leamaš sakka váddáseabbo ovdánahttit oahppoláhjiideaset go eará guovllu mánáide ja nuoraide.
Čuvgehusdoaimmat gal ovdánit, lea jur illudahtti. Erenoamážit leat skuvlainternáhtat hui ábas ásahusat, muhto dat doibmet bures dušše doppe gos orrot unnán olbmot. Dohko čoahkkanit buotlágán ruovttuid mánát – sii ohppet oktiigullevašvuođa, dakkára mii finnmárkolaččain ii báljo leat. Oahpahus lea dušše okta bealli das. Oahpaheaddji iežas váikkuhanfápmu lea deháleabbo, ja lea somá oaidnit man alladássásaččat dálá Finnmárkku oahpaheaddjit leat máhtolašvuođa dáfus.
Čeahpes, oahppavaš árjjalaš dievddut ja nissonat barget oahpaheaddjin álbmotskuvllas. Muhtumat leat finnmárkolaččat, muhtumat sisafárrejeaddjit. Eanas sisafárrejeaddjit goitge orrot hálideame bisánit deike ja šaddet oassin álbmoga eallimii dego livčče riegádan dáppe. Sii leat dan dáfus dego hui ábas ja buorren álbmin dáppe álbmogii.
Dasa lassin go oahpaheaddji coggá sidjiide ipmárdusa ja oahpaha sin, de besset internáhta mánát maiddái buori dikšui ja internáhta eamida stivrra vuollái, dat lea maiddái hui ávkkálaš.
Internáhtas orodettiin ohppet mánát ollu ávkkálaččaid, muhto go fas máhccet ruovttuidasaset, gos buot lea bázahallan oalát, de láhppet sii fas dan buori oahpa. Internáhtat goitge gilvet sidjiide buriid šattuid, vaikko muhtun oassi das gahčá šattuhis eatnamii ja muhtun oassi goiká dasa.
Skuvlainternáhtat eai leat eanet go 10- dehe 20-jahkásaš ásahusat, muhto lea juo čájehuvvon ahte dat šaddet ávkkálaš kulturguovddážin guovlluide, vaikko vel leat ge unnán. Eaktun lea ahte ain ovdána seamma guvlui go dássážii. Bargiid válljen dohko lea hui dehálaš, sihke guovddáš hoavddaid dáfus ja internáhta bargiid dáfus muđuige. Internáhta oahpahus ii leat gal deháleamos – dan gal ožžot dábálaš álbmotskuvllain nai. Erenoamáš árvvolaš lea juohke bargi váikkuhus internáhta mánáide ja vel dáid guovlluid ollesolbmuide nai. Dábálaš oahpaheaddji doaibmá iešalddis dušše okto, muhto internáhtavirgebargit mat šaddet dego oktan internáhtain ja searválaga čuvgehusásahusain galget doaibmat ásahusaid oinnolaš ovddasteaddjin. Almmolaš virgi šaddá fámoleabbun virgebargi daguiguin – ja váikkuha mihá čiekŋalebbui.
Livččii lihkkun Finnmárkui jos dat ásahus šattašii ain eanet, ja jos dasa dađistaga gávdnoše dohkálaš virgebargit. (SSH-4)
 | Jáhkogohpi (Kårhamn) internáhtta (Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoahkkáldat) |
- Mis lei 3 geardásaš internáhta. Nieidalanjas lei ollu stuorit go bártniid latnja. Nieidamánát nohkke doppe bajimus dásis, bártnit fas gaskaetášas. Bártnehuoččain latnja lei dálueamida guoras. Go álge ráhčat doppe de šihkohalle. Na bártnit dat ledje dieđusge veaháš skealmmat. Dat heŋgejedje čáhceeabbára uvssa bajábealde. Go bođii sisa de dieđusge gomihii čáhceeabbara. Muhto nieidačivggat dat ledje siivvut.
Ledje guokte klássalanja; smávvaskuvlalatnja ja stuoraskuvlalatnja. Smávvaskuvllas leimmet skuvllas 4 vahku ain hávil, nu ahte go 1. ja 2. klássa lei skuvllas, de 3. ja 4. klássamánát ledje ruovttus. Dan njeallje vahkus eat beassan siidii, muhto leimmet skuvllas heila áiggi. Stuoraskuvllas leimmet 6 dahje 8 vahkku skuvllas ain hávil. (SSH-4)
1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
17. artihkal: Ipmil ii ipmir sámegiela
18. artihkal: Dáruiduhttiid oaivilat
19. artihkal: Girkoolbmot bealuštit sámegiela
20. artihkal: Sámi oahpaheaddjit dološ áiggis
21. artihkal: Internáhttaeallin dološ áiggis
22. artihkal: Sámi oahppit erenoamášskuvllain
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjá 4
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu
