På norsk In English

Artihkalráidu Min Áiggis / Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
9. oassi - prentejuvvon Min Áiggis 14.12.2007

Dovddat go sámi skuvlahistorjjá?

Dán artihkalráiddus muitaluvvo skuvlafearaniid ja vásáhusaid birra, mat leat čohkkojuvvon prošeavttas Sámi skuvlahistorjá. Dán rádjái lea almmuhuvvon guokte girjji ja jurdda lea almmuhit vel golbma girjji Norgga bealde sámi skuvlahistorjjá birra. Sáhtát lohkat eambbo dán birra interneahtas: http://skuvla.info.

Mii leat ain čoaggime dieđuid, ja jus jurddašat ahte don leat vásihan juoidá skuvllas mii berre leat mielde Sámi skuvlahistorjjás, válddes oktavuođa minguin.

Min Áigi áigu buktit ovdan bihtáid das maid mii leat gávdnan dan historjjás. Dan mii dahkat fáttáid mielde, omd. internáhtaeallin, boazodoallooahppu jna.

Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit girjjiide mas dat lea váldon (SSH-1, SSH-2 jna.), vai dii geat háliidit sáhttibehtet ohcat olles muitalusaid doppe.

Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui lea doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.

Vuosteháhku sámegillii ja sámekultuvrii

Maŋŋil soađi mieđihisgohte guovddáš eiseválddit ahte skuvla-politihka sámiid ektui ii lean leamaš buorre ja dađistaga rievdaduvvui politihka nu ahte sámegiella ja sámi kultuvra šattai oassin skuvlla oahppoplánain, oahppogirjjiin ja árgabeaivvis. Muhto maŋŋil go eiseválddit čuođenare jagi lei muitalan ahte sámegiela ja sámi kultuvra lei unnitárvosaš, de dát guottut ledje dárvánan olbmuid jurddagiidda. Ja sihke dážaid ja sámiid gaskkas lei vuostehahku dáruiduhttinpolitihka rievdadeapmái. Dá leat moadde ovdamearkka 1950-70-logus.

Sámi sisdoallu vahágahttin

Kárášjoga skuvlastivrra čoahkkingirjjis, 27/4-57

Suohkanbáhppa buvttii dán cealkámuša: Skuvlastivra čujuha mearrádussii mii dahkkui čoahkkimis 5/11.49, áššis 72/49, ja oaidná Kárášjoga álbmotskuvlla dálá oahpahusplána buorrin. Go álggahuvvo ođđa suorgejuhkkojuvvon nuoraidskuvla, de berre leat vejolaš sidjiide geat dan háliidit, válljet suorggi mas oažžu eambbo oahpahusa sámi gielas ja kultuvrras. Vel eambbo nannet oahpahusa sámi sisdoalu gal skuvlastivra oaidná dárbbašmeahttumin ja dáidá maiddái vahágahttin. ...
Suohkanbáhpa cealkámuš mearriduvvui 8:in jienain 2 jiena vuostá.
(Sámegilla Kárášjogas, SSH-2)

Váralaš oahpponeavvu

John Gustavsen, Davvenjárggas eret, muitala mii dáhpáhuvai go son 1970-logu álggos barggai Muosáid skuvlakántuvrras ja ráhkadii báikkálaš oahpponeavvuid, ee. sámiid birra.

De geahččaleimmet fas nuppi skuvlaávdnasa atnui váldit. Mun gamus dovden ahte soite bohcidit vuosttaldeamit, muhto eai stuimmit. Mu uhca 10-siidosaš gihppagačča gohčodin dušše SAMENE (Sápmelaččat). Mun ledjen guorahallan veahážiid ovddalgihtii, ee. guovlluskuvllaid galledettiin. Dasa lassin ledje mus dieđut Muosáid birra maid mu áhčči ja áddjá leigga muitalan, go soai leigga guolástan dáin vuonain, ja Unjárggas ásadettiin ledjen maiddái olu oahppan. Go nuoraidskuvla ii lean dáppe 1960-logus, de midjiide bohte oahppit sihke Ákŋoluovtta ja Muosáin nuortafylkka skuvlainternáhttii. Oahppit bures soabadedje. Mun in muitte ahte ledje makkárge čearddalaš vuostálasvuođat, muhto ii oktage gal oarjjabealde dovddastan iežaset sápmelažžan.

Gihpa sápmelaččaid birra gárttai oalle bomban. "Maid Hearráid leat dongis fuomášan!" dajai munnje muhtun bargoskibir gii guhká lei leamaš gielddas. Eaihan dáppe Muosáin gal leat sápmelaččat. Dieđusge ledje sámisogalaččat Muosáin, ja velá dat hearrástahkes olbmotge gulle dáža, sámi ja kveana seaguhussii. Dasa lassin mun fargga gullen ahte stuorra oassi ássiin gulle Louis Philippii gii lei galledan Muosáid 1790-logu gaskkamuttos ja son lei ođasmahttán ássiid vara. Miihan gal buohkat galggašeimmet diehtit ahte leat ollu fiinna olbmot sihke Muosáin ja eará áhpebivdovearain, sihke skohttalaš ádelseađu ja dánskka báhpaid sohkaregistariin. Kveanat, juo dieđusge, barggánis ja hutkás olbmot, muhto sápmelaččat? Eai fal!

Ammal SAMENE-gihppaga berrešii gieldit? Jurddaš albma olbmuid dien láhkai heahppášuhttit! Iigo berrešii gohččut váhnenčoahkkimii? Soaitá ii leat nu vuogas dan seammás dan dahkat. Sáhtiihan dáhpáhuvvat ahte oahppit hállagohte váhnemiiguin sogagullevašvuođa birra. Ja dan gal ledje muhtumat juo dahkan.

Bahčamielalaš vásáhusaiguin Unjárggas iežaset diehtemeahttunvuođain Finnmárkku sápmelaččaid birra, de ledjen mun juo muhtun áigge muitalan gaskadási ohppiide sihke máidnasiid, cukcasiid ja gobmemuitalusaid sámi sisdoaluin. Oahppit liikojit ieža muitalit ja eallit muitalusaide. Mun dovden iežan oadjebassan, erenoamážit go muhtumat mu nuorra bargoskihpáriin oaivvildedje ahte oahpahit sámiid birra lei riekta. Dasa lassin lei mu hoavda dohkkehan dákkár indoktrineren vuogi, namalassii dán oahpahusa.

Váhnenčoahkkima gal eat doallan. Muhto oahpaheaddjiráđi. Dáppe čielgasit dieđihedje sii geat oaivvildedje iežaset diehtit buoremusat. "Sápmelaččat Muosáin, dan gal ii leat oktage gullan!" Dahje "Na, soaitá ovdalis áiggiid". Digaštallan gal šattai. Vuostá ja mieđas. Bargoskihpárat juohkásedje. Máttaoahpaheaddjit bealuštedje SÁPMELAČČAT-girjjáža, ja sii ledje juo geavahan girjjáža luohkás, váttisvuođaid haga.

Oaivvádallan lea álo dárbbašlaš. Mun nannosit hirpmástuvven go doarjaga ožžon vuorddekeahtes bealis, ovttas geainna mun ledjen realskuvlla ovttas vázzán. Mii gohčodat su "Jovnna B". Son gal bures diđii ahte sápmelaččat ledje ássan riddogáttiin, "juohke vuotnaráiggis". Ii šaddan makkárge gižžojienasteapmi. Eaige jávkadan dán váralaš "oahpponeavvu" mii lei stensilerejuvvon logisiidosaš gihpa. Muhto dađistaga mii oahpaheaddjit vásiheimmet ahte mii oaččuimet ávkkálaš ja miellagiddevaš dieđuid. Ohppit sáhtte muitalit ahte "áddjá hállá sámegiela" ja "siesás lei gákti unnin". Olu maŋŋelis bohte váhnemat giitit ahte oahpaheaddjit beroštit ahte gielddas maiddái leat sápmelaččat: - Nu čiekŋalit mii bálaimet iežamet sápmelašvuođas, dajai muhtun eadni.
(John Gustavsena muitalus, SSH-1)

(SSH-1)

"Samene" - girjjáš mii deaivvai ollu vuostehágu Muosain 1960-logus.Muorralvuotna, Muosain - eai go dáppe oro sámit?
(Govva: Svein Lund)

Reaššvuotna: - Eat leat sámit

Ruth Rye Josefsen, Reaššvuonas Álttás, muitala mii dáhpáhuvai su gilis go muhtimat háliidedje geassit ovdan fas sámevuođa. Dát dáhpáhusat ledje 1980-logu álggus.

Idun Meli lei oahpaheaddjin Reaššvuonas, ja vuosttaš gii álggahii sámegieloahpahusa. Álggos sus ii lean go okta oahppi, ja ovttas ohppiinis son lei ráhkadan ja heŋgen skuvlii plakáhta mii čájehii iešguđetlágan sámegávttiid. Muhtin Finnmark Dagblada journalista ráhkadii dalle reportáša mas dát plakáhta čájehuvvui ja mas Idun Meli muitalii ahte eatnasiin Reaššvuonas lei sámi duogáš. Buollái hirbmat riidu gilis. Čáppa sárggastusat jávke vuhttokeahttá. Golbma bártni Reaššvuonas manne aviisii, muitalkeahttá namaid, ja vástidedje ahte ii eisege leat duohta ahte mii leat sápmelaččat, mii eat hálit dan sivahallama iežamet ala. Ja vuosttaš olmmoš gii ásaiduvai Reaššvutnii lei dánskalaš, sii čuoččuhedje.

- Dieđán bures geat sii ledje, lohká Ruth. Guovttis sis leaba mu fuolkkit ja soai eaba eisege sáhte dadjat ahte sudnos ii leat sámi duogáš. Nuppis lei áddjá gii lei Kárášjoga boazosápmelaš. Sápmelašvuohta galggai bassojuvvot eret.
(Ruth Rye josefsena muitalus, SSH-1)

Kárášjohka: Cuigaduvvui moadde sámegiel sáni dihte

1960 rájes barggai Trygve Madsen Kárášjoga skuvllas. Son muitala mo dan áiggis lei riidu skuvlagiela birra gielddas ja mo dáruiduhttinpolitihkkárat vašuhedje buot mii jo leaččai sámegillii gullevaš skuvllas.

– Muittán ovtta oahpaheaddji gean namma lei Eivind Tønnesen, ja gii lei suovvan ohppiid čállit moadde sámegiel sáni, muitala Trygve. – Dan gal dáruiduhttindoarjaleaddjit válde ovdan skuvlastivrras ja háliidedje ahte oahpaheaddji galggai cuiggoduvvot. Nu garas lei dáruiduhttinpolitihkka mii dalle lei fámolaš gielddas.
(Trygve Madsena muitalus, SSH-2)

Birrasiid 1970 gáikoduvvui boares Buolbmát internáhtaskuvla ja huksejuvvui ođđa skuvla.
(Govva: Min Áigi)

Buolbmát: Váralaš sámegiella

Siri Broch Johansen, gii lei oahppin Sieiddás ja Buolbmágis 1970-logus, muitala ahte dalle maid sáhtii šaddat čuolmmat jus oahpaheaddji ribaha sámástit:

... Eará háve ges lei muhtun oahpaheaddji ribahan sámástit eaŋkiloahppái. Oahpaheaddji bealuštii iežas nu bures go sáhtii, logai vel ahte oahppi han lei álgán sámástit, muhto ii ábuhan. Dat áibbas muttolaš váhnenráđđejođiheaddji lei goit jámas suhttan go su vigihis máná beljiide lei golgan dat váralaš sámegiella maid oahpaheaddji lei savkalan nuppi oahppi bealljái.
(Siri Broch Johansena muitalus, SSH-2)


1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi

11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames

Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu