På norsk
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.
 Paula Simonsen, Oslo 2003 |
Paula Simonsen lea riegádan 1973:s ja šattai bajás Návuonas. Son lea vázzán oktasašfágaid vuođđokurssa Ráissa joatkkaskuvllas ja goahkkaskuvlla
Romssas. Son váccii Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla duodjeoahpu 1991-94. Dasto válddii fágareivve goahkkan, ja barggai danin
Guovdageainnus 1997 rádjái. De orui Gáivuonas jagi ovdalgo fárrii siidii gos álggahii iežas duodjefitnodaga 1999:s. Son fárrii Osloi 2001:s bargat goahkkan sámi kafeas, muhto sirddii Steinerskuvlla assisteantan jahkebeale maŋŋá. De logai giela, girjjálašvuođa ja historjjá Oslo universitehtas, ovdal go 2004:s fárrii fas Gáivutnii. |
Soames háve orru dugo livččen šaddan bajás giellásiin. Ii oktage muitalan munnje ahte mii leimmet sámit, ii dat lean goassige fáddán ge. Nu dávjá gullen siiddas ahte orrut Norggas, ja ahte Norga lea friddja riika, mii sáhttit dadjat ja bargat maid háliidit. Lei go son dát buot stuorimus gielis, go sámevuođa birra goit ii galgan sárdnut, dat lei heahpat ja suddu. Ii dál ge galgga menddo olu sárdnut sámevuođa birra, ii ge namuhit sámi vuoigatvuođaid.
Ii oktage sárdnon mearrasámiid birra, ahte sii maid gávdnojit. Sámit ledje sii geat bohte badjosiin vulos juohke giđa, bolffagan vuovttat ja gápmásat. Dat orro lávuin bálggesguoras, vuvde mátkemuittuid, ja de sárdno vel sámegiela. Mii dovddaimet dušše muhtuma sis, eat ge mannan nu lahka, go ledje viehka balddihahttit, ja sáhtte leat váralaččat. Juhke dat gal, ja dorro vel. Ja juhkan sápmi lei gusto jođán niibái dorvvastit. Sámit ledje eanáš mástorándit, ledje duolvasat, sis háissui suovva, bohccuideaset luite min bealdduide ja beatnagiiddiset dikte cielahit min sávzzaid.
Sii doalahedje iehčanassii, sámit, dahje "fjellfinnat", nu govt gohčodeimmet sin. Ii lean mihkkege fasttiid dieinna sániin, lei dušše dábálaš davvi-norgga namma badjeolbmuide, váriid álbmogii. Iežaset maid gohčodedje danin go sárdno dainna heittogis dárogielain, easka maŋŋil šattai fjellfinn-sátni mahkáš rasisttalažžan. Rivttes sátni lei johttisápmelaš.
Ággan lei ahte dajaldat "biro fjellfinn" adnojuvvui cielahit johttisámiid, muhto in jáhke šattai buoret go dajaldat rievddai "biro sápmi"-dajaldahkan! Dáidá leat dát mobben ja givssideapmi mii jávohuhtii mearrasámiid ja fidnii sin čiehkagoahtit sámevaraset. Muhto vearrámusat gárte goittot "biro fjellfinnčivggat" gillát. Nu bures muittán sin, árgges mánáid geat álo čiehkádedje man nu duohkái, lávvouvssoha dahje holberavdda duohkái. Sis ledje árjjalaš, muhto árgges geahčastagat, mat muittuhedje veaháš meahcceelliid. Muittán ahte lei alddán maid seammálágan geahčastat ja árgivuohta, muhto eat fidnen mánnán goassege lagat oktavuođa go daid geahčastagaid, go mii han eliimet sierra máilmmiin.
| Dán dálus Návuonas, gos Paula Simonsen šattai bajás, lea su bearaš maŋimus jagiid bidjan návccaid dálloturismii, ee, lamaiguin.
(Govva: Svein Lund) |
Go guhtta jagi devden, de rievddai fáhkka mu máilbmi, go bessen gullat máttuidan ja sohkan birra. Goaski válddii mu mielde duoddarii galledit nuoramus oappás ja vieljaidis, mu ednuid ja muoŧá. Sii ledje sámit geat sámástedje gaskaneaset velá. Ii oktage lean ovdal dan birra sárdnon, ahte bealli mu sogas ledje sámegielagat. Goaski muitalii áhku ja ádjá birra geat guktot leigga mearrasámit ja lei vel sámegiella sudnos eatnigiellan. Eai dat lean gusto dušše sii, geat oamastedje bohccuid, sámit.
Eat mii siiddas lean sámit, muhto gávppašeimmet singuin. Osttiimet bohccobierggu ja gápmagiid sis. Ledje dušše sámit, geat vuvde dakkáriid. Muittán oktii, go eadni válddii mu mielde sin lávuid lusa. Lei gelddolaš, sii han ledje nu iežáláganat! Sii orro lávus miehtá geasi, vušše gáfe ja biepmu dolas, ja soames háve leimmet nu lihkolaččat ahte guossohedje vel midjiide goikebierggu. Eai lean stuolut maid nalde čohkkát, olbmot dugo velohalle gos ain heivii dahje dat čohkkáje eatnamis. Ja de ledje olu beatnagat mat ciela ruohtastedje. Sámit jávohuhtte beatnagiid ovttain geahčastagain dahje šikkastemiin.
Olmmoš fertii leahkit várrogas sámiiguin, go sii máhtte eanet go Áhččimin, máhtte vel noidošit. Jus lei ribahan eaddudit sámi, de diđii vissásit ahte lihkuhisvuohta bođii dállui. Ledje ollugat geat sárdno sámiid noidošangoansttaid birra, ja guvhláruššan lei iežá ášši mii bisui sogas buolvvas bulvii. Jus soames lei roasmmohuvvan dahje buohccán, de gávdnui gal boares sápmi gii su máhtii dálkkodit. Ledjen hui sáhkkii buot sámi áššiide, muhto siiddas ii sárdnojuvvon daid birra. Ii oktage namuhan jitnosit kulturárbbi ja daid árbevieruid mat mis ledje leamaš, dat lei hearkkes ášši, ja mii eliimet ođđa áiggis. Soames geardde gullostii sámegiela sátni dahje dajaldat, ja sámevuohta suoli elii liikká, sieluineamet. Dovden eanet gullevašvuođa sámevuhtii go dážavuhtii. Goaski han vuosehii dađi mielde eanet sámevuođas, ja hiljážit šaddágođii iežan árbbi govva mu siste. Suoli čevllohallen árbbiinan, muhto in jietnadan das goassege báljo maidege.
Vásihin árrat juo ahte mu birrasis bilkidedje sámevuođa ja sámiid, ii dat lean man ge veara mu lagašbirrasis. Muittán iežan dadjamin jitnosit skuvllas ahte mun maid ledjen sápmi. Dalle buohkat reške, bilkidedje mu ja lohke mu jallan. Sii suhtte ja cielahedje mu go dadjen ahte mis han lea buohkain sámevarra. In šat sárdnon maidege das nu guhká go ledjen mánná.
Dát dáhpáhuvai go vázzen vuođđoskuvlla, skuvlla mii ii goassege namuhan mearrasámiid. Na obanassiige namuhii sámiid hui unnán, ii dat lean fáddán skuvllas, ii ge mu lagas servodagas, vaikko mun orron ge guovddáš sámeguovllus. Sii, geat duste jitnosit sárdnut, ledje dávjá olggobeale olbmot, olgoriikalaččat dahje lulli-norgalaččat. 3. luohkás lei mis lulli-norgalaš oahpaheaddji, guhte oahpahii midjiide "Bea, bea lábbážan" ja válddii min mielde lávu galledit. Son lei hui rabasmielat čearddalašvuođa ektui, vaikko vel binnáš romántalašge. Muhto sutnje maid lei sápmi seammá go boazodoalli.
Iežan identitehtarahčan álggii várra dalle. Dihten ahte ledjen sápmi, muhto ii oktage sihtan dan birra sárdnut, ii ge máhttán ii oktage munnje čilget mii dat sápmi duođaid lei. Ohcalin badjeolbmuid searvái oahpásnuvvat sin kultuvrrain. Go nuorran šattaimet ja álggiimet feasttain golgat, de viimmat fidnejin oktavuođa duottarnuoraiguin. Dál eat lean šat árggit, duššefal árjjalaččat. Mii sártnodeimmet, dájuimet ja dánssuimet. Oahpásmuvaimet ja mun lokten áiggi singuin.
Mu ustibat rittus eai liikon dasa. Ii lean buorre menddo ollu servvoštallat fjellfinnaiguin, das oaččui fuones beaggima. Finnbártniid birra ges bekkii ahte dat suohttasa dihte fillejedje riddunieiddaid, ja de dat nieiddat, geat servvoštalle daiguin bártniiguin, gohčoduvvoje váccešin ja vel fuorrán. In mun goit das beroštan, fjellfinnat ledje šaddan mu ustibin.
Dakkaviđe go ožžon vejolašvuođa, 16-jahkásažžan, oahpahallagohten sámegiela, dan giela mii lei mu áhku ja ádjá eatnigiella. Dat šattai mu váibmogiellan. Vásihin liikká ahte lei rádji iežan siste sámegiela sárdnuma ektui, dugo mus ii livčče lean lohpi, dugo guoskkahalašin vuolšši. Vaikko mus álo leamaš buorre giellabeallji, ádjánin máŋga jagi rasttildit iežan siskkildas rájá. Guhká lei mus dušše passiiva giella. Lei dugo fáŋgavuođas beassat, go viimmat atnigohten giela aktiivvalaččat, lei dugo oassi mus, mii lei leamaš nohkkame, morihii.
Áhku jurdagat
Jávohis sánit rátnostuoliin
Maid ii duostan cealkit
Mii cealkit daid odne
Mii lávlut jitnosit iluin
Gában
Muhto áhku giela
Válde suollagat
Mii atnit daid dál
Maŋážassii fárrejin duoddarii oahpásnuvvat kultuvrii ja oahppat duddjot. Nu govt máŋggat earát ge dan áiggáš sámenuorat, de ohcen identitehtan sin gaskkas geat álo ledje leamáš dohkkehuvvon sápmin. Easka maŋŋil ipmirdin ahte riddoguovllu árbevierut ja duoddara árbevierut ledje viehka iešguđetlagánat.
Mun duođaid hirpmahuvven go bohten siseatnamii ja celken iežan sápmin. Ledjen jáhkkán ahte doppe dat dohkkehuvvo, ja ahte dušše riddoguovllus ii galgan sárdnut čearddalašvuođas. Gal mun juo ledjen boastut ipmirdan. Lea váivi dovdat iežas unnit árvosažžan go lea riegádan danin mii lea, ja lea váivi go ii beasa leahkit dat mii lea, ja lea váivi go ferte iežas identitehta čiehkat bilkideami ja heahpanaddama geažil. Dážat ledje addán dáid dovdduid mu áhkkui ja áddjái ja dan áigásaš sámiide, dál de ožžon mun ges ruoktut sámegielsárdnu sámiin, ahte in mun gullan sin searvái, mun ledjen leamaš dáža menddo guhká.
Sii gohčodedje mu "rivgun", ja dat hávvádahtii mu. Sivva dasa lei go dárustin, ja buot iežá sámit dieđinge sámástedje. Ii mus lean gákti ge, ja dat gal lei áibbas bákkolaš. Skuvllas hiddjidedje min dárogielagiid go mahkáš bilideimmet oahpahusa ja leimmet sisabahkkejeaddjit. Mis ledje olu garra digaštallamat, mas boađusin lei loahpas ahte ohcen luvvejuvvot buot teoriijafágain, ja bargen dasto duššefal dujiin ja sárgumiin. Ja mun gii ledjen jáhkkán ahte sámi joatkkaskuvla lei gait sámiid várás oba Norggas. Ledjen fas áibbas vearrut ja ovttageardánit ipmirdan. Ii dat lean min, dáruiduhttojuvvon sámiid, várás.
| Paula Simonsen Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla duodjesuorggi oahppin.
(Govva: Svein Lund) |
Dál in šat gullan gosage, mus lei juolgi goappánai máilmmis, dahje sáhtán dadjat mus ledje guktot juolggit dáid máilmmiid gaskkas. Šattai vel deaŧalaččabun munnje gávnnahit gii ja mii mun ledjen. Dovden ahte ledjen olggobealde, ja seammás dovden ahte ledjen dugo behtolaš olmmoš.
Ledjen beahttán iežan dáruiduhtton ustibiid, dihten eanet min duogáža birra go maid berrelin. Sárdnon jitnosit min mearrasámevuođas, ja vaikko iežamet suopman lei measta jávkan, de ledjen oahppan sámegiela. Ledjen behtolaš olmmoš go ledjen lihkahan fáttá man ii galgan lihkahallat, ledjen sárdnon fáttás man galggai jávohuhttit. Eaige mu johttisámeustibat luoitán mu lahkaset álggus, sin gaskkas dohkkehuvvojin "meronin" ja "verdden".
Seammás dáhpáhuvvagođii juoga mu siidagilis, ja dat lei sámi morráneapmi. Eadni šattai fáhkka sápmin ja álggii hirbmosit beroštit sámi kultuvrras. Son válddii fas boares sámi gođđinárbevieruid atnui, ja vikkai daid ođasmahttit. Lei fáhkka hui bivnnut leahkit sápmin, ja eadni siđai mu goarrut gávttiid olles bearrašii. Mun dat gorron, ja fargga ledje sis buohkain gávttit ja gait mat gulle dasa. Fáhkka mun ledjen áidna bearrašisttán geas eai lean gait dát biktasat, ja áidna guhte ii atnán gávtti. Mu oappáguovttos leigga daid vuosttamuččaid gaskkas geat konfirmerejuvvuiga Návuongávttiin 50´ jahkái. Buohkat atne gávtti gábavuođain. Ieš in duostan, gullen "fjellfinnaid" hiddjideame, ii min gákti lean dohkálaš.
Jagit vásse ovdal go viimmat nahkehin gávtti ja vuosehin almmolaččat dan. Mannen beassášfeastivála konsertii. Máŋggat mu ustibiin oidne mu, muhto ii oktage dadjan maidege. Die dat lei fas, jávohisvuohta mii galggai jávkadit mearrasámevuođa. Maŋŋá bázii gákti skáhppii sorját guhká, in sihtan dan atnit, báhcen baicce siidii go ledje doalut.
Dat čulle muoraid
Dat bolde jalgŋáid
Dat gende eatnamiid
Muhto ruohttasiidda,
min ruohttasiidda
eai ollen.
Maŋŋelaš guđđen siseatnama, máhccen riddui. Gávdnen rahčanguimmiidan ránnjágilis, gilis mii lei veaháš unnit dáruiduvvon go iežan siidagilli. Sámevuohta vuhttui buorebut doppe.
Doppe nuorat ledje fas atnigoahtán gávttiid, ja ollugat ledje oahppan sámegiela. Álbmot lei váldimin atnui boares árbevieruid ja máttuid árbbi. Mun ge serven, mis ledje oktasaš beroštumit: Ruohttasiiddámet gávdnat ja čuvgehit daid ođđaáigásaš máilmmis. Ovttas leimmet gievrrat.
Guorahallagohten iežan siidagili boares árbevirolaš sámebiktasiid, ja gorron daid sihke dávvirvuorkái ja iežá berošteddjiide. Eai lean gal gait giliolbmot nu mielas dasa. Máŋggas oaivvildedje ahte galggaleimmet diktit sámevuođa orrut ráfis, dat han lei juo measta jávkan, mii leimmet measta juo beassan geaidagassii, leimmet fargga joavdan gosa galggaimet. Báhcán ledje dušše hilat, maidda viggen heakka bossut. Soapmásiid mielas lei dát measta hávderáfi rihkkun, sámevuohta lei jápmán ja hávdáduvvon ja nu berrelii bissut maid.
Lei dugo vuostebiekkas bargat, ledjen boastto báikkis boastto áigái buktagiiddánguin. Ledje eanáš eretfárren giliolbmot geat beroštedje mu duojis, muhto sii maid dárbbahedje láddanáiggi.
Dovden soameslágan doaivvuhisvuođa, muhtunlágan vuolláneami. Dikten orrut ráfis fas daid mu burgosiid, bidjen daid eret. Máhttu goit bissu mu siste, dat gal lea mu mielde vaikko gosa de jođežan. Mus ain ledje olu gažaldagat identitehta birra ja das mo galggai riekta bargat. Mii nuorat leimmet nu olu sárdnon min oktasaš áššiideamet, muhto ii oktage mis lean jidnii, soaitá danin go eat diehtán rivttes bálgá ovddosguvlui.
Guđđen sámevuođa, viggen šaddat dáža stuorragávpotservodaga lunddolaš oassin. Ii oktage dovdan mu sápmin doppe, lei álki jávkat, ii lean go jávohuhttit duohtavuođa.
Hiljánit ipmirdišgohten ahte mu siidaservodat lei moatti kultuvrra seaguhus, mii lei oktan njođahassan, ja mas livččii hui váttis sirret osiid. Dat maid mun jáhkken buiga dážan siiddas, sisttisdoalai sihke sámi ja kveana kulturosiid. Vel min dárogielsuopmana ledje áibbas čielgasit duot iežá gielat báidnán.
Soaitá barggaimet boastut go bidjagođiimet bajimussan sámevuođa, go aivvefal oahpahalaimet sámi árbevieruid.
Soaitá livččii seammá deaŧalaš geahččat dáža ja kveana árbevieruid, vai ipmirdit iežamet ja lagasbirraseamet.
Soáitá buoremus livččii viidáseabbut vázzit ovttas, bálddalagaid, sápmi, kveana ja dáža, ja árvvus atnit oktasaš ovddešáiggi ja guđetguimmiideamet.
Soaitá gievrrošeimmet jus válddáleimmet mielde gait dán golmma kultuvrra positiivva árvvuid, ja jus ovttas dusteleimmet servodatovdáneami.
Min árbevirolaš šiella
Lea guhká leamaš seavdnjadasas
Loktejeadnot dan fas
Ođđaáigái
Boares miestagiin
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1