På norskArtihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 2. Davvi Girji 2007.
 Hans Nergård, Kártášjohka 2004 |
Hans Nergård (Hánas Ándde Hánsa) lea riegádan 1924:s ja bajásšaddan Kárášjogas. Sus lea Romssa oahpaheaddjiskuvla ja lásseoahppu duojis, sámegielas ja uŋgáragielas. Hánsa lea bargan vuođđoskuvlaoahpaheaddjin Návuonas, Kárášjogas ja Guovdageainnus, ja áigodagas 1964–69 son lei joatkkaskuvlla rektorin Guovdageainnus. Dá son muitala vuosttážettiin dan áiggi birra. |
– Go don bajásšaddet de eai lean máŋga sámi geat ožžo vejolašvuođa vázzit alit oahpu, manne bat don ožžot dan?
– Na, mun in lean vuosttaš oahpaheaddji mu sogas.
Hánsa viežžá girjji iežas girjehildus, Wiik: Tromsø-seminarister 1829–1879, ja čájeha 20. siiddu, mas čállo Kárášjot-olbmá birra, man namma lei Amund Hansen. Son čađahii oahpaheaddjiskuvlla eksámena 1834:s.
– Dat lei mu máttaráddjá, muitala Hánsa. – Nu ahte ii lean áibbas amas jurdda mu sogas váldit oahpaheaddjioahpu. Mu váhnemat leigga smávvadálolaččat ja sudnos ii lean eará go álbmotskuvla, muhto háliideigga ahte mun galgen gazzat oahpu.
Ferten dadjat ahte mus lei buorre álbmotskuvla, ledje buorit oahpaheaddjit. Erenoamážit áiggun rábmot Anna Mørka, son lei hirbmat pedagoga. Muđui mus lei ee. Oluf Hagen ja David Stubseid, geat maiddái leigga čeahpit.
Mun gergen álbmotskuvllas 1939:s, ja konfirmerejuvvojin jagi maŋŋil, muhto soađi dihtii in beassan joatkit ovdal 1947:s. Dalle vázzen realskuvlla Ivgomuotkkis ja dan maŋŋil bessen Romssa oahpaheaddjiskuvlii. Doppe gergen 1953:s.
– Lei go dalle makkárge sámegieloahpahus doppe?
– Ii lean. Áigi lei dakkár ahte sámegielas ii lean makkárge árvu. Lohkat ja čállit sámegiela ohppen easká 1962/63, go lohken sámegiela vuođđofága Oslos. Moadde jagi ovdal vázzen duodjekurssa, maid «Statens formingskurs for lærere» lágiidii. Dat ledje geassekurssat, mat dalle lágiiduvvojedje Ávanuoris, ja mun ledjen doppe guokte geasi. Doppe ledje oahpaheaddjit mat ledje boahtán miehtá Norgga. Mis lei maiddái veahá sámi duodji dan kurssas. Lei Lauri Keskitalo gii dan oahpahii.
– Mo don šaddet ohcat Guovdageidnui, joatkkaskuvlarektorin?
– Muittán ahte gullen vuosttaš háve ruovttufidnoskuvlla birra 1950-logu gaskamuttus. Dalle bargen oahpaheaddjin Návuonas ja gullen radios go jearahalle skuvlla stivrajođiheaddji Ola Aarsetha ja duodjeoahpaheaddji Lauri Keskitalo. Dát bisánii munnje muitui ja jurddašin ahte mus livččii miella bargat dakkár skuvllas. Vejolašvuohta bođii easka 1964:s, go lei rektorvirgi rabas.
– Rektora bargu dalle lei várra veahá earálágán go dál?
– Mun ledjen okto hálddahusas, ii lean dalle kántorveahkki ii ge inspektevra. Ja vuosttaš golbma jagi go mun bargen doppe ii lean skuvlastivra, ja mus lei maiddái buot oktavuohta Girko- ja oahpahusdepartemeanttain skuvlla bealis, ovdal go departemeanta viimmat nammadii ođđa stivrra. Dat han lei hirbmat unohis dilli, ja stuora ovddasvástádus rektorii. Lihkus ožžon buori veahki oahpaheddjiin. Lei dalle sierra kántuvra oahpahusdepartemeanttas mii stivrii ruovttufidnoskuvllaid, ja lei Olav Overaae mii dalle lei «min» konsuleanta doppe. 1967:s nammaduvvui stivra, ja dovden ahte mis lei eambbo váikkuhanváldi go mis lei stivra. Johan Mathis Klemetsen šattai stivrajođiheaddjin. Munnos lei hirbmat buorre ovttasbargu. Juste ovdal go mun heiten šattai Ole K. Sara stivrajođiheaddjin.
– Dus ii lean dušše hálddašanbargu, muhto maiddái oahpaheapmi?
Hálddašeami lassin mus ledje teorifágat; dárogiella, sámegiella, matematihkka, rehketdoallu ja muhtin fidnoteoriija.
– Makkár lei dalle sámegieloahpahus?
– Lei sámegiella fágan dan rájes go mun álgen, ja dat lei geatnegahtton fága skuvllas, 2 diimmu vahkus. Muhto eai lean ressurssat juohkit oahpaheami ohppiid dási mielde, ja danin sihke sámegielat ja dárogielat oahppit ledje seamma joavkkus. Dat dieđusge ii sáhttán mannat nu bures. Šattai eanaš lohkankursa. Muittán ahte logaimet antologiija Duov'dagat ja bargot. Ii lean nu ollu eará girjjálašvuohta, ja oahppogirjjit eai gávdnon oppanassiige. Grammatihka fertiimet improviseret. Ja sámegielas ii lean eksámen nugo eará fágain, omd. dárogielas.
– Makkár suorggit ledje dalle skuvllas?
– Ledje golbma suorggi. Dipmaduodjesuorgi, dahje «Søm og vev», oahpaheaddji lei Biret Stueng. Snihkkárfága oahpaheaddji lei Kåre Schrøen. Áiggi mielde šattai guovtte jagáš snihkkároahpahus, muhto Schrøenis lei buot praktihkalaš oahpaheapmi. Ruovde- ja metállasuorggis lei Hans Guttorm oahpaheaddjin vuosttaš jagi go ledjen doppe. Su maŋŋil ledje maŋŋálagaid guokte oahpaheaddji Vestlánddas eret, ii goabbáge bargan guhká min skuvllas. Dábálaš oahpahusa lassin mis ledje muhtin rávesolbmuidoahpahuskurssat. Lei duodjekursa, maid Lauri Keskitalo ja Iver Joks oahpaheigga, gáktegoarrunkursa, traktor- ja sveisenkurssat ja eará.
– Gos oahppit bohte?
– Ollu oahppit ledje dieđusge Guovdageainnus eret, muhto bohte maiddái máŋggas mearragáttis, erenoamážit Návuonas. Okta sivva dasa lea ahte mun ledjen bargan doppe mánáidskuvllas, ja ledje mu ovddeš oahppit geat ohce skuvlii Guovdageidnui. Kárášjogas eai lean nu galle oahppi, dábálaččat 2–3 jagis.
– Oahpaheaddjit geat barge skuvllas ovdal du áiggi muitalit ahte ohppiin lei hui vuollegis dássi teorifágain. Mo lei dilli go don barget doppe?
– In muitte ahte mis ledje oahppit geat eai nagodan čuovvut mielde. Dat gal ledje dalle sullii seamma dásis go eará skuvllain. Mis ledje seamma eksámenat go eará skuvllain ja oahppit dat birgejedje oalle bures, in muitte ovttage gii ii ceavzán. Eai lean ge dalle makkárge stuora disipliidnaáššit.
– Ii go lean du áiggis go skuvla molssui nama?
– De lei. Dan áiggi heaittihuvvojedje miehtá Norgga ovddeš ruovttufidnoskuvllat (heimeyrkeskoler), ja rievdadedje dábálaš fidnoskuvlan dahje barggahatskuvlan. Nu dáhpáhuvai maiddái Guovdageainnus. Dat mearriduvvui dan áiggis go mis ii lean stivra. Dán rájes čuovuimet našunála oahppoplánaid, fágain mat gohčoduvvojedje «maskin og mekaniker», «møbelsnekker» ja «kjole- og draktsøm». Dáin plánain ii lean dieđusge makkárge erenoamáš sámi sisdoallu, nu ahte lei oahpaheaddji duohken man ollu nagodii heivehit oahpaheami sámi kultuvrii ja báikkálaš diliide. Goarrunlinjás gal lei ain gáktegoarrun ja dakkar, dan gal Biret Stueng ja Migál Elle (Ellen Eira) goziheigga. Snihkkárossodagas muittán ahte ráhkadedje guvssiid ja muhtin dákkar diŋggaid. Lei veahá čoarvebargu maid, omd. čoarvegiela duddjon, muhto dat ii lean nu ollu. Mekánalaš luohkkái bohte ođđa oahpaheaddjit geat ledje oahpahan seamma fága eará skuvllain, ja sii eai dovdan sámi duoji. Danin dakkár fáttát go niiberáhkadeapmi ii lean šat oassin dábálaš oahpaheamis, muhto Lauri Keskitalo lágiidii sierra niibekurssa ohppiide. Nu ahte sámi duodji ii jávkan áibbas skuvllas.
 |
Berit Stueng, skuvlajagi 1974/75 (Govva: Svein Lund) |
Dáid rievdademiid dihtii fertii skuvla molsut nama. «Statens heimeyrkeskole for samer» sadjái šattai «Den samiske yrkes- og husflidskole». Skuvllas ii lean vel almmolaš sámegiel namma. Go galggaimet ráhkadit ođđa nama, muittán ahte muhtimat nimmoredje, sii eai háliidan ahte galggai leat «samisk» mielde namas. Dakkár jurdagat gal eai lean Guovdageainnus, dat bohte baicce Kárášjogas. – Lei go makkárge riidu skuvlla birra?
–– Ii lean, measta beare unnán. Orui leame nu ahte olggobealde olbmot guđđe visot min háldui, ii lean almmolaš ságastallan skuvlla birra. Sáhtán dadjat ahte váillahin dakkár sámi skuvlapolitihkalaš pioneraid mat leat leamaš eará báikkiin ja áiggiin. Dakkárat eai vuhtton Guovdageainnus 60-logus.
 |
Norgga Sámiid Riikkasearvvi vuođđudeamis, 1968. Gurut bealde Hans Nergård, gasku Johan Mathis Klemetsen ja olgeš bealde Hans Guttorm.
(Govva: Odd Mathis Hætta) |
Muhto skuvllas lei dattetge veahá earáláhkái dehálas rolla sámepolitihkas. 1968:s vuođđoduvvui Norgga sámiid riikkasearvi (NSR) Guovdageainnus, ja čoahkkin lei min skuvllas. Skuvlla stivrajođiheaddji Johan Mathis Klemetsen válljejuvvui NSR' vuosttaš jođiheaddjin, ja mun fas čállin.