På norsk

Artihkkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 2. Davvi Girji 2007.

Lydolf Lind Meløy:

Joatkaskuv'la

Lydolf Lind Meløy skuvladirektevran inspekšuvnnas Skuvvánvári skuvllas 1960-logus.
(Govva: Richard Bergh)

Áigodagas 1958–60 almmuhii Girko- ja oahpahusdepartemeanta 4 girjjáža ráiddus Unna girjážat sámiide – Samiske småskrifter. Ráiddu doaimmaheigga Asbjørn Nesheim ja Hans J. Henriksen. Dát teaksta lea 1. girjjážis: Joatkaskuv'la - Framhaldsskolen. Artihkal čállojuvvui 1956:s, muhto prentejuvvui easkka 1958:s, go juo lei čielggas ahte 9-jágaš nuoraidskuvla dađistaga bođii joatkkaskuvlla sadjái. Danin lea čálli lasihan loahppasániid dan birra.

Lydolf Lind Meløy (1908–1999) šattai bajás Viestterálasis ja bođii oahpaheaddjin Guovdageidnui 1937:s. Dalle go čálii dán artihkkala lei son Kárášjoga skuvlahoavdan ja Sis-Finnmárkku skuvlaráđi jođiheaddjin. Maŋŋil son šattai Norgga oahpaheaddjisearvvi jođiheaddjin ja 1968–78 lei son Finnmárkku skuvladirektoran.

Meløy čálii máŋga girjji skuvlaáššiid birra, ee. Internatliv i Finnmark ja Norgga, Finnmárkku, Romssa ja Nordlándda oahpaheaddjisearvvi historjjá.

Artihkkal lea dás prentejuvvon originála čállinvuogi mielde; Bergsland–Ruong čállinvuogi, mii geavahuvvui áigodagas 1958–78. Oassi sátnegeavaheamis sáhttá leat amas dálá lohkkiide, omd. joatkaskuv'la, mii dás lea framhaldsskole, ii ge dálá videregående skole. Muhtin eará sánit, mat eai leat šat nu dábálaččat, leat: skuvlavázzi = oahppi, humahallat = jearahallat, vik'tet = dehálaš. Sámiædnan mearkkáša dás Finnmárkku fylka.

Ái'gomuš

Ænaš ål'bmut fuolahit áv'kinæset oaž'žot daid buriid maid servudat ad'dá. Mii vál'dit vuos'tái daid doar'jagiid maida mis læ vuoi'gatvuotta, ja viež'žat daid ruđaid maid státta dahje kommuna ad'dá. Min jurda læ dalle atte dat dat-han båttet ruok'tot middjiide dan væro åvdas maid mii mák'sit. Ruđaid – doar'jagiid ja vækki – dan mii gal buokkat sittat, muttu æi buokkat beruš das mii læ æmbu væra gå rutta – oappoin ja čep'pudagas.

Skuv'la læ buorre, daddjet máŋgas. Ærát fas oaivildit atte skuv'la læ dušše gædnegasvuotta. Middjiide gal'gá læt čielgas atte skuv'la vuos ja buot åvdimus læ vuoi'gatvuotta – mánáid vuoi'gatvuotta ja nuorragærdi vuoi'gatvuotta – dat læ åk'ta buorri sæmmá lákkái gå mánáiddoarja. Doar'jagiid mii loak'tit bårramusaide ja bik'tasiida. Muttu dan oappo maid mii skuvlas oaž'žot, dan mii sát'tit adnit nu gukká gå mii ællit. Dieđot læt bar'go-gas'kaoamit mat ællin-raččamis dárbašuvvujit, muttu dieđot læt maidái æmbu. Dat gal'get ad'dit middjiide dåvdo dan máilmi birra, mas mii ællit. Skuvlaoap'po gal'gá dakkat min buoret ålmužin, ja dat gal'gá middjiide læt væk'kin, gå mii åccat dan bargo mii buoremusat middjiide hei've.

Joatkaskuvla-lákka cæl'ká dan ná: «Joatkaskuv'la gal'gá dan ala bar'gat, atte skuvlaváz'zit šad'det čæppes ålmužin, sik'ke vuoiŋalažžat ja rumašlažžat». Juo, dát dat læ ái'gomus daina skuvlain, ja dán čállaga båk'te gal'gat mii daina æmbu dåvdiidit.

Joatkaskuv'la nu gå dat ådne læ Sis-Finmárkos

Joatkaskuv'la læi ásahuvvun ållo gieldaide ja gáv'pugiida Norgas juo åv'dal maŋimus soađi, muttu æska dalle gå åđđa joatkaskuvlalákka båđii 1946, šad'dagåđii dábálaš atte gieldain læi joatkaskuv'la. Joatkaskuv'la, mii læ 8-át skuvlajakki, sát'tá dálás lága miel'de læt æk'todáttulas skuv'la dahje bág'go-skuv'la. Dat læ gieldastiv'ra mii dan mær'rida. Sisædnan gieldain Sámiædnamis, Buol'bmágis, Kárášjågas ja Guov'dagæinos, dain buokkain læ bág'go-joatkaskuvlat, muttu skuvlaái'gi ii læt sæmmá guk'ki dan gålma gieldas. Buol'bmágis bis'tá joatkaskuv'la 24 vakko, ja Kárášjågas árvo miel'de 36 vakko, dahje 1254 tiimo. Dáloás'sit váz'zet dán skuvlaáigi åk'tilažžat, muttu jåt'tisábmelažžat dát'tut atte skuvlaái'gi juk'kujuvvu 2 skuvlajakkái, nu atte skuvlaái'gi bis'ta november máno gaskarájis gidda ápril máno gaskaráddjái. Dan lákkái æi dárbaš jåt'tisábmelažžaid mánát váz'zit skuvla jåttin­áigiid giđđat ja čak'čat; Jåt'tisábmelažžat oaivildit atte dat læ sikke buorre ja ávkálaš atte mánát besset jåttit. Ja dat læ dárbašlaš atte nuorragær'di oap'pá dåv'dat jåttima ja jåttulagaid. Dan oappo sii buoremusat åž'žut gå sii besset læt miel'de jåđideddiin giđđat ja čak'čat.

Daid dilálasvuođaid fer'tejit maidái skuvla-eiseváldit Guov'dagæinos bærráigæč'čat. Dabbe maid fer'te jåt'tisábmelažžaid joatkaskuv'la dál'vit dal'lujuvvut. Guov'dagæinos læt un'nán skuvlavistit, ja gáržes årronsaddji már'kanis, ja dan dittii ii læt vuos åvtage mánás dan gieldas æmbu gå 18 vakko joatkaskuv'la.

Mii oai'dnit atte gukká læ velá åv'dal gå gieldat sáttet juk'sat daid meriid maid Sis-Sámiædnan Skuvlaráđđi læ åv'danbuk'tán, nammalassii dán: Guovtejakkásas suorrijuk'kujuvvun joatkaskuv'la buokkaide guđet æi mana alit oappoide. Skuvlaeiseváldit ja gieldastivrat dan gålma gieldas læt åvtamielalažžat dåk'kehan daid bajásbid'djujuvvun meriid, dasgå sii adnet dan dárbašlaž'žan atte skuv'la šad'dá dan mađe guk'ki vai sii gæina læ sámigiella ædnigiellan, gal'get oap'pat nu ållo sii sát'tet gilvuhallat ærá nuoraiguin.

Dat læ dábálažžat heivulaš atte joatkaskuv'la læ guovtesuorat – åk'ta bar'gosuorri gås ænaš oappahuvvu giettaduoddji ja biebmorákkadæbmi, ja nub'bi girjálaš suorri (teorettálaš suorri) gås ænaš oappahuvvu girjálaš oap'po. Muttu mii Guov'dagæinos ja Kárášjågas fer'tet jurdašit oaž'žot maidái goalmát suori ge, mii galgašii læt aive fal jåt'tisábmelažžaide.

Sivva dasa læ atte skuv'la fer'te vuttiivál'dit jåt'tisábmelažžaid dár'bašiid, ja nubbádassii dat atte jåt'tisábmelažžaid joatkaskuv'la ii sátte bis'tit æmbu gå dan guovte jåttináigi gaska. Nabbu ber'rešii goalmát suorri joatkaskuvlas læt bar'go-suorri mii hei'vešii boazoæláhussii.

Mii gal'gat dál guorahallat dan gål'bma suori mat dás læt namahuvvun. Mutton oassi das mii gal'gá oappahuvvut joatkaskuvlas læ jå ål'lásit, dahje gait mutton ráddjái mát'káibid'djujuvvun. Muttu mutton oassi læ æska åv'dabargo vuol'de. Buot gål'bma suori gal'get erenoamážit fuola adnit daid áššiid åvdas mat sámidillái gus'ket. Skuv'la gal'gá maidái adnit fuola daid váddisvuođaid åvdas mat gus'ket daida skuvlaváz'ziide gæt guovte gillii gal'get oap'pat. ænaš oappot gus'ket buot suoriide, ja daid sát'tá dut'kat åk'tanis, vaiku vel tii'bmolåkko læge iešguđet lágán. Dáid oappoid sát'tá dut'kat åk'tanis: Dárogiella, rekkenas'tin åk'tan rekketdoaloin, servudat-oap'po, dærvasvuođa-oap'po, ekonomálaš ænaoap'po, kristalašvuođa-oap'po ja lášmuhallan. Dat sæmmá guoská maidái mutton mud'dui dállodoallanåp'pui ja giettadujiide. Muttu boazoæláhus-oap'po oappahuvvu dušše jåt'tisábmelažžaid joatkaskuvlas, ja en'gelaš giella oappohuvvu dušše teorettalaš (girjálaš) suoris joatkaskuvlas. Guovtejakkásas joatkaskuvlaš ber'rešii maidái oappahuvvut sámiid kulturhistorjá ja sámigiella – ænaš njálmálaš oappahæmi båk'te.

Gal soai'tá atte ållo vánhemat læt fuomášan atte ii læt doar'vi dan oappos maid sii ja sin mánát læt ál'bmutskuvlas åž'žun. Ådná bæivi ællingær'di gái'bida æmbu. Dan dittii han læge joatkaskuv'la álgahuvvun. Joatkaskuv'la gal'gá doalahit áimoin dan maid nuorat juo mát'tet, muttu dat gal'gá maidái ad'dit siddjiide åđđa dieđoid.

Dárogiella

Gal vánhemat læt fuomášan man váddis læi dárogiela haga bir'get. Dan dittii šad'dá dárogiel-oap'po erenoamáš mávsulaš joat'kaskuvlas. Dárogiel-oappahæbmi sikke joatkaskuvlas ja ál'bmutskuvlas šad'dá lágiduvvut vuttiiváldededdiin atte ænaš skuvlaváz'ziin læ ærá ædnigiella gå dárogiella. Oappahæd'dji fer'te dan dittii dár'kilit čil'get sániid. Maidái læ hui ávkálaš atte mánát åp'pet daggár sániid ja dajahusaid mat ad'nujuvvujit bæiválažžat. Gå čállet dárogiela, de sii čállet dan dábálaš ællima birra. Skuvlaváz'zit åp'pet maidái čállit čoak'kin-mui'talusaid (referáttaid), čoak'kin-girjiid, dieđáhusaid, åccamiid ja soabadiid (kontrávtaid). Muttin skuvlain åž'žut skuvlaváz'zit ieža čállit ja ålgusad'dit skuvlaáviisa. Skuvlaváz'zit åp'pet hubmat dárogiela daggu båk'te atte sii dållet smávva ságastallamiid, ja maidái daggu båk'te atte åp'pet man lákkái gal'get oai'viliidiset åv'danbuk'tit nággos. Muttomin sii bid'djujuvvujit humahallat ål'bmáid ja nissuniid gæin læt alit virgit gieldas, ja čállit daid humahallamiid bajás. Maidái læ ávkálaš buori girjálasvuođa låkkat. Erenoamáš ávkálaš læ čájáhus-čállagiid ja -bittáid låkkan ja oap'pan. Daggu båk'te åp'pet sii adnit giela njálmálažžat. Dárogiel-oappahæmi mærri sikke ál'bmut- ja joatkaskuvlas åvtas vál'dujuvvun læ dat atte sámimánát gal'get oap'pat nu ållo dárogiela atte sii giela dáfos bir'gejit vaiku gås min riikas, ja oappahæmis læ maidái dat ge ul'bmil atte nuora, gal'get cæv'zit doaimahit dábálažžamus gir'ji-čállima (korrespondánsa) almá æráid vækki haga.

Rekkenas'tin åk'tan rekketdoaloin

Dat mii álgos dagahii atte ållo sámit ál'ge skuvla árvos adnit, læi gal vis'sa dat atte sii fuomášeddje atte sii mát'te nu un'nán rekkenas'tit. Gå áč'či dan fuomášii atte bár'dni sáttii rekkenas'tit haddiid ja væroid buorebut gå sån, de dat buoremusat čájehii atte skuv'la læi ávkálas. Muttu ådná dilálasvuođaid vuttiiváldededdiin ii læt šatain doar'vi vaiku vel joatkaskuv'la oappahage elevaid riek'ta gær'dot ja juokkit. Ællin gái'bida dál æmbu, ja skuv'la gal'gá nu gukkás gå vejulaš dæv'dit daid gái'bádusaid.

Joatkaskuvlas šad'det skuvlaváz'zit dál oap'pat čoav'dit práktik'kalaš rekkenas'tin-dagoid mat gus'ket æláhusgæinoide. Skuvlaváz'zit gal'get oaž'žot æmbu dieđo rekkegiid hárrái gå ál'bmutskuvlas. Sii åp'pet æmbu prosentaid birra, æmbu promillaid, had'diluoi'tima, rentoid ja åvdalgittiimák'sin-rentoid birra. Maidái læ ávkálaš oap'pat dåv'dat daid ruđaid ja mittoid mat ad'nujuvvujit min ránnjáædnamiin, ja daid ædnamiin maiguin mii gávpašit. Sæmmá guos'ká maidái duolbás-rekkenas'timii ja gæs'silvuođaidrekkenas'timii. Rekketdoalo-oappahusa mærri læ atte skuvlaváz'zit gal'get oap'pat iežaset sisaboađoid ja ålgusgåloid baddjil rekkega doallat dan lákkái atte dat dåk'ke livnegii ad'dit bajás. Dát oap'po šad'dá maidái stuorra áv'kin daida vánhemiida gæin læ un'nán skuv'la. Rekkenas'timii ja rekketdollui gullá maid oappahæbmi dasa atte dæv'dit šemáid ja blánkettaid, nu gå pák'kagirjiid, poas'taruttagirjiid, poas'tagirobáppáriid jnv. Rekketdoalo-oappahus šad'dá åbbanassii nu lágiduvvut atte dat boattá læt áv'kin daida æláhus­gæinoide mat gieldas doaimahuvvujit. Dálulažžas ja jåt'tisábmelažžas ii læt sæmmálágán oappahussii dár'bo, muttu dárbašit goabbašagat oaž'žot daggár oappahusa mii siddjiide hei've.

Servudatoap'po

Rekkenas'tin ja servudatoap'po guos'kaba åk'tii. Gå skuvlaváz'zit åp'pet væroid ja ærá bág'gomák'simiid birra, de dat hei've oappahit sin rekkenas'tit rekkegiid mat gus'ket daida áššiide. Ja gå sii åp'pet doar'jagiid birra, de hei've rekkenas'tit rekkegiid mat dasa gullet. Servudatoappo čađa čil'gejuvvu skuvlaváz'ziide sikke maggár vuoi'gatvuođat, ja maggár gædnegasvuođat mis læt servudagas. Dat oap'po čil'ge må servudat læ bajáshuk'sejuvvun, ruovto rájis, gieldaid ja fylkaid miel'de gidda státta ráddjái ja čielgada maidái duobmostuoloid, skuvlaid ja ærá ásahusaid. Nu gukkás gå vejulaš gal'get skuvlaváz'zit oaž'žot oai'dnit man lákkái daggáras ásahusat doaimahit sin bargoset, daggu båk'te atte fidnet gieldastivračoak'kimis dahje dig'gičoak'kimis, dahje maidái daggu båk'te atte «dakkalud'det» iežaset daggáras čoak'kimin skuvlaståbos. Daid jagiid goas gieldain læ vál'ljenjakki hei've bures skuvlaståbos ge dakkalud'dat vál'ljemiid.

Åbbanassii gal'gá servudatoap'po oappahit nuoraid šad'dat ávkálaš riikaás'sin. Skuvlaváz'zit gal'get oap'pat sikke dan birra maid servudat ad'dá, ja dan birra maid dat gái'bida.

Kristalašvuođa-oap'po

Ál'ki læ oai'dnit atte kristalašvuođa-oap'po ja servudat-oap'po maid ållo gullaba åk'tii. Goabbašagain læ dat mærri atte vuođđodit buori mænnodæmi skuvlaváz'zis. Kristalašvuođa-oap'po ii læt bág'gooa'p'po joatkaskuvlas, ja dat mák'sá dan atte dat læ skuvlastiv'ra mii mærrida gal'gá gå kristalašvuođa-oap'po oappahuvvut joatkaskuvlas. Buot gieldat Sis-Sámiædnamis læt biddjan dan oappo tii'bmolågo ala.

Oai'viáš'ši dain oappoin ii læt dat atte ad'dit nu ållo æmbu dieđoid gå dan maid ál'bmutskuv'la læ ad'dán, muttu oappahantiimot gal'get ad'dit vejulašvuođa dasa atte hubmat kristalaš ja morálalaš áššiid birra. Skuvlaváz'zit gal 'get oap'pat buorebut dåv'dat Bii'bala ja sál'bmagirji, ja gal'get maidái oap'pat dåvdos kristalaš ål'bmuid ællingærdi birra. Daid sær'vái gullá maidái Læstadius. Heivulaš livčii jås skuvlaváz'zin ja kristalašvuođa-oappahæbmi daina lágiin sáttásii loappahuvvut atte konfirmášuvdna dål'lujuvvu dalle gå joatkaskuvla-kur'sa nåkká – årdnet mii Karásjågas læ gæč'čaluvvun skuvlajagi 1955–56 rájis.

Meløy čálii ahte kristalašvuođaoahpus berre oahppat Læstadiusa birra. Čohkkirasa áltártávval čájeha Læstadiusa barggu sámiid gaskkas.
(Áltártávval: Bror Hjorth, Govva: Svein Lund)

Dærvašvuođa-oap'po ja lášmuhallan

Ávkálaš læ atte nuorat adnet fuola dærvašvuođa åvdas. Jås sii dan gal'get mát'tit, de sii fer'tejit diettit mii rubmašii læ vahágin ja mii dasa læ áv'kin. Joatkaskuvlas åž'zut skuvlaváz'zit diettit maid álkohola ja nikotiidna dakket rubmašii ja dærvašvuttii. Maidái åp'pet man lákkái bårramušat gal'get åk'tiibid'djujuvvut vai rumaš oaž'žo daid bieb'moáv'dnasiid ja vitamiinaid maid dat dárbaša, ja sii åp'pet maggár gái'bádusaid gal'gá åv'dandoallat dærvašlaš áimo, vuogas bik'tasiid, buriid viesoid ja buttesvuođa hárrái. Buot dát gái'bida atte skuvlaváz'zit sullii dittet man lákkái ål'bmu rumaš læ rákkaduvvun. Dat mii dan birra læ ál'bmutskuvlas oappahuvvun, dat muitohuvvu, ja åđđa oap'po velá lasihuvvu. Skuvlaváz'zit åž'žut diettít maggár ávki mii adnit lášmuhallamis, bæiválaš bargos ja vuoiŋastæmis. Nieidat maid åp'pet væhás buoc'ciiddik'šoma ja mánáiddik'šoma. Dasa boattá lášmuhallan, mii gal'gá ad'dit sikke lášmatvuođa ja suot'tasa.

Dállodoallo

Dállodoallo ja dærvasvuođa-oap'pa sulastat'tiba hui sagga goab'bat guoi'bmásæska. Dat læ dan dittii váddis mærredit mii gal'gá guđege oap'po-áv'dnas vuollái. Sát'tá daddjat atte dállodoallo læ dærvasvuođa-oap'pa daggárin må dat bæiválaš ællimis gævahuvvu. Dat læ dáv'já min bæiválaš bårramusaid sis-doalo duokkin atte gal'gat gå mii bissot dærvašin. Dan dittii læ dállodoallo hui vik'tegis oap'po-ávnas. Ædnagat dái'det ár'valit atte dállodoallo-oappahæbmi læ ænaš danin atte oappahit skuvla-váz'ziide njálga-gákkoid lái'bot, muttu dat læ dušše uččimus oassi dan oappahæmis. Vik'tegæmos læ bæiválaš bårramušaid rákkadæbmi. Dasa maidái boattá mánáid bårramušaid ja buoc'ciid bårramušaid rákkadæbmi, muor'jivuoš'šan, šad'dosáppi-rákkadæbmi ja æra vur'kenvuogit. Dállodoallan-oappahæmi båk'te šad'det skuvlaváz'zit maidái oap'pat bik'tasiid sikke divudit, duog'ŋat ja bassalit, viesoid buttisin doallat, muorra-oabmaniid gævahit ja årdnegis doallat, ja elektrisitetta gævahit bårramuš-rákkadæbmái.

Teorettálaš oappahæmis oappahuvvu rekket-doallo bårramušgåloid baddjil, ja bårramušaid bieb'moávnas-sisdoallo. Skuvlaváz'zit gal 'get maidái biddjat bajás dállodoallan-budsjetta, ja oap'pat må dállodoallan-rekket gal'gá dål'lujuvvut. Dat læ kursa guk'kudaga duokkin man vuđulažžat šát'tá guđege oap'po-áv'dnasis ad'dit oappahæmi.

Giettaduojit

Giettadujiid oappahæmis læ buoremus vejulašvuotta oaž'žot fárrui sábmelaš bar'govugiid, erenoamážit jåt'tisábmelažžaid joatkaskuvlas.

Nieiddat fer'tejit dieđosge oap'pat dábálaš giettadujiid. Daggárin ad'nujuvvujit dábálaš adno-bier'gasiid goarron ja gåđđin, muttu lassin båttet velá sábmelaš giettaduojit. Bár'gidemiin sát'tá ál'bmutskuvlas jå ál'git, ja joatkaskuvlas hei've gappirgoarron ja liiniid riessamas'tin fárrui vál'dujuvvut. Mendu låssadin ja váddisin šaddašii joatkaskuvlas gák'tigoarroma oappahisgoattit. Sæmmá væjášii maidái daddjat gábmagiid ja nuvtuhiid rákkadæmi hárrái, muttu juoga nák'kibar'go ber're oappahuv'vut, jås ærá ii, de juoba duogŋange. Boakkániid čuol'din ja sábmelaš minstar-sár'gon ber're maidái mutton mud'dui skuvlaváz'ziide oappahuvvut.

Gándaid giettaduojit læt ænaš, nu gå ærá ge sajiin riikas, muorra-bargot. Buokkat, ja erenoamážit baddjisámi-gándat, gal'get bures oap'pat niibi gævahit. Jåt'tisábmelažžat šad'det oaž'žot sikke ávki ja ilo daggár bier'gasiin mat soakkimuoras læt rákkaduvvun, å.d. bålloin ja gáriin. Vád'dáset bier'gasiid, a.d. leŋgiid, sát'tet joatkaskuvlaváz'zit maidái rákkadit, ja såi'tet muttomat nagudit alcesæset rákkadit gerresa dahje ræga. Dása velá båttet lassin dák'ti- ja čoar'vi-bargot, å.d. nii'bi-nađat, bábirniibit ja boagán-oaivit. Åbbana'ssii šad'dá giettaduoddji-oappahæbmi dan lák'kái doaimahuvvut atte skuvlaváz'zit åp'pet daggár bier'gasiid rákkadit maina sii dahje sin ruovtot sát'tet adnit ávki, dahje juo daggáriid mat sin čábbisvuođa gæžil illodat'tet miela. Dan dittii æi šaddá buot skuvlaváz'zit sæmmalágániid rakkadit, muttu åž'žut mielaset miel'de vál'jet. Daddeke læ vik'tet atte bærrái geč'čujuvvu atte juokke skuvlaváz'zi šad'dá bar'gat buot daggáriid maid sån gal'gá oap'pat.

Geográfia, historjá ja luondo-oap'pa

Livčii sávvamis atte buot dát oap'po-áv'dnasat åžžušeddje stuorra tii'bmolågo, dasgå buot læt ávkálaš oap'po-áv'dnasat. Muttu dat æi sátte liiká å'llásit fárrui vál'dujuvvut, ærret girjálaš linnjás joatkaskuvlas.

Geográfias gal'gá oappahæbmi ad'dit dieđoid birra min riikas, ja gávpi birra min ja ærá riikaid æláhusgæinoid gaskas. Vii'dáseb'but gal'gá skuvlavázziide ad'dut čielgadæbmi dan birra atte gås máilmis juokke gál'vo-šláddja rá'kkaduvvu, ja gås rákkadæbmái dárbašlaš ál'go-áv'dnasat gáv'dnujit. Ålmuš-sågaid birra, ja sin ássan-sájiid birra ber're maidái soames tiimos oappahuvvut.

Historjás læ oai'vi-áiga dat atte ad'dit skuvlaváz'ziide čielgadæmi servudaga åv'dánæmi birra ådná bæivi ráddjái. Oai'vi-dæd'do ber're dan dittii bid'djujuvvut 19. ja 20. jakkičudiid historjá ala. Min ieččamet histor'já ber're máilmihistorjáin åk'tasažžat geč'čujuvvut. Joatkaskuvla-plána adná vik'tegin atte historjálaš čielgadæbmi čad'nujuvvu namahuvvun persuvnaide ja dáppáhusaide čil'gehussan.

Luondo-oap'pa. Dærvasvuođa-oappa ja dállodoalo vuol'de læ juo fárrui vál'dujuvvun mutton oassi dain oap'po-áv'dna'siin mat luondo-åp'pii gullet. Dasa lassin læ áiga atte, nu gukkás gå vejulaš, ad'dit skuvla-váz'ziide dieđo fysikka ja kemia vik'tegæmos lágaid birra. Maidái ber'rejit skuvla-váz'zit, nu gukkás gå sis læ vejulašvuotta daggáriid ibmirdit, oaž'zot dieđoid åddaset hutkamiid birra.

Baddjedili-oap'pa

Baddjemánáid skuvlas ái'got gæč'čalit čåk'ket buot daid oap'pu áv'dnasiid mat gullet luondo-oappa, historjá ja geográfia vuollái åvta nama vuollái, nammala'ssii baddjedili-oap'pa. Muttu baddjedili-oap'pa boattá liiká oaž'žot áibas ærá sis-doalo gå dat gål'bma oap'po-áv'dnasa åk'tii låk'kujuvvun, dasgå baddjenuorat gal'get baddjedili-oappa båk'te oaž'žot daggár dieđoid mat sát'tet šad'dat siddjiide sin fidnoinæset áv'kin, ja mutton ráji maidái dieđoid badjesámi-kultura birra. Dán oap'po-áv'dnas vuollái gal'get fárrui vál'dujuvvut dieđot polár-guovloid birra, dahje daid guovloid birra máilmis gås båc'cut gáv'dnujit. Muttu oai'vi-dæd'do boattá liiká bid'djujuvvut Finmárko ala. Skuvlaváz'zit gal'get oaž'žot dieđoid sikke šaddoid ja spiriid birra polár-guovloin. Åvdimustá dat guos'ká båc'cui, man birra vuđulažžat oappahuvvu. Dan sæmmás vál'dujuvvujit maidái fárrui boazo-dávdat, guotton-ædnamat ja áv'ki-adnin båc'cus. Guottonædnan-oappo vuollái gullet maidái dieđot daggár jækkáliid, ganaid ja rásiid birra mat bieb'mon dåk'kejit båc'cui; Maidái hei've dan sæmmás vál'dit fárrui juoga ædnan-šlájaid ja bák'ti-vuođo birra, dálkiid ja klimá birra. Vii'dáseb'but gal'get skuvlá-váz'zit oaž'žot dieđoid eiseváldiid bælis ad'dujuvvun lágaid birra mat gus'ket boazo-æláhussii. Dan sæmma gå oappahuvvu boazoguotton-distrivtaid birra hei've maidái čadamannat jåttimiid ja jåttulagaid. Vik'tet læ maidái boazo-mer'ken ja dieđot daid æloid bæl'lji-mærkaid birra mat šad'det læt juokke skuvla-váz'zii lagamusat. Maidái ber're gál'din guoskahuvvut, ja ál'kis njuolgadusat dan njuovvama birra mii duod'daris fer'te doaimahuvvut. Båc'cus áv'ki-adnima vuollái gullet maidái dieđot sikke iežas-adnui-njuovvama birra - man lákkái ávki gal'gá adnit biergoin, varas, duolljis, suonain ja čårviin - ja åđđa-ái'gásas njuovvan-vistiide vuov'din várás njuovvama birra. Dat vejulašvuođat maid daggáras áv'ki-adnin båc'cus buk'tá mieldis ber'rejit guoskahuvvut.

Boazodoalu berre oahpagoahtit mánnávuođas.
(Govva: Liisa Helander)

Baddjedili-oappa sierra oassin šad'dá oappahæbmi bik'tasiid ja årronvistiid birra. Sikke bik'tasiid ja årronvistiid dáfos læt dilálašvuođat sábmelažžaid gaskas daid maŋimus jagiid sis'te ålo nubbástuvvan. Daggár nubbástus ii dáide læt juokke dáfos áibas vuogas. Ber're læt sivva dasa atte váldahit daid ávkohemiid maid sát'tá adnit dábálaš sámibik'tasiin. Bæs'ka, nuvtuhat, gábmagat, gálsuhat ja maidái dår'ka ge sát'tet dáv'já læt ållo buoret dærvasvuttii gå gumme-gábmagat, bieggabik'tasat ja bummul-sisbik'tasat. Skuv'la ber're skuvla-váz'ziid vækkehit dasa atte gævahit daggáriid mat læt sikke buoremusat ja čáb'basamusat. Dán åk'tavuođas sát'tá læt sivva dasa atte juoga váldahit sábmelaš bivtasmálliid ja čiŋahanvugiid. Jåt'tisábmelažžat læt dáid maŋimus áigiid ál'gán ståboid huk'set gođiid saddjái. Dat ståbot mat læt bajás huk'sejuvvun læt dáv'já daggárat atte dat æi dáttu vás'tidit daida gái'bádusaide maid dærvašvuođa-diliid vuttiiváldededdiin læi sát'tit åv'dandivvot. Livčii dan dittii dárbašlaš skuvlas čadamannat daid gái'bádusaid maida årronvistit galgašeddje vás'tidit, sikke gæssivistiid ja dál'vivistiid dáfos. Dieđot daid bar'go-gas'kaåmiid birra, maida sábmelažžain læ adno sin bargostæset, læ dárbašlaš. Sábmelažžain læt sin iežaset sierralágán bar'go-gas'kaoamit ja adnobier'gasat, maid nuorragær'di ber'resii oap'pat sikke dud'djut ja divvot. Daggár oappahæbmi gullá gieđadujiid oappahæmi vuollái. Muttu manin daggar oappahæbmi gal'gá fárrui vál'dujuvvut, ja dáid bar'go-bier'gasiid histor'já, dat fer'te čil'gejuvvut baddjedili-oappa vuol'de. Dat oap'po-áv'dnasat maida dás åv'dalis læ čujohuvvun, gái'bidit daddjat buokkat historjálaš maŋás-gæččastæmi. Åk'tii vál'dujuvvun galgašii dan oappahæmis boattit åbba ållo kulturhistorja. Daddeke ber're histor'ja mærriduvvut oai'vioap'po-ávnasin mutton tiimoin. Dat guos'ká sikke kulturhistor'jái ja dan oassái politikkalaš historjás mii erenoamážit sábmelažžaide guos'ká ja Finnmár'kui. Histor'ja kristalašvuođa álgo birra sámiid gaskas ber're maidái dággu vál'dujuvvut fárrui.

Dađe miel'de gå dás åv'dalis læ dad'djun, boattá baddjedilioap'pa jåt'tisámiid joatkaskuvlas šad'dat oai'vi-oap'po-ávnasin. Dat ærá oap'po-áv'dnasat gal'get æmbu ja uccit maidái dasa vækkehit atte ad'dit jåt'tisábmelaš nuoraide dieđoid sin iežaset bargoid birra ja sin ålmus-såga historjá birra.

Maidái dat ge livčii ávkáláš atte dáid historjálaš áv'dnasiid mat dás læt namahuvvun vál'dit fárrui maidái daid ærá joatkaskuvlaklássain.

Giella-oappahæbmi

De læ báccan namatkæt'tai dušše giella-oappahæbmi joatkaskuvlas. Kárášjåk ál'bmutskuvlas læ dál en'galasgiela-oappahæbmi buot mánáin gæin læ fás'ta-ás'si vánhemat. Dát mánát åž'žut dilálas­vuođa dasa atte oaž'žot lasi en'galasgiela-oappahæbmi joatkáskuvlas. Dát boattá šad'dat stuorra gæppádussan daid gæt gal'get æmbu skuvlaid váz'zit. Daida ærá mánáide - gæin ii læt baddjil 20 vakko skuvla-ái'gi jagis állbmutskuvlas – ii dáide læt vuogas en'galasgiela vig'gat oappahit, vázzešit dal ál'bmutskuvlas dahje joatkaskuvlas. Sivva dása læ atte skuvla-ái'gi máŋga oap'po-áv'dnas dáfos læ dál juo mendu oanehaš, jus vel ii æmbu ge álge oanedit en'galasgiela-oappahæmi båk'te.

Gažaldat sámigiel-oappahæmi birra joatkaskuvlas læ maidái buk'tujuvvun åv'dan. Sámigiela låkkan šad'dá oappahuvvut dan njællje vuostas skuvlajagis ga dat sámigielalaš låkkangirjit mat dál læt bargo vuol'de, šad'det gærgahuvvut. Maidái šad'dá dilálašvuotta dasa atte gævahit sámigielalaš oap'pogirjiid kristalašvuođas buot klássain ál'bmutskuvlas. Maidái dat ge boattá ad'dit skuvla-váz'ziide juoga låkkan-hár'jehallama sámigielas. Muttu máidái joatkaskuvlas ge ber'rejit sábmelaš nuorat oaž'žot soames tiimoid sámigiel-oappahæmi. Dái'dá læt buoremus atte dát giella-oappahæbmi čad'nujuvvu baddjedili-oappa ja kulturhistorjá oap'po-áv'dnasiida, ja vál'dujuvvu fárrui nubbi jagi pensumis joatkaskuvlas. Oai'vidæd'do ber're dan oappahæmis bid'djujuvvut samigiela låkkama ala.

Dás åv'dalis læ čielgaduvvun man lákkái joatkaskuv'la læ dál, ja dan sæmmás læt namahuvvun åđđa oap'po-áv'dnasat mat dán rajis šad'det oappahæbmái sisa vál'dujuvvut. Læi gal sát'tit ålá æmbu daddjat juokke oap'po-áv'dnasa bir'ra, muttu ái'gomus dáina čállagiin læmaš dušše dat atte mui'talit sikke vánhemiida ja nuoraide væháš dan birra maid joatkaskuv'la sát'tá ad'dit.

Gæččastekkut loappalažžat væhás dasa maid dat boattá mák'sit daggár skuvla váz'zit. Dát skuv'la læ jurdašuvvun buot nuoraid skuv'lan, ja danne dat šad'dá skuvlaváz'ziide mák'sit dušše dan áigi maid juokke ak'ta gålaha dan vázzededdiin. Jås dan maŋŋil dáttot váz'zit åvta jagi skuvla, de dat boattá dudnje mák'sit unnemusat kr. 2.500,00. Joatkaskuvla oažžot almá mávsekæt'tái. Sii gæt internáttas ásset åž'žut frij'ja årronsaji ja biebmo. Servudaga ålgusgålot dasa læt juokke skuvlaváz'zi åvdas unnemusat kr. 200,00 mános. Bar'go-áv'dnasiid giettadujiide læt skuvlaváz'zit dán ráddjái åž'žun almá man ge mávso haga, vaiko gieldain læ vuoi'gatvuotta sisa-gái'bidit mávso bar'go-áv'dnasiid åvdas jas dat gár'tet div'rasab'bon gå kr. l0,00 juokke skuvlaváz'zi åvdas. Oap'pogirjit ja skuvlabier'gasat læt dán ráddjái ad'dujuvvun almá mávso haga. Åk'tii buot gålaha servudat gas'kal 2 ja 3 duhát kruvnu jakkásažžat juokke joatkaskuvla-váz'zi åvdas. Dasa velá båttet lassin dat ålgusgålot mat mannet skuvlaviesoid ja internáttaid huk'semii.

Ruovtot ja skuvlaváz'zit oaffaruššet dušše dan áigi mii skuvlaváz'zimii manná. Ái'gi læ rutta, muttu dat «rutta» mii oap'po-viež'žamii læ gævahuvvun, dat boattá buorrin nu gu'kká gå ællin bis'tá. Joatkaskuv'la læ hálbemus skuv'la mii min áigi nuoraide gáv'dnu. Joatkaskuvla sát'tá ál'kibut gå ærá skuvlaid, nu hei'vehit atte dat šad'dá buorrin skuv'lan buot skuvlaváz'ziide. Sii gæida girjálaš oap'po-áv'dnasat årrut læmen låssat, sii sát'tet ænaš oasi sin áigistæset gævahit bar'go-oap'po-áv'dnasiida. Sii gæt læt jurdašan realskuvla-eksámena dahje ártiuma vál'dit, sii sát'tet teorettálaš linnjá váz'zit.

Ruovtot ja skuvlaváz'zit oaffaruššet dušše dan áigi mii skuvlaváz'zimii manná. Ái'gi læ rutta, muttu dat «rutta» mii oap'po-viež'žamii læ gævahuvvun, dat boattá buorrin nu gu'kká gå ællin bis'tá. Joatkaskuv'la læ hálbemus skuv'la mii min áigi nuoraide gáv'dnu. Joatkaskuvla sát'tá ál'kibut gå ærá skuvlaid, nu hei'vehit atte dat šad'dá buorrin skuv'lan buot skuvlaváz'ziide. Sii gæida girjálaš oap'po-áv'dnasat årrut læmen låssat, sii sát'tet ænaš oasi sin áigistæset gævahit bar'go-oap'po-áv'dnasiida. Sii gæt læt jurdašan realskuvla-eksámena dahje ártiuma vál'dit, sii sát'tet teorettálaš linnjá váz'zit.
Buorre lik'ko!

Loap'pačála

Åv'dánæbmi skuvlaid hárrái manná min áigiin jåttilit. Dan rájis gå dát girjáš čál'lujuvvui 1956-as, læt áššit ain æmbu åv'dánan, dan ráddjái atte åđđa skuv'lalákka farga šad'dá fábmui bid'djujuvvut. Joatkaskuvla saddjái læt jå mutton kommunat biddjan jåttui nu gåččuduvvun suorrijuk'kujuvvun nuoraidskuvlaid. Dat skuv'lavuokki ad'dá vejulašvuođa dasa atte vál'ljet maggár linnjá dát'to váz'zit, práktikkalás linnjáid dahje teorettálaš linnjaid. Skuvlaváz'zi sát'tá ieš áppiidis ja interessaidis miel'de, vál'ljet dan linnjá mii sudnje hei've. Suorrijuk'kujuvvun nuoraidskuv'la oaž'žo ænáš sæmmalágán oap'po-ávdnasiid gå joatkaskuvlas ge leddje. Dat mii dán girjážis læ joatkaskuvla birra dad'djujuvvun, dat doallá daddjat buot sajiin dæi'vás maidái suorrijuk'kujuvvun nuoraidskuvla ge hárrái.

Dat kommunat mat biddjet jåttui suorrijuk'kujuvvun nuoraidskuvla, åž'žut daina lágiin åvcijakkásaš skuvla buot mánáide. Dat bottá ad'dit vuođo vuđulažžabut oappahæbmái buot oap'po-áv'dnasiid siste.

Eará artihkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 2