På norskArtihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 2. Davvi Girji 2007.
 Hanna ja Harald Samuelsberg
(Govva: Schrøder / Loppas historie ) |
Jus lea unnán skuvlahistorjá gávdnamis Láhpis 1900-logus, de lea goit valjit dieđut 1800-logus. Buoremus gáldu dán oktavuođas lea Loppas historie – bygdebok for Loppa kommune (Láhpi historjá – Láhpi suohkana giligirji), maid Harald Samuelsberg ja Leonhard Gamst leaba čállán. Eanas giligirjjiin riddo-Finnmárkkus leat unnán dieđut sápmelaččaid skuvladilálašvuođaid birra, muhto dán girjjis gal lea 23-siidosaš artihkal man namma lea Samene og skolen (Sápmelaččat ja skuvla). Vaikko oassi dás lea ge oppalaš skuvlaáššiid birra, de das gávdná maid ollu konkrehtalaš dieđuid Láhpi sápmelaččaid skuvladili birra. Moai letne dás váldán muhtun osiid mielde dien kapihttalis. Harald Samuelsberg (1911–86) bajásšattai Láhpis. Sus lei dušše vuođđoskuvla (álbmotskuvla), muhto barggai máŋggalágan bargguid, dávjá seamma áiggis. Earet eará lei son guolásteaddji, guollebearráigeahču bálvá, sadjásaš oahpaheaddji, fabrihkkabargi ja leansmanbálvá ovdalgo son 1948:s válddii badjelasas iežas bearraša oapmedálu. Maŋŋil barggai son maid ovtta áiggi Ákŋoluovtta suohkana kánturhoavdan. Samuelsberg lei Bargiidbellodaga áirras Láhpi suohkanstivrras, ovtta áiggi lei son maid sátnejođiheaddjin, ovdalgo válljejuvvui stuoradiggeáirrasin 1958–69. Son lei maid Norgga sámeráđi vuosttaš jođiheaddji (1964–80). Go lei leamaš 11 jagi Stuoradikkis, de ii evttohan Finnmárkku Bargiidbellodat su šat 1969:s, ja lea gullon ahte lei su sámepolitihkalaš oaidnu mii lei sivvan dasa go su eai šat hálidan áirrasin. Sus ledje ollu doaimmat bellodagas, almmolaš ráđiin ja lávdegottiin, ja lei earet eará miellahttun 1963' Álbmotskuvlalávdegottis, Boazodoalu- ja sámeáššiid davviriikkalaš lávdegottis 1964–1980 ja Sámi vuoigatvuođalávdegottis 1980' rájes. Leonhard Gamst (1904–87) bajásšattai Láhpi sullos ja barggai buot iežas doaimmaidis doppe. Maŋŋel soađi biddjojuvvui son oahpaheaddjivirgái mas barggai máŋga jagi, ja dan maŋŋel jođihii son gávppi. Son lei ollu jagiid Láhpi suohkana skuvlastivrra ovdaolmmoš. Gamst lea maid čállán girjji: Slekten Gamst og Loppa øy. (Gamst sohka ja Láhpi suolu) |
Diehtun dilálašvuođa birra mii lea Láhpi báhpasuohkanis doppe Oarje-Finnmárkkus, beaiváduvvon čakčamánu 17. beaivvi 1746, čállá suohkanbáhppa Peder Krop earet eará:
«Finnerne i Loppens og Hasvik sogner ere temmelig vel oplyste så de eftergive ikke den anden almue udi oplysning. Finnernes børn vise sig gjerne mest lærvillige. De lærer deres Kristendom på Norsk mål, og de finnebørn jeg udi min tid haver haft til beredelse til Confirmation ere fundne de bedste».
(«Láhpi ja Ákŋoluovtta báhpasuohkaniid sámit leat oalle bures bajásčuvgejuvvon, nu ahte sii eai leat heajubut go eará olbmot bajásčuvgejumi dáfus. Sápmelaččaid mánát leat dávjá áŋgirepmosat oahppat. Sii ohppet iežaset risttalašvuođa dárogillii, ja dat sámi mánát maid mun leat ráhkkanahttán konfirmašuvdnii leat leamaš čeahpimusat.»)
Suohkanbáhppa rámida iežas suohkana sámi mánáid, muhto sáhttá jearrat lea go dat máhttu man birra son čállá dárogiel máhttu, nu ahte sii leat ipmirdan dan dárogiel risttalašvuođamáhtu sisdoalu. ...
Biskop Schønheyder lei galledanmátkkis Finnmárkkus 1790:s ja finai dalle maid Láhpis. Mátkečállosis čállá son earet eará Láhpi birra ná: «Ungdommens kundskab er meget fattig. Kun 1 finneskolemester. Klokkeren gammel og avfeldig». («Nuorain ii leat ollu máhtolašvuohta. Dušše 1 sámeskuvlameasttir. Luhkkár boaris ja nohkan.») ...
Schønheyder lea vuosttaš gii muitala midjiide ahte Láhpis lea leamaš sámeskuvlaoahpaheaddji. Man guhká dáppe leamaš diekkár oahpaheaddji, dan eat dieđe. Muhto almmatge: Johtti oahpaheaddji doaibma Láhpis, gos olbmot orrot nu bieđgguid, dan áiggi go lei oanehis oahppanáigi, ii leat dákkár čoavddus mii sáhttá addit nu buriid bohtosiid. Ain nu maŋŋit go 1850:s daddjo ahte sámemánáin lea dušše 4 beaivvi skuvla jagis. .
Dáppe Láhpis leat mis hui unnán dieđut skuvladilálašvuođaid birra. Sámekuvlaoahpaheaddji maid Schønheyder namuha, ii sáhte leamaš beare guhká iežas virggis. 1801 olmmošlohkamis ii namuhuvvo diekkár skuvlameašttir. Skábmamánu 5. beaivvi 1804 čállá suohkanbáhppa Struve Láhpis ahte álbmot ii mávsse maidege skuvlaolbmáide (oahpaheddjiide), ja ahte váhnemat eai birgen mánáideaset haga ruovttuin. ...
Ii lihkostuvvan nu bures oahpahit sápmelaččaide dárogiela, ja oppalohkái ii buktán skuvlla bargu beare buriid šattuid. Dan duođaštit ollu cealkámušat dien áiggis. 1802:s čállá ge Hámmárfeastta suohkanbáhppa Qvale: «Man finder kun faa blandt Finnerne, der kan læse taalelig i en dansk Bog, færre, der kan gjøre Rede for deres Kristendom...». («Sámiid gaskkas gávdnojit dušše áibbas moattes geat máhttet oalle bures lohkat dánskkagiel girjji, vel hárvvibut leat sii, geat máhttet iežaset risttalašvuođa čilget...».).
... Muhto vaikko ledje ge dávddat ja soahti: Veaháš skuvlejupmi aŋkke lei, maiddái sámi mánáide. 1809:s gullat vuosttaš geardde muhtun oahpaheaddji birra Ákšovuonas. Su namma lei Jacob Pedersen. Vearrodieđuin lea su namma čállojuvvon «Skattefinner» vuollái. Dasto son lea sápmelaš, ja lea várra leamaš johtti skuvlaoahpaheaddji – dahje nugo gohčodedje – skuvlaolmmái – Ákšovuona sámi mánáide, soaitá maid leamaš Cukcavuonas dahje muđuige Láhpis. ...
Dalá áiggi mánáin ja nuorain ii lean nu ollu bajásčuvgehus. Muhtun galledeamis Láhpis jagis 1819 čohkkejedje 25 máná, ja eanas oassi ledje várra sámi mánát, muhto dušše moattes sis máhtte lohkat girjjis dahje vástidit gažaldagaid. Doppe ii lean leamaš skuvlaoahpaheaddji guhkes áigái. «Ii leat vejolaš oažžut čeahpes sámeskuvlaolbmá suohkanii», daddjui. 1826:s lei johtti skuvlaoahpaheaddji Láhpis, «gos eanas oassi ássiin ledje sápmelaččat, ja gos dievddut ipmirdedje veaháš dárogiela, muhto nissonolbmot eai, ja gos skuvlaolmmái (oahpaheaddji) lei dáčča gii ii ipmirdan sámegiela».
... Dán háve lei Stockfleth Ákšovuonas sullii guokte vahku. Son logai dan guovllu sámi nuoraiguin, čállá son, mii ferte mearkkašit ahte son lágidii skuvlla doppe. Sáhttá leamaš rihppaskuvla, muhto eanemus jáhkehahtti lea ahte lea leamaš dábálaš skuvla, daningo dien áiggi ii lean konfirmašuvdna Ákšovuonas. Ákšovuonas ferte leamaš skuvla ja sierra skuvlavisti juo dalle. 1859:s dahje sullii dieid áiggiid – nugo celkojuvvo – sirdojuvvui skuvlavisti Hamnas Ákšovutnii, dahje Nøisomhed nammasaš báikái, nugo giehmánne Buck lei gohčodišgoahtán iežas báikki, gos ieš ásai ja jođihii gávppi. Ferte leamaš oahpaheaddjivátni Ákšovuonas mii lea dagahan ahte Stockfleth lea ferten boahtit deike. ...
Maiddái dán oktavuođas guoskkaha Stockfleth Ákšovuona ja Dálbmeluovtta sámi nuoraid máhtolašvuođadási. «Det var en merkelig Fremgang disse tvende Folks Ungdom i de sidste tvende Aar, efter Indførelsen af Lærebøger i deres Fædrenesprog, havde gjort». (Maŋemus moadde jagi leat dáid guovtti álbmoga nuorat imašlaččat ovdánan, maŋŋá go oažžugohte iežaset eatnigillii oahppogirjjiid.) Ii ge son čále duođi eanet dien ášši birra, ii soaitte ge leat leamaš nu ollu eanet maid čállit. ... ...
1840:s lei Láhppái boahtán ođđa suohkanbáhppa. Namalassii Christoffer Andreas Lassen. Su birra mii gullat eará oktavuođain. Son manai Stockfletha beallái giellanákkus. Su maŋisboahtti, Markus Meyer, gii bođii Láhppái geassemánus 1848, lei dáruiduhttinolmmái ja son sirddii nákku báikkálaš dássái.
Láhpi skuvlamánát ledje ollu eret skuvllas, ja skuvlakommišuvdna lei veardidan geavahit bággogaskaomiid oažžun dihtii mánáid skuvlii. Vearrámus dilis ledje sámi mánát jus sii jávke skuvllas, go sin váhnemat eai sáhttán veahkehit lohkamiin ruovttus, daningo sii eai lohkan iežaset ipmirdit olus maidege sámegiel girjjiin, namalassii Stockfletha girjjiin.
Dát bođii ovdan go bismma Kjerschow ja Dálbmeluovtta proavás Aars galledeigga Láhpi suoidnemánu 8. beaivvi 1846.
Proavás Aars ja suohkanbáhppa Meyer leigga ođđa galledanmátkkis Láhpis 3 jagi maŋŋil. Dalle soai gávnnaheigga ahte dárogielagat ja dat sámi nuorat geat hupme dárogiela, máhtte eanet go dat sápmelaččat geaidda oahpahuvvui dušše sámegillii. Ja dan rájes mearriduvvui ahte buot sámi mánát galget oahpahuvvot dušše dárogillii.
Jens Mortensen, – riegádeamis suopmelaš (kveana), muhto humai sihke dárogiela ja sámegiela, lei leamaš skuvlameašttir ruovttubáikkistis Ákšovuonas 1838' rájes, gos skuvlavisti lei Hamna nammasaš báikkis. Go lei rihppaskuvla Láhpis, de son manai dohko iežas ohppiiguin vai beasai dulkot sidjiide go báhppa skuvlii konfirmánttaid. Muhto olbmot eai lean duhtavaččat Mortenseniin, daningo son lei láiki ja fuollameahttun. Ovdal lei son oahpahan sámegillii, muhto maŋŋel bismma galledeami 1849:s fertii son oahpahišgoahtit dárogillii. Dat lei báhpa ja proavvása dáhttu, logai son. Váhnemat eai diehtán maid galge dahkat, sis ii lean goassege jerrojuvvon dien áššis. Ja borgemánus 1850 bođii fáhkkestaga ođđa diehtu: Proavás lei sádden dieđu ahte buot sámi mánáide galggai fas addot oahppu sámegillii. Váhnemat šadde eahpesihkkarat go skuvllas čađat molso gielaid. Sii eai diehtán maid galge, ja eai ge diehtán mii mánáide livččii buoremus: Galgego lohkat dárogiela, vai galgego lohkat sámegiela?
Proavás lei molson oaivila daningo son lei fas fitnan galledeamen Láhpi, borgemánu 11. beaivvi 1850. Dál son lei ges vásihan dan ahte sámi mánát lohke dárogiela, muhto eai ipmirdan ieža maid lohke. De son attii ge fas dieđu ahte sámi mánáid oahpahangiella galggai leat sámegiella. De lea fas bismma galledeapmi Láhpis. Dál ges geassemánu 26. beaivvi 1851. Lei boahtán ođđa bisma. Kjerschow sadjái lei boahtán Juell.
Jens Mortensen lei guovvamánus biddjojuvvon eret sámi oahpaheaddjivirggis, muhto son lei mielde galledeamis, ja čilgii doppe ahte dan áiggis go son lei oahpaheaddjin, de lei dáhpáhuvvan ahte muhtun sámi váhnemat ledje sávvan ahte sin mánát galge oahpahuvvot dárogillii, daningo lei gullogoahtán ahte «sámegiella galggai jávkaduvvot». Čuvgejuvvui maid ahte lei buorre doaivva gávdnat sámi oahpaheaddji Mortensena sadjái «Láhpi sámi ja Ákšovuona skuvlabiirii». Ii lean čállojuvvon skuvlajournála oahpaheddjiid «váilevaš čállinmáhtu» sivas. Oktanaga Jens Mortenseniin lea maid leamaš sámi oahpaheaddji Beasfearddas (Jogas). Namalassii Johan Peder Pedersen, gii ásai Hommelviikkas, ja gii ferte lean luohpan oahpaheaddjin birrasiid 1850-logus.
Stockfletha girjjit geavahuvvojedje dál buot sámeskuvlla oahpahusas. Ođđa bismmas ii leat mihkkege vuosteháguid dasa.
Guokte jagi maŋŋil lea J. Wetlesen Oarje-Finnmárkku proavás. Son gávnnaha ahte sámi mánáin Láhpis lea heittot máhttu. Su oaivila mielde lea dasa sivvan ahte sámeskuvlaoahpaheaddjis váilu «beroštupmi iežas gohččumii», ja go váhnemat leat nu šlunddit ja geafit.
Lea čielggas ahte bisma dáhtui bearráigeahččat skuvlla risttalašvuođa oahpaheami.1854:s lea son fas galledanmátkkis Láhpis. Son gávnnaha ahte sámi mánát leat bázahallan oahpu ja lohkama dáfus, vaikko sis leamaš giellačeahppi oahpaheaddjin. Áibbas diehtemeahttunvuođas leigga guokte máná geaid váhnemat ledje sihtan oahpahit dárogillii, ja soai eaba ipmirdan maidege das maid oahpahalaiga bajiloaivvi, čilgii oahpaheaddji. Suohkanbáhppa Meyer beasai ge de gullat ahte sus ii ábuhan diktit váhnemiid mearridit makkár gillii sin mánáid galggai oahpahit. Bisma lei fámolaš olmmoš.
Leat ollu duođaštusat dasa ahte Láhpi sámi mánáin lei heittot dárogiel máhttu gaskkamuttos 1800-logu. Nu čállá ge dasto Meyer reivves, mii lea beaiváduvvon 1.12.1848 – go lea leamaš dáppe jahkebeali, – ahte Láhpi sámit leat «vudjon garra ja vártnuhis dillái», muhto čeahpimusat sis gal máhttet hupmat dárogiela. Son mihtidii olbmo bajáščuvgejumi dárogiel máhtuin. Ieš son ii gal máhttán sámegiela, ja de ii sáhttán ge hupmat iežas báhpasuohkana mánáiguin sin iežaset eatnigillii, ja liikká son lea gávnnahan ahte sis geat máhttet dárogiela lea eanet diehtu go sis geat eai máhte dan giela.
1850' giđa ja geasi lei semináraoahpaheaddji A. J. Lasson stipeandamátkkis Oarje-Finnmárkkus. Son lei sámegiel čeahppi, ja ulbmil su mátkkiin lei studeret giela olbmuid searvvis. Muhto bisma lei su maid bivdán geahččat skuvladilálašvuođaid.
Lasson finadii maid Ákšovuonas, ja maid son doppe oinnii, dat gal hirpmástuhtii su. Dárogiella lei eatnasiidda áibbas amas, maiddái dievdduide. Son muitala ahte doppe ásset 30 sámi bearraša «dan guokte miilla guhkkosaš vuotnagáttis, geat ráivot suohkadeamos seavdnjadasas»..
Dáppe son deaivvadii ge 40 jahkásaš sápmelaččain gii máhtii dušše moadde sáni dárogiela, ja nugo Lasson dadjá: «Ráhkis áhčči, movt don vuorddát mu máhttit iežat gažaldagaide vástidit, mun gii lean oahpahuvvon dušše dárogillii, maid in ipmirdan dalle in ge ipmir dál ge»?
Mii leat gullan veaháš galledeami birra Láhpis 1849:s, dalle go proavás Aars ja suohkanbáhppa Meyer leigga gávnnahan ahte dat sámi mánát geat ledje ožžon dušše sámegillii oahpu, ledje máhtolašvuođa dáfus mihá maŋŋelis go sii geaidda lei oahpahuvvon dárogillii.
Orru leamen nu ahte suohkanbáhppa lea iežas vásáhusaid garraseappot vel deattuhan go lea muitalan proavásii. Muhto proavás orru vihkon ahte buot ii leat nu go lei muitaluvvon sutnje. Maŋit jagi lei son fas Láhpis, ja dál son oaččui doppe eará vásáhusaid.
Galledanmátkkis 1849:s bivddii ovttajienalaš čoagganeapmi ahte dárogiella ferte ovddiduvvot «áidna gaskaoapmin mainna dát olbmot (sápmelaččat) sáhttet joksat seamma diđolašvuođa go searvegotti dárrolaččat». Lea čielggas ahte lea Meyera vuoigŋa mii duddjo čoahkkimis. Son geavaha sullasaš cealkagiid go cuoŋománu 14. beaivvi seamma jagi čállá cealkámuša departementii. Son čuoččuha ahte álbmot doarju su oainnu, eai dušše báhpasuohkana oahppan ja skuvlejuvvon dievddut, muhto maiddái dat sápmelaččat geat ledje dan oaivilis ahte olmmoš joksá buoret kultuvrra ja čuvgejumi dušše dárogiela bokte. Sámegiel oahppogirjjit «leat bággejuvvon skuvlii», ja čállingiella lei amas sihke mánáide ja váhnemiidda.
Láhpi suohkanstivra, man sátnejođiheaddji lei Meyer, lei čoahkkimis 2. beaivvi cuoŋománus 1849 cealkán ahte dárogiella lea «áidna vuohki movt oažžut sápmelaččaid olahit duohta čuvgejumi ja kultuvrra».
Ja lei ge cuoŋománnu 1849 go Láhpi dáruiduhttinovddideaddji álggahii garra vuostálastima sámegiela vuostá. Giehmánne Hjort Stuwitz – gii maiddái lei suohkanstivraáirras, čállá seamma mánu 17. beaivvi, ahte go son bođii oahpaheaddjin Láhppái 30 jagi das ovdal, de son deaivvadii doppe oalle bures bajásčuvgejuvvon álbmogiin. Sivvan dasa lei ahte dárogiel oahpaheaddji, gii lei riegádeamis dárrolaš, lei oahpahan dušše dárogillii, ja lei leamaš čeahpes oahpaheaddji gii lei bargan buori barggu. «Muhto dál gal lei heajos dilli». Jus dasa galgá siva gávdnat, de ferte ohcat dain sámegiel oahppogirjjiin maid eai mánát eai ge váhnemat ipmirdan, «ja guhkkin eret vel oahpaheaddji».
Ii Álttá/Dálbmeluovtta ovdagoddi ge, gos proavás Aars lei leamaš sátnejođiheaddjin, diehtán beare ollu buriid cealkit Stockfletha birra. Muhtun mearrádusas mii dahkkui 1849:s, celkojuvvo ahte dárogiella galgá leat váldogiellan oskku oahpaheamis, daningo lei dovddus ášši ahte eanas oassi sápmelaččain dáhttot iežaset mánáide dárogiel oahpahusa.
Lea čielggas ahte báhppa ja proavás leaba bures ovttasdoaibman, ja nu maiddái Álttá/Dálbmeluovtta ja Láhpi ovdagottit. Mearrádusaid ja cealkámušaid ulbmila sáhttá vuohttit. ... ...
Sámi mánát eai ožžon dohkálaš oahpu skuvllas dien áiggi, eai dalá áiggi dili ektui ge. Ja de mii eat geahča ge giellaoahpahussii mii máŋgga oktavuođas ii oba sáhttán ge gohčoduvvot oahpahussan, daningo mánát eai ipmirdan dan maid lohke. Skuvlaáigi lei gáržžiduvvon 2 dahje 3 vahkkui, jus juo oppanassiige čađahuvvui oahpahus, namalassii jus lei oahpaheaddji gii sáhtii oahpahit. Semináraoahpaheaddji Lasson cealká iežas dieđáhusas stipeandamátkkis maid čađahii 1850:s ahte Oarje-Finnmárkku sámi mánát ledje dušše 4 beaivvi jagis skuvllas.
Oahpaheapmi gáržžiduvvui dábálaččat dušše lohkamii ja oskku oahpahussii, dat lei maid mánát ohppe. Láhpis ii gal buorránan oahpaheaddjidilli, vaikko oahpaheaddjiskuvla lei ge sirdojuvvon Romsii, ja lei sadji mihá eanet ohppiide go ovdal. Láhpi oahpaheddjiin – sihke sis geat oahpahedje dáru mánáid ja sis geat oahpahedje sámi mánáid – váillui oahppu – ain 1860:s go ođđa álbmotskuvlaláhka bođii. Sin ledje njulgestaga viežžan geainnuid alde oahpaheaddjin. Soittii lean ahte báhppa, boarrasit oahpaheaddji dahje luhkkár lea veaháš sin oahpahan, muhto ii leat sihkar ahte sii ožžo oppanassiige oahpu. Ja gal de juo diehtá movt oahpaheapmi šattai. Sápmelaččat ledje čielga eanetlohku Láhpi álbmogis, ja eanas oassi sis eai bálljo máhttán dárogiela dahje eai oppanassiige máhttán dan. ...
Orru leamen nu ahte lea dáid áiggiid, birrasiid 1861:s, maŋŋil go skuvla lea sirdojuvvon ja ođđasis huksejuvvon «Nøisomhet» báikái – go Andreas Aslaksen boahtá Ákšovutnii oahpaheaddjin ja girkolávlun. Ákšovutnii huksejuvvui girku 1848:s, ja girkus galggai leat lávlunláidesteaddji.
Andreas Aslaksen lei olmmošloguid mielde sápmelaš, gii «hupmá bures dárogiela». ... Andreas Aslaksen barggai Ákšovuonas oahpaheaddjin 1867' rádjái, de šattai heaitit go dan guvlui bođii oahppan oahpaheaddji. Son lei Lars Edvard Larsen gii lei eret Loavganuoris. Sus lei Romssa oahpaheaddjiskuvllas eksámen, gos son jáhkkimis maid lei lohkan sámegiela. Son ferte leat heaitán oahpaheaddjin maŋŋel 1870. Go dan jagi čađahii Peder Morten Nuth eksámena Álttá oahpaheaddjiskuvllas, ja muitaluvvo ahte son oaččui oahpaheaddjivirggi Ákšovuonas dakka maŋŋelaš.. ... ... 1864:s bođii Lasse Andersen Buvrovuonas Návuona suohkanis deike Láhppái. Son ásai álggos Bártnatvutnii, ja dasto son fárrii Máreaddjui, ja dan maŋŋel fas Speaidnagohppái (Leirviikii). Son lei sápmelaš, gii «hupmá hui bures dárogiela» čuožžu 1865' olmmošlohkanskovis, gosa muđui lea merkejuvvon ahte son lei guolásteaddji ja dállodoalli. ... 1868:s lágidii son skuvlla Bártnatvuonas gos skuvlavisti lei, ja gos son vissa ieš maid orui. ... Daddjojuvvo ahte son barggai oahpaheaddjin gitta dassážii go su sadjái bođii oahpaheaddji geas lei oahpaheaddjiskuvllas eksámen..
 |  |
| Láhpi skuvla 1907 (Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoakkáldat) |
Ákšovuona internáhtta 1913 (Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoakkáldat) |
Lasse Andersena áiggi lei Láhppi dakkár «muhttásanguovlu», ja go eanas oassi su guovllu mánáin ledje sámegielagat, de galggai oahpahuvvot sámegillii. Muhto nugo daddjojuvvo bagadusas. «Oahpaheaddji galggai čađat atnit muittus dan ahte dárogiella dađistaga galggai šaddat oahpahusgiellan mánáid viidásit oahpaheamis.» Lasse lei lágalaš olmmái, ja son gal sihkkarit čuovui dien bagadusa. Muhto bisma Essendrop gii galledii Láhppái 1866:s, ii lean duhtavaš oahpahemiin. Su oaivila mielde lei mánáide oahpahuvvon beare ollu sámegillii. Bisma ii orron muitimin maid bagadusa sánit dadje oahpahangiela birra.
Lasse Andersen lei leastadianalaš, ja son lea sihkkarit oahpahan iežas ohppiide buori risttalašvuođa. Bisma Skaar áiggui oččodit su oahpaheaddjiskuvlii, muhto Lasse mielas lei son beare boaris skuvlii álgit.
Mii leat juo namuhan Peder Morten Nutha. Oažžun dihtii eanet oahpaheddjiid «Finnmárkku muhttásanguovlluide», ásahuvvui 1863:s oahpaheaddjiskuvla Áltái. Diet skuvla loahpahuvvui 1870:s, go lei leamaš doaimmas dušše 7 jagi, ja 25 oahpaheaddji ledje čađahan oahpu dan skuvllas. Skuvlla ohppiid birra čállá rektor Qvigstad: «Dadjat juo buot oahppit ledje sámegielagat – ja kveanagielagat ja sin dárogielamáhttu lei viehka fuotni dalle go bohte ja álge oahppin».
Oahpaheaddji Nuth lei okta dain maŋemusain gii váccii Álttá oahpaheaddjiskuvlla. Helge Dahl čállá skuvlla birra girjjis Skolestell og språkpolitikk i Finnmark 1814 –1905, siidu 161, ahte Peder Morten Johannessen Nuth lei Láhpi sápmelaš, muhto su eatnigiella lea sámegiella ja dárogiella. Sus lei nuvttá oahpposadji (Sámifoanddastipeanda) go váccii Álttás skuvlla, nugo maiddái dain eará ohppiin ge lei. Su áhčči – Johan Peder Pedersen, Hommelviika, – lei leamaš sámeskuvlaoahpaheaddjin Beasfearddas (Jogas).. ...
Orru leamen sihkar ahte son beasai oahpaheaddji – ja girkolávluvirgái Ákšovutnii dakkaviđe go gearggai oahpaheaddjiskuvllas. 31.12.1900 rádjái lei Nuth bargan 29 jagi skuvllas, ja danne son ferte ge leat álgán oahpaheaddjibargui 1871:s. Álggos son várra lea oahpahan sihke Ákšovuonas ja Cukcavuonas, várra guovtti báikkis goappáge vuonas.
. ...
Son lei vuosttaš ja áidna sápmelaš Láhpis geas lei oahpaheaddjiskuvllas eksámen, ja son gárttai maid maŋemus sámegiela oahpaheaddjin dáppe. Buot oahpaheaddjit geat barge seamma áiggis go Nuth, ledje ožžon nuvttá skuvlasajiid Romssa oahpaheaddjiskuvlii ja ledje doppe oahppan sámegiela. Muhto vuosttažettiin dáiddii sámegiel máhttu lean oalle heittot, ja dasto lei 1880:s ráhkaduvvon ođđa bagadus gaskaboddosaš skuvlaguovlluid oahpaheddjiide, gos daddjui ahte «buot sámi ja kveana mánát galget oahpahuvvot lohkat, hupmat ja čálalaččat geavahit dárogiela. Oahpahangiella galgá leat dárogiella, sámegiella dahje kveanagiella galgá geavahuvvot dušše veahkkegaskaoapmin čilget dan maid mánát eai ipmir, ii ge galgga geavahuvvot eanet go bággodilálašvuođain.» Nu ahte ii lean beare stuora atnu dan sámegillii maid oahpaheaddjit ledje oahppan.
Ja dán áiggi rájes álggahuvvui ge duođalaš dáruiduhttin.