På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 2. Davvi Girji 2007.

Randi Nordback Madsen ja Trygve Madsen:

Skuvla sámiid várás gehččon máŋgga láhkai

Muitaluvvon Svein Lundii

Sámás: Else Turi

Trygve ja Randi Nordback Madsen čuččodeame barttaska ovddabealde Bassevuovddis Kárášjogas, 2003 beassážat.
(Govva: Svein Lund)

Eai dáidde leat galle dakkár náittosguimmeža, geain leat nu iešguđetlágan vásáhusat sámi mánáid skuvlavázzimis, go Trygve Madsenis ja Randi Nordback Madsenis. Sudnos leat oktiibuot vásáhusat sihke oahppin, studeantan, váhnemin, vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla oahpaheaddjin, rektorin, skuvladirektevran ja departemeantta konsuleantan. Soai leaba bargan máŋgga báikkis nugo Guovdageainnus, Kárášjogas, Davvesiiddas, Čáhcesullos ja Oslos.

Randi Nordback Madsen riegádii 1930:s ja bajásšattai Follafossas Davvi-Trøndelágas. Go son vuosttaš geardde deaivvadii sámi ohppiiguin, de ii máhttán sánige sámegiela.

Trygve Madsen riegádii 1927:s ja bajásšattai Guovdageainnus, gos su áhčči lei oahpaheaddjin. Ruovttugiella lei dárogiella, muhto son oahpai sámegiela mánnán juo.

Finaimet sudno galledeamen Hønefossas Buskerudas ja barttas Bassevuovddis Kárášjogas ja nu beasaimetge gullat veahá das maid soai leaba vásihan.

– Ii oktage lean muitalan eará gielaid birra go dárogiela

– Mu álbmotskuvla lei boares giliálbmotskuvla, muitala Randi. – Mii vácciimet skuvlla juohke nuppi beaivvi, ja daid beivviid go ii lean skuvla, de ledjen bearrašan mielde bargamin máŋggalágan bargguid, ee. gilvviimet muoraid.

Maŋŋá álbmotskuvlla, de háliidin joatkit skuvlavázzima, muhto báikkálaš birrasis lei unnán doarjja dasa. Datte bessen mátkái ja gearggahin gymnása Oslos. Maŋŋá gymnása ohcen oahpaheaddjiskuvlii, muhto in beassan dohko álgit go ledjen menddo nuorra. Baicca bessen bargui Finnmárkui sadjásašoahpaheaddjin.

– In diehtán ollenge mii mus lei vuordagis. Ii oktage lean muitalan munnje ahte doppe sáhtán deaivvadit ohppiiguin geat hálle eará giela go dárogiela. Ja čájehuvvui ahte eanaš oahppit ledje sámegielagat ja dárogiela gal máhtte unnán. Mun lean maŋŋá jurddašan ahte ohppe go son sii maidege dan jagi go mun ledjen doppe. Diet jahki bisánii munnje muitui. Áddejin ahte juoga lei áibbas endorii, go Norggas sáhtii oažžut artiuma [Examen artium = gymnásaeksamen, dárbbašlaš eksámen beassat universitehtii. Vástidii sullii dálá joatkkaskuvlla oppalašfágalaš suorggi eksamenii.] gulakeahttá ahte doppe leat seamma riikka olbmot, geat hálle eará giela go dárogiela.

Go Randi lei bargan jagi sadjásašoahpaheaddjin, de manai Levangerii oahpaheaddjiskuvlii. Finnmárkku vásáhusaidis geažil son dalle čálii pedagogihka sierrabargun sámi ohppiid oahpahusa birra. Dát bargu lea sus ain áimmuin, ja go galledat su Hønefossas, de beassat geahčadit dan. Go jurddaša ahte dat lea čállojuvvon 1950-logu álggogeahčen, de dat lea vuđolaš bargu, ja dat suokkardallá dáruiduhttinpolitihka mii dalle jođihuvvui ja man son ieš lei searvvis dahkamin duohtan skuvllas. Dán barggus son buohtastahttá Sis-Finnmárkku ja Trøndelága skuvllaid ohppiid lohkanleavttu.

– Nu dalle jurddašedje, dadjá son dál. – Dan maid mii dál diehtit lohkama ja áddema birra, de sáhttá dadjat ahte dát ii addán rivttes gova. Ii leat lohkanleaktu, muhto ádden mii livččii galgan mihtiduvvot.

Guovttegielalaš dušše risttalašvuođas

Trygve šattai bajás ja váccii skuvlla áibbas eará birrasis:

– Mu váhnemat fárrejedje Sálttus Guovdageidnui jagis 1920. Mu áhčči, Ludvig Madsen, lei oahpaheaddji, ja eadni lei ruovttus viđain mánáin ja doalai náveha. Áhčči logai sámegiela báhppa Smithain, ja hállagođii sámegiela njuovžilit. Mu váhnen-guovttos ásaiga Guovdageainnus gitta eváhko rádjai 1944. Dalle soai fárriiga ruovttuguvlui Sáltui. Áhčči beasai oahpaheaddjin dohko, ja dohko soai ásaiduvaiga.

Guovdageainnu skuvllas mis ledje njeallje oahpaheaddji. Áhči lassin ledje Anders Bongo, Alfred Larsen ja Marit Grønolen. Marit Grønolen lei áidna sis gii ii hállan sámegiela. Risttalašvuođas ledje mis guovttegielalaš girjjit, sihke katekisma, biibbalhistorjá ja dieđusge Biibbal vel. Mii sáhtiimet lohkat ja muitalit jitnosit ruovttubihtáid dan gillii masa háliideimmet. Muđui mis ledje dušše dárogiel oahppogirjjit, muhto oahpaheaddjit geavahedje ollu sámegiela oahpahusas, ainjuo gitta 4.–5. luohká rádjai.

Midjiide, geat ásaimet Sis-Finnmárkkus, ii lean álki álgit joatkkaohppui dan áigge. Ovdal soađi vácciiga dušše guovttis realskuvlla. Nubbi lei mu oabbá, ja nubbi gis Edel Hætta Eriksen. [Geahča Edel Hætta Eriksena muitalus, Sámi skuvlahistorjá 1.]

Mun áigon šaddat oahpaheaddjin, muhto dat ii lean mihkkege álkes áššiid. Guovdageainnus in ožžon go 6 jagi álbmotskuvlla. Vai beasan joatkit, de vulgen Trøndelágii. Doppe Levangeris mun vázzen gávpeskuvlla ja Skogn álbmotallaskuvllas gis guovttemánnosaš bajilmáhttinkurssa, mii lei jurddašuvvon oahpaheaddjiskuvlii sisabeassangeahččaleami várás. Dasa lassin vel čađahin dárogiela ja rehkenastima korrespondánsakurssaid go ledjen militearas. Dát dagahedje ahte bessen álgit Levangerii 4-jagi oahpaheaddjiskuvlii. Doppe moai Randiin gávnnadeimme, son váccii 2-jagi suorggi. Maŋimuš jagi oahpaheaddjiskuvllas válden maiddái skuvlalávlunoahpaheaddjieksámena Troanddima Musihkkakonservatorias.

1953' rájes 1955' rádjai Trygve barggai oahpaheaddjin Kárášjogas ja skuvlajagi 1955 barggaiga goappašagat Malmas Davvi-Trøndelágas.

1956' rájes 1958' rádjai Trygve Madsen barggai prográmmačállin sámeradios, mii dalle lei oassin NRK-Finnmárkkus Čáhcesullos. Doppe son lei vuosttaš ja áidna bargi, gii barggai ollesáiggi ja sus leige ovddasvástádus sámi sáddagiidda.

– Mis lei Erling Hirsti gii logai ođđasiid, Agnes Øwre ráhkadii dálueamitprográmmaid ja mu viellja Erland Madsen lágidii gis eanadoalloprográmmaid. Mus alddán lei mánáidprográmma lassin ovddasvástádus organiseremii. Skuvlaáššit unnán gullojedje dáin prográmmain. Mii muitaleimmet veahá das maid Sámelávdegoddi barggai, muhto lávdegotti árvalus ii boahtán ovdalgo mun heiten doppe.

Oktasaš bargosajit Kárášjogas

Áigodagas 1958-60 barggaiga goappašagat Rájá skuvllas Kárášjoga gielddas, Trygve lei jođiheaddjin ja Randi oahpaheaddjin. 1960:s fárriiga Kárášjoga skuvlii, mii lei márkanbáikkis, doppe soai barggaiga seamma bargguid. Dát lei dakkár áigi goas ledje ollu riiddut. Dáruiduhttinpolitihkkárat vašuhedje buot mii jo leaččai sámegillii gullevaš skuvllas.

– Muittán ovtta oahpaheaddji gean namma lei Eivind Tønnesen, ja gii lei suovvan ohppiid čállit moadde sámegiel sáni, muitala Trygve. – Dan gal dáruiduhttindoarjaleaddjit válde ovdan skuvlastivrras ja háliidedje ahte oahpaheaddji galggai cuiggoduvvot. Nu garas lei dáruiduhttinpolitihkka mii dalle lei fámolaš gielddas.

Lávlun ja musihkka skuvllas

Olles eallima lea Trygve beroštan lávlumis ja musihkas. Jo mánnán hágai geasanasa, ja ain čuojahallá dáinna čuojanasain, ee. Ringerike geasanasjoavkkus. Muđui son lea eanemusat čuojahan piano. Son lea bidjan šuoŋa máŋgga lávlagii ja go buot vuosttamuš sámi lávlunskearru ilmmai 50-logus, de lávllui Marie Varsi Gussavuordi masa Trygve Madsen lei šuoŋa bidjan. Son lea maid jorgalan ollu lávlagiid sámegillii ja almmustahttán guovttegielalaš lávlungirjji ovttas Isak Østmoin ja Thorleif Bergain.[Lávlagirji – samisk sangbok. Universitetsforlaget 1975]

– Mii eat beassan juigosiid gal geavahišgoahtit skuvllas. Jos mii dan livččiimet dahkan, ja váhnemat dan gullan, de livččen lihcohallan. Áidna maid sáhtiimet dahkat lei heivehit dárogiel lávlagiid sámegillii ja ráhkadit ođđa lávlagiid. Ovtta dain vuosttaš sámegiel lávlungirjjiin doaimmahii Pekka Lukkari. Vuosttaš girji ilmmai 1948:s, nubbi gis 1980:s. Das ledje vihtta ođđa lávlaga maiguin moai ovttasbarggaime.

Hutkás ja ealljáris mátta-norgalaš musihkkaoahpaheaddji álggii streaŋgačuojanasaid čuojahanoahpahusa, ja boađus lei dát čuojahanjoavku.
(Foto: Trygve Madsen)

Sámegiela vuođđofága Oslos

Áigodaga 1962–63 leigga sihke Randi ja Trygve Oslos lohkamin sámegiela vuođđofága. Dalle lei vuosttaš geardde go sáhtii lohkat vuođđofága Oslos. Oahpaheddjiide fállojuvvui jagi lohkanvirgelohpi lohkat sámegiela, ja čatnanáigi lei 5 jagi. Dán fágii ii gáibiduvvon lohkangelbbolašvuohta. Oažžut lohkangelbbolašvuođa lei juoga eará go maŋŋá, áidna mii galggai lei gymnása eksámen dahje examen artium, manin dan dalle gohčodedje. Randis lei lohkangelbbolašvuohta, go lei vázzán gymnása, muhto Trygves ii lean dat dalá njuolggadusaid mielde, vaikko sus lei 4-jagi oahpaheaddjiskuvla ja dárogiela gaskafága Norgga oahpaheaddjiskuvllas. Sámegiella lei danin áidna fága maid son sáhtii lohkat universitehtas.

Sámegiela oahpaheaddjit ledje Thor Frette, Knut Bergsland ja Asbjørn Nesheim.
– Sii ledje iešguđetláganat: Frette lei systemáhtalaš ja teorehtalaš, Bergsland lei gis hui mohkkái ja Nesheim, geas lei váldoovddasvástádus kulturhistorjjás, lei hui čeahppi oahpahit. Giellaoassi lei hui teorehtalaš giellaoahppa. Studeanttat ledje sihke olbmot, geain lei sámegiella eatnigiellan ja olbmot, geat eai báljo máhttán sámegiela ovdalaččas. Eanaš studeanttat bohte Finnmárkkus, ja fága gohčoduvvui «Finnmárkku sámegiellan». Oahpahus lei dárogillii ja studeanttat galge maiddái vástidit dárogillii eksámenis. Studeanttaid searvvis ledje máŋggas, geat maŋŋil šadde guovddáš olmmožin sámi skuvllas ja kultureallimis, nugo Nils ja Laila Jernsletten, Thorleif Berg, Kristian Nymo, Anna Mørk ja Isak Østmo.

Dan áigge galge oahpaheaddjit, geain lei dábálaš oahpaheaddjioahppu ja geat válde lassioahpu, ohcat skuvlastivrras oažžut adjunktagelbbolašvuođa dohkkehuvvot. Maŋŋá go sámegiela vuođđofága cevzzii, de Randi ozai oažžut adjunktagelbbolašvuođa dohkkehuvvot. Skuvlahoavda árvalii biehttalit ohcamuša, ja skuvlastivra mieđihii dasa. Sii oaivvildedje ahte sámegiella ii lean oahpahusfága, ja danin ii lohkkojuvvon buorrin skuvllas. Randi váidalii Skuvladirektevrii ja doppe oaččui doarjaga. Muhto skuvlahoavda ii vuollánan ja váidalii ášši departementii. Departemeantta mearrádusa vuođul de oaččui viimmat dan dohkkehuvvot. De lei celkojuvvon bajimuš dásis ahte sámegiella lei gelbbolašvuohta man skuvla dárbbašii. Muhto ain galge mannat ollu jagit ovdalgo fága iđii vuođđoskuvlla diibmoplánii.

Sámegiella dárogiela nannema várás

Go beassagohte oahpahit sámegiela álgodásis, de váhnemat eai lean nu mielas dasa. Go skuvladirektevra sáddii čállosa dán birra, de ákkastalai ahte sámegieloahpahus lei dárogiela nannema várás. Vaikko ollugat oaivvildedjege ahte lohkat ja čállit sámegiela lea iešalddis mávssolaš, de lei dárogiela oahppan ain áidna dohkkehuvvon mihttun.

Trygve ja Randi barggaiga goappašagat Kárášjoga mánáidskuvllas go sámegiela álgooahpahus álggahuvvui 1967:s. Ledje 7 oahppi, geat ožžo sámegiela oahpahusa vuosttaš jagi, buohkat gulle márkanbirii. Trygve oahpahii sidjiide sámegiela, Randi gis dárogiela. Ii lean dušše sámegieloahpahus mii lei ođas, muhto maiddái ahte dárogiella galggai oahpahuvvot amasgiellan nugo dat lei ohppiide, dárogiella ii oahpahuvvon juonin man sii «berrejedje» áddet. [Trygve Madsen muitala eambbo dán birra artihkalis Norgga sámeskuvlla birra, girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. ]

Kárášjoga gildii ásahuvvui áigá jo nuoraidskuvla, ja sii besse vásihit nuppástuhtti ortnegiid ahte mo nuoraidskuvla galggai organiserejuvvot.

– Váigadeamos lei kursaplánaáigodat. Váhnemat dábálaččat válljejedje vuolimus kursaplána, eai sii navdán mánáideaset nagodit eambbo. Eará birrasiingis váhnemiin ledje eambbo vuordámušat mánáidasaset, ja válljejedje bajimuš kursaplána, vaikko vel oahppit eai lean nu čeahpit. Boađus ii šaddan govttolaš: Muhtin kursaplána 2 oahppi, gii oaččui Hui buorre (Mg) árvvoštallojuvvui heajubun go kursplana 3 oahppi geas lei Oalle buorre (Ng). Ja sámegielat ohppiide dat čuozai eambbo go earáide go ohce joatkkaskuvllaide, eai sii beassan dohko álgit, go sis ledje vuolit kursaplánat nuoraidskuvllas.

Kárášjogas soai oassálasttiiga ollu kultuvrralaš doaimmain báikkis. Vuosttaš jagiid go leigga Kárášjogas, de Trygve láidestii seahkalaskoara. Jagiid 1958–60 Trygve lei searvvis álggaheamen teáhterjoavkku «Katta» (Karasjok Amatør-Teater Til Adspredelse). Dat čájehedje Folk og røvere i Kardemomme by (Olbmot ja rievvárat Kardemomme gávpogis), Huset i skogen (Dállu meahcis), Jeppe på Bjerget (Jeagge-Jussá) ja My fair lady. Buot dát bihtát čájehuvvojedje dárogillii. Trygve maid lágidii riikkateáhterčájálmasaid sámegillii, vuosttaš lei Dávggáid vuolde 1963:s, nubbi lei Dola birra Per Hættain. Trygve ja Randi leigga maid čájeheamen Riikkateáhtera vuosttaš vávváteáhterčájáhusa; Mikku-Mát'te ja su us'tibat.

Trygve Madsen barggai hui áŋgirit oaččuhit sámegiel teáhtera. 1960-logus jođii Riksteateret ovttasbarggus Svenska Teaterniin sámegiel vávváteáhteriin.

Oslo: Ohppiidlonohallan ja sámegielkursa

1968:s válljejuvvui Randi Norgga oahpaheaddjisearvvi nubbinjođiheaddjin, ja fárrii dalle Osloi. Dát doaibma sus lei gitta 1973' rádjai. Maŋŋá oahpaheaddjisearvvi áiggi, de lei Randi rektorin Oslos, álggos vuos Årvollas, ja dasto Nordseter nuoraidskuvllas.

Trygve fárrii maiddái Osloi, gos son bargagođii rektorin kránnjágielddas Nittedalas ja maŋŋil Munkerud skuvllas Oslos. Munkerudas barggadettiin son lei njunnošis láidesteamen hui viiddis ohppiidlonohallama dán skuvlla ja Kárášjoga mánáidskuvlla gaskkas.

– Lei nu ahte SAS:s lei hirbmat buorre fálaldat mánáide, geat eai lean vel deavdán 12 jagi ja geat mátkkoštedje rávesolbmuiguin fárrolaga. Dat mearkkaša ahte dát lonohallan ii šaddan skuvllaide máksit eambbo go dábálaš leairaskuvla lahkosiin. Mii danin lonohalaimet boarraseamos ohppiid, geat sáhtte geavahit dán fálaldaga; 5. luohkkálaččaid. Oahppit orro guhtet guimmiideaset luhtte vahkku, ja sii čuvvo oahpahusa skuvllas. Kárášjogas oahppit fitne maiddái duoddaris, Oslos gis besse fitnat erenoamáš turistabáikkiin nugo Holmenkollenis ja Norgga Álbmotmuseas (Norsk Folkemuseumas). Stuorámus dáhpáhusaid searvvis lei go Kárášjoga oahppit bovdejuvvojedje Šlohttii Gonagas Ovllá lusa boradit.

Sáhtte leat 70–90 oahppi dákkár mátkkis mielde, nu ahte mii devddimet olles girdi ja SAS ii dáidde gal leat dinen áktánasat min dihtii. Nu ahte fargga heaittihedje dán fálaldaga ja mis ii lean šat várri joatkit lonohallama. Dál leat gollan sullii 30 jagi lonohallama rájes, muhto máŋga bearraša leat guhká doalahan oktavuođaid. Soapmásiin lea ain oktavuohta.

1980-logu álggus jearahišgohte sámegielkurssaid Oslos. Álggos jearai Sámiid Searvvi Ragnhild Nystad mus ahte sáhtášin go váldit badjelasan eahketkurssa. Veahá áiggi geažes fertiimet juohkit kurssa guovtti dássái, daid várás geat ledje álgodásis ja daidda geat jo máhtte veahá. Davvin-girjjit ledje aiddo ilbman, ja dat ledje ođđa čállinvuohkái. Dan in lean oahppan, mun fertejin ieš oahppat dađistaga go oahpahin.

Ja de Sámiid Searvi oččodišgođii sámegiela Oslo skuvllaide. Rektorat ledje guovtte oaivilis ahte galge go addit vejolašvuođa lonuhit ođđadárogiela sámegielain. Muhto de sáddii Girko- ja oahpahusdepartemeanta johtočállosa, mii čielggadii ášši. Dalle mun bidjen johtui čállosa iežan skuvllas ja muhtun kránnjá skuvllain ja oaččuimet 3-4 oahppi, geat háliidedje sámegiela. Skuvlastivra fertii meannudit ahte galggan go mun rektorin beassat geavahit oahpahusáigán sámegieloahpahussii.

Muhtun jagiid maŋŋá oaččuimet vuosttaš oahppi sámegielain joatkkaskuvlii. Son lei mus oahppin vuosttaš jagi, muhto de ožžon barggu Gironis ja fárrejin dohko, ja Randi válddii badjelasas dán oahppi nuppi jagi. Muhto de fárrii Randige davás, nu ahte goalmmát jagi oahpahii Bibbi Johnskareng su. Ártegeamos lei ahte dán oahppis ii lean sámi duogáš, son lei rivgonieida. Sus ii lean vejolašvuohta hállat sámegiela Oslos, nu ahte moai válddiime su mielde iežame bartii Kárášjohkii álo go dohko manaime.

Sámegiella Čáhcesullos ja Girkonjárggas

I1986:s nammaduvvui Randi Nordback Madsen Finnmárkku skuvladirektevran, dán virggis son lei 1992' rádjai. Dán áigodaga soai ásaiga Čáhcesullos.

Trygve muitala: – 1987:s sámi dáiddárorganisašuvnnat ásahedje oktasaš čállingotti. Dan sii gohčodedje «Čállin». Čuovvovaš organisašuvnnat vuođđudedje dan: SGS (Sámi Girječálliid Searvi), SDS (Sámi Dáiddačehpiid Searvi) ja SMS (Sámi Musihkkáriid Searvi). Mun álgen bargat čállin dohko ođđajagemánus 1987:s. Bessen bargat Čáhcesullos, muhto geahččalanáigodaga maŋŋá mii bisttii geassái 1988, gávnnaheimmet ahte kántuvra berrešii leat sámi guovddášguovllus, ja kántuvra de sirdojuvvui Kárájohkii.

– Dáiddárorganisašuvnnain barggadettiin jearai Čáhcesullo joatkkaskuvla mus ahte sáhtášin go oahpahit sámegiela doppe. Sis ii lean leamaš goassege sámegiela fálaldat ovdal, nu ahte mun ledjen vuosttaš sámegieloahpaheaddji doppe. Vuosttaš jagi lei mus dušše okta oahppi, ja ledjen dušše diibmooahpaheaddjin. Maŋit jagi juo ledje eanet oahppit, geat háliidedje oahppat sámegiela. Dalle mus lei olles oahpaheaddjivirgi, ja sámegiela lassin ledje vel moadde musihkkadiimmu. Dan maŋŋil lei olles bargu sámegielain ja vel eambboge. Maŋimuš jagi go ledjen doppe, de ledje mus 36 oahppi. Mun váruhin muitalit ohppiide ahte jos sii válljejit sámegiela, de sii čužžot nannosat juolggi alde go ohcet bargguide, ja dat ágga gal doaimmai! Mun oahpahin 4 dásis: sámegiela vuosttaš giellan ja nubbingiellan, daid geat ledje veahá oahppan sámegiela nuoraidskuvllas ja daid geat eai máhttán maidege. Eanaš oahppit ledje Deanus ja Unjárggas eret. Joavkkut ledje iešguđet sturrodagas, ovtta oahppis gitta logi oahppái.

Maŋimuš jagi lei mus vel sámegieloahpahus Girkonjárgga joatkkaskuvllas. Sii ledje heađis go váillui sámegieloahpaheaddji, ja munnje fálle jogo girdit dahje vuodjit dien gaskka. Muhto girdiruvttot eai heiven, nu ahte fertejin vuodjit 17 miilla goappáge guvlui juohke bearjadaga. Vulgen ruovttus 6 áigge iđđedis ja in joavdan ruoktot ovdalgo maŋŋiteahkeda. Ledje njeallje oahppi goabbat dásis.

«Sámevuostálasti» skuvladirektevra

Randi barggai skuvladirektevran daid áiggiid go sámi ohppiid skuvlafálaldat sakka nuppástuvai.

– Skuvladirektevra galggai dárkkistit ahte skuvlastivrraid mearrádusat ledje lágaid ja njuolggadusaid mielde. Mii geahčadeimmet danin skuvlastivrraid beavdegirjjiid. Guovdageainnu skuvlastivra lei mearridan álggahit sámegiela geatnegahtton fágan. Muhto dan áigge ii lean dasa láhkavuođđu, easkka maŋŋil šattai nu. Danin fertejinge cealkit ahte mearrádus ii lean lobálaš, vaikko vel livččenge dáhtton dan lobálažžan. Danin Sámi Áigi-aviisa fallehii mu sámevuostálasti skuvladirektevran.

Álggedettiin lei mis maiddái ovddasvástádus geahčadit oahpaheddjiid virgádemiid, dat mearkkaša ahte mii galggaimet dohkkehit skuvlastivrraid mearrádusaid. Maŋŋil daid adde gielddaide mearridit.

Skuvladirektevrras lei deaŧalaš bargu nannet oahpaheddjiid máhttodási. Danin álggaheimmetge kurssaid oahpaheddjiid várás – geahččalin maid álggahit kurssaid sámegiela oahpahusa várás, ovttasráđiid Sámi oahpahusráđiin. Deaŧalaš oassi dán barggus lei virgádit pedagogalaš konsuleanttaid gielddaide.

Finnmárkku skuvladirektevra oaččui oalle ollu ruđa juohkit gielddaide nannet sámi ohppiid oahpahusa. Eanemusat manai sámegieloahpahussii, muhto sáhtiimet maiddái addit ruđa juohkindiimmuide dakkár fágain go dárogielas ja matematihkas.

Bargen maiddái ollu suomagieloahpahusain. Dan áigge oahpahišgođii okta skuvla kveanagiela, dasa in lean nu mielas. Oaivvildin ahte sii galge čuovvut suomagiela, mii lei standardiserejuvvon giella.

Mu áiggis go ledjen skuvladirektevran, de Finnmárkku skuvladirektevrra arkiiva sirdojuvvui Stáhtaarkiivii Tromsii. Fertejin dan dárkkistit, ee. mearridit maid sáhtii albmosin dahkat ja mat eai galgan šaddat almmolažžan. Ollu lei čállojuvvon nammejahkii ohppiid birra. Muhtun oahppit leat navdojuvvon miellaváillagin, muhto duohta sivva lei baicca ahte ollugiin ledje giellaváttisvuođat, dysleksiija dahje dáide maid leamaš gulus ja oainnus sivat. Skuvladoavtterortnet ii doaibman buot báikkiin seamma bures. Mu mielas lea boastut dahkat dánlágan čállosiid almmolažžan. Dát čállojedje dan áigge go oahppanváttisvuođat eai iskojuvvon eaige veahkkedoaimmat lean oažžunláhkai gostege dán riikkas.

Juohkehaš iežas dásis

–– Lean beroštan das ahte juohkehaš gii háliideaš sámegiela, galgá oažžut fálaldaga iežas dásis ja gáibádusaid maid sáhttá hálddašit. Danin oaivvildange deaŧalažžan ahte vuođđoskuvla sáhttá fállat «sámi giela ja kultuvrra», mii lea oahppoplána vuolit dásis go nubbinegiella. Jos oahppit fárrejit sámi gielddaide omd. dalle go vuođđoskuvllas leat joavdan gaskkamuddui, de lea menddo garas gáibidit sin hálddašit nubbingielaplána. Plánat eai berreše biddjot menddo alás, dalle sáhttet oahppit sihke vuollánit ja beroštumi massit.

Oahpahusdepartemeanttas

Maŋimuš virgi mas Randi Nordback Madsen lei ovdalgo manai ealáhahkii, lei Oslos, Oahpahusdepartemeanttas. Doppe son lea sámi ja davvinorgalaš skuvlagažaldagaid erenoamášráđđeaddi. Dát bargu lei vuođđoskuvlaossodagas. Sus ii lean mihkkege dahkamušaid joatkkaoahpuin iige allaskuvllain, ja dáid skuvllaid várás ii lean dánlágan virgi.

– Go álgen departementii bargui, de fas šattai mu bargun sámegieloahpahusa ruđaid hálddašit, muhto dál earáláhkai, namalassii juohkit ruđaid fylkkaide. Dasa lassin maid jugiimet fylkkaide, de dolliimet ruhtasummá departementii maid sáhtiimet addit njuolga gielddaide ohcamušaid vuođul. Departemeanttas sáhtiimet dadjat ahte mii máksit, jos dii háhkabehtet oahpaheaddji. Nu lei vejolaš vaikko vel eai leange 3 oahppi, mii lei unnimus gáibádus lága mielde ovdalgo oahppit sáhtte gáibidit sámegieloahpahusa.

Mis ledje hui unnán áššit, mas oidno ahte gielddat eai lean nu miellasat addit sámegiel fálaldaga. Muhto lei gal moatte háve nu ahte livččii lean oahpaheaddji, muhto gielddat eai datte háliidan fállat sámegieloahpahusa. Eai ohcatge háliidan ruđaid ovdalgo vánhemat ožžo departemeantta duođaštit ahte gielda sáhttá oažžut ruhtadoarjaga jos ohcá. Stuorámus váttisvuohtan fállat sámegieloahpahusa buohkaide geat háliidedje, lei datte go oahpaheaddjit váilo. Sámegieloahpaheaddjiin berrii lean sihke oahpaheaddjioahppu ja sámegiella fágan, muhto dávjá fertejedje geavahit oahpaheddjiid, geain lei váilevaš oahppu. Mu áiggis bargagođiimet ovdánahttit gáiddusoahpahusfálaldaga skuvllaide, main eai lean sámegieloahpaheaddjit. Hávski lea oaidnit ahte dál lea dát doaibmagoahtán máŋgga sajis. Dušše gáiddusoahpahus ii leat doarvái, oahppit fertejit beassat muhtun áiggiid leat skuvllain main lea sámegieloahpahus, nugo omd. Aarborde sámeskuvllas dahket.

Málatvuomi sámeskuvlla rektor Hans Lindkjølen geige skeaŋkka Randi Nordback Madsenii, dan dihtii go son departemeantta konsuleantan lei váikkuhan dasa ahte huksejuvvui ođđa sámeskuvla.
(Gova luoikkan Hans Lindkjølen)

Departemeanttas dovden alddán friddjasat bargodili go dalle go bargen skuvladirektevran. Doppe lei buoret vejolašvuohta evttohit áššiid. Dovden ahte luhtte dan bargui maid bargen ja mus jerrojuvvui hui ollu sámi áššiid hárrái. Muhtumat gal bures dovde dánlágan áššiid. In dovdan makkárge vuostehagu departemeanttas.

Ođastusa 97 bargu álggahuvvui mu áiggi. Álggedettiin háliidii departemeanta oktasaš plána mas lea dáru ja sámi oassi. Sisdoallu galggai lean nu ovttalágan go vejolaš. Muhto Sámi oahpahusráđđi háliidii sierra sámi plána. Doppe oaivvildedje ahte buorebut sáhtášii sihkkarastit sámi kultuvrra ja historjjá sierra sámi oahppoplánas. Dat mearriduvvui seamma áiggi go našunála plánii integrerejuvvui ahte oahppit galge oahppat dovdat sámiid, sámi historjjá ja kultuvrra.

Sámi oahpahusráđđi dagai buori barggu

– Sámi oahpahusráđđi lei okta dain ráđiin, mii duođaid lei departementii ávkin. Mu mielas dagai Oahpahusráđđi viehka buori barggu oahppogirjjiid hárrái. Sii ožžo unnánaččas ollu, muhto dieđán ahte sii dávjá bártidedje lágádusaiguin. Dan áiggi ságastallagohte ahte galgá go Sámi oahpahusráđđi šaddat Sámedikki vuollásažžan. Ráđđi ii nu čielgasit livčče háliidan dan. Departementii lei hui buorre go ledje njuolgga oktavuođat, muhto sávan ahte válljejuvvon čoavddus lea buoremus sámi skuvlaovdánahttimii.

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 2