På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 2.Davvi Girji 2007.

Olav Malin:

Joatkkaskuvla Guovdageainnus 1950–1966

Muitaluvvon Svein Lundii

Sámás: Sara Ellen J. Eira

Olav Malin lei áŋgir sabehiiguin njuikemis gitta dassážii go lei čiežalogimoadde jahkasaš. Dás njuiku son Suohpatluohkás Guovdageainnus.
(Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8)

Olav Malin (1922–2004) lei Grunnesas eret, Bierggis, Várggáid lahkosiin. Son váccii Øytun álbmotallaskuvlla ja barggai luoddadoaimmahagas ovdalgo váccii 4-jagi dábálašoahpaheaddjioahpu Levangeris. 1950:s bođii Guovdageidnui oahpaheaddjin joatkkaskuvlii, ja ássagođii dohko. 1966 rájes lei son nuoraidskuvlla rektor ja 1984 rájes gitta 1990 rádjái lei son suohkana skuvlahoavda. Olav Malin lei olles eallinagi áŋgiris valáštalli ja sihke čuoiggai, njuikii, čievččai spáppa ja lei mielde bođuvaláštallamis. Maŋemus go oassálasttii čuoigangilvvus boarrásiidjoavkkus lei jagis 2001.

Dán jearahallamis leat bidjan fuomášumi joatkkaskuvlii (framhaldsskolen), gos son lei oahpaheaddjin nu guhká go dát skuvlašládja gávdnui gilis. Jearahallan lea dahkkon cuoŋománus 2004:s, moadde mánu ovdal go son jámii.

«Laila» kinos Várggáin

Mun lean bajásšaddan smávvadálolaš ja guolásteaddji bearrašis, mas lei heittot ráđđi nu go eatnasiin earáin dan áiggi. Mu váhnemiin lei suoma duogáš. Áhčis lei suomagiella eatnigiellan, ja eadni humai buorebut dárogiela go suomagiela, ja dasto šattai dárogiella min ruovttugiellan.

Bajásšattadettiin eat oaidnán olu sámevuođa earet go daid boazosámiid geat bohte juohke geasi. Vuosttaš deaivvadeapmi Finnmárkkoduoddariin lei filbma Laila, maid oidnen kinos Várggáin go ledjen 14-jahkásaš. [1] Dat darvánii bures muitui ja mus šattai miella oaidnit dan guovllu gos filbma lea ráhkaduvvon. Soaitá dát filbma váikkuhan dasa ahte maŋŋel ohcen Guovdageidnui bargui.

Árrat juo mearridin ahte áiggun oahpaheaddjin šaddat. Muhto ii lean dan áigge joatkkaskuvla iige realskuvla, nu ahte mun vázzen Øytun nuoraidskuvlla (álbmotallaskuvlla), mii dalle ain lei Ávanuoris (Havøysund). Dat ii gal gártan olles jagi, go šattai soahti ja mii fertiimet árabut heaitit go mii lei plánejuvvon. Dasto mun bargen luoddadoaimmahagas ja sesten ruđa ohppui, ja seammás lohken vai nagodan sisaváldingeahččaleami oahpaheaddjiohppui. Dan botta go vázzen oahpaheaddjioahpu, de ásahuvvui Stáhta loatnakássa, nu ahte de lei vejolaš oažžut loana. Go gergen oahpuin, de ledje ollu oahpaheaddjivirggit gurrosat. Okta dain lei dan aittoásahuvvon joatkkaskuvllas Guovdageainnus. Joatkkaskuvllas lei veahá buoret bálká go álbmotskuvllas, ja dasa lassin ledje eambbo oahpahusdiimmut. In lean go jur bas ládje sádden ohcama, ovdalgo ožžon telegrámma skuvlastivrra ovdaolbmos, Jan Harras, mas jerrui ahte válddán go barggu. Ášši ii sáhte leat meannuduvvon skuvlastivrras, muhto ledjen várra áidna ohcci mas lei oahpaheaddjioahppu.

Mu 28-jagi beaivvi, borgemánu 27 b. 1950, bohten bussiin Álttás Guovdageidnui, ja dáppe lean leamaš dan rájes. Skuvlabearráigeahčči Alfred Larsen ja okta oahpaheaddji álbmotskuvllas válddiiga bures vuostá mu. Anders Bongo ja Edel Hætta Eriksen leigga fásta oahpaheaddjit, muđui lonuhuvvojedje oahpaheddjit measta juohke jagi. Oahpaheddjiin mat bohte ja manne váillui dávjá oahpaheaddjioahppu.

Joatkkaskuvla servodatsáles ja bráhkas

Joatkkaskuvla lei áibbas ođas, ja mun šadden juogalágan jođiheaddjin doppe. Vuosttaš jagi lei mis oahpahus Duottarstobus. Dohko lei huksejuvvon servodatsále, masa stáhta lei juolludan liigeruđa. Dat lei fiinna latnja, muhto lei áibbas guorus go mun bohten, ja mun fertejin oastit buot rusttegiid. Mii leimmet doppe dušše jagi, ja de mii fárriimet unna bráhkažii Boaronjárgii, ja maŋŋel joatkkaskuvlla bráhkkii dakko gokko samvirkelaga lea dál. Doppe gal lei oalle buorre dilli. Doppe lei luohkkálatnja ja okta latnja gos garraduoji ja diekkáriid sáhtte hommet. Go ođđa álbmotskuvlavisti válbmanii 1958:s, de fárrii joatkkaskuvla maid dohko.

Olav Malin guvttiin ohppiin garraduodjelanjas, 1951.; g.b. Isak Isaksen Triumf, Áidejávri ja Henrik Henriksen Buljo, Máze.
(Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 10)

Nu go álbmotskuvla lei dan áiggi, de lei maiddái joatkkaskuvla juhkkojuvvon guovtti jovkui, dáloniidda, geat vázze skuvlla čakčat ja giđđat, ja johttisámimánáide, geat vázze skuvlla skábmamánus beassážiidda. Dáhpáhuvai gal ahte dáloniid mánát ohce beassat skuvlla vázzit ovttas johttisámimánáiguin dálvveáiggi, muhto in muitte ahte lei goassege nuppe ládje. Dát ortnet lei dassážii go nuoraidskuvla álggahuvvui 1966:s. Dan rájes lei birrajagiskuvla buohkaide. Joatkkaskuvllas lei seamma doaibma goappašiid joavkkuide, dálumánáide ja johttisámimánáide. Muhto go nuoraidskuvla álggahuvvui, de lei sierra boazodoallosuorgi doppe moadde jagi.

Vuosttaš jagi joatkkaskuvllas ledje dušše guhtta oahppi dáloniid joavkkus. Maŋŋel lassánedje mánát dán joavkkus ja ovtta jagi ledje 30 oahppi luohkás. Dalle lei nu gárži luohkkálanjas ahte fertejin goarbmut bevddiid badjel go galgen veahkehit daid ohppiid geat čohkkájedje maŋemusas.

Joatkkaskuvla lei fiinna skuvla dainnalágiin ahte eai lean nu čadnon oahppoplánat dehe fága ja diibmojuohku. Fágaplána ii lean nu čavga ja dat heivii sihke oahpaheddjiide ja ohppiide. Guovdageainnus mii deattuheimmet praktihkalaš fágaid, mat ledje ruvttudoallooahppu, goarrun ja čuoldin nieiddaide, ja garraduodji muoras ja čoarvvis bártniide.

Mus ledje teoriijafágat ja garraduodji bártniiguin. Mii duddjuimet ollu čoarvvis. Mii osttiimet njuolga boazoeaiggádiin. Ii čoarvi lean dalle nu divrras go maid dat lea maŋŋel šaddan. Mus lei hui beroštupmi dasa, muhto in máhttán nu ollu go bohten. Mii oaččuimet modeallaid luoikkasin, maid geahččaleimmet čuovvut, ja oallugiin ledje ovdalaččas vásáhusat čoarvebargguin. Muittán erenoamážit guokte oahppi geat dagaiga hui čáppa diŋggaid dalle juo, ja geat maŋŋel šattaiga beakkán duojárin; Johan Rist ja Heaika Buljo. Muhtomin ožžon veahki Lauri Keskitalos, gii dalle lei stáhtakonsuleanta sámi duojis. Dan botta go bargen joatkkaskuvllas, de vázzen Stáhta garraduodjeoahpu joatkkaskuvlaoahpaheddjiide (Statens sløydkurs for framhaldsskolelærere) Bådådjos guokte geasi. Doppe šadden leat earáide bagadeaddjin čoarvebargguin, vaikko ieš in lean mihkke meašttiriid dehe ekspearttaid.

Mis ii lean lášmmohallanlatnja, nu ahte mii leimmet dávjá meahcis. Earet eará láviimet čuoigat Ávžžis mohkiid. Ledje máŋga lášmadis oahppi, okta dain lei mielde birasmeašttirgilvvuin njuikemis ja vuittii, ja Bjørn Wirkola [2] šattai nubbin.

Olav Malin ohppiiguin joatkkaskuvlabráhka olggobealde, 1953:s. Sara Mortensdtr. Hætta, Ellen Mathisdtr. Hætta, Elmo Margrethe Henriksdtr. Hætta, Kirsten Karen Andersdtr. Tornensis, Berit Karen Mikkelsdr. Bongo, Mikkel Johansen Eira.
(Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 10)

Suohkan lei mearridan ahte joatkkaskuvla galggai álggu rájes leat bákkolaš buohkaide geat eai ohcan eará ohppui. Soames hárve nuora ohce realskuvlii Áltái. Ledje eanas dáloniid mánát, boazosámemánáin in muitte eará go Ole K. Sara gii váccii realskuvlla. Maŋŋel go Kárášjohkii ožžo nuoraidskuvlla 1958:s, de ohce máŋggas dohko dan sadjái go joatkkaskuvlla vázzit Guovdageainnus. Joatkkaskuvlla maŋŋil heite eatnasat skuvlla vázzimis, muhto muhtimat ohce ruovttufidnoskuvlii, mii lei álggahuvvon 1952:s. Eanas oahppit álge joatkkaskuvlii njuolga maŋŋel 7. luohká.

Lassin oahpaheapmái ledje mis oahpaheddjiin maiddái geatnegasvuođat internáhtas. Das lei hui heittot bálká, ja muittán mii rehkenasttimet mis lei 25 evrre diibmui internáhtas oahpaheaddjibarggus. Muhto eai olbmot lean nu ránttot rehkenastit ruvnnuid juohke diŋggas maid barge dan áiggi go dál leat.

- Ii dehálaš sámegielain

Mun ledjen áŋgir oahppat sámegiela go bohten. Jan Harr, gii lei suohkanbáhppa ja skuvlastivrra ovdaolmmoš, oahpahii ođđa oahpaheddjiide sámegiela. Muhto buohkat sii geat maŋŋel leat áŋgiruššan sámegiela oččodit skuvlii, oaivvildedje dalle ahte sámegiella ii lean nu dehálaš. Dat mii lei dehálaš lei ahte oahppit ohppe dárogiela. Go diekkár jurddašanvuogit ledje, de mus nai nogai buorimuddui mokta oahppat sámegiela. Nu ahte mun in joavdan goassege dan rádjai ahte mun sáhtten oahpahit sámegillii.

Risttalašvuođaoahpus ledje mis soames sámegiel girjjit, nu go biibal, sálbmagirji ja gáhtegismmos. Sii geat lohke daid teavsttaid sáhtte ieža válljet goappá gillii háliidedje lohkat. Alddán lei sihke dárogiel ja sámegiel girji ovddabealde vai sáhtten čuovvut mielde. Eará fágain ledje dušše dárogiel girjjit. Ii lean hupmu sámegiel fágas dan áiggi.

Máŋgga oahppis lei hui heittot vuođustus. Sii ledje unnán oahpahusa ožžon soađi geažil, lassin daidda váttisvuođaide mat čuvvo go oahpahus lei dakkár gillii maid sii eai ipmirdan. Muhtumin ledje muđuige váilevaš návccat. Dan áiggi ii lean fálaldat erenoamášpedagogihkas. Danne ledjege muhtin oahppit geat gerge sihke álbmotskuvllas ja joatkkaskuvllas nu ahte eai máhttán lohkat. Seammás ledje oahppit geat barge bures. Sihke Alf Isak Keskitalo ja Ole Henrik Magga leigga mu oahppit, muhto earát maid geat maŋŋel leat vázzán alit oahpu.

Joatkkaskuvlla skuvlalávlla

Dát lávlla Guovdageainnu joatkkaskuvllas lea čállon čakčat 1954 gávdnon Anders J. Bongo rohki báhpáriin. Mii eat dieđe gii lea čállán dan, muhto háliidit gullat jus muhtin lohkkit dihtet. Lávlla orru leame čállon dárogillii ja jáhkkimis lea Anders J. Bongo gii lea jorgalan dan sámegillii. Dárogiel veršuvnnas leat 9 vearssa. Mii bájuhit dás, originála čállinvugiin, vearssaid mat leat jorgaluvvon sámegillii.

Nuohta: Jeg går og rusler på Ringerike

Mii læt dal čoagganan manga guovllos
gå framhaldskuvlii mi båđimet
ja Lappoluobbalis båtte gålmas,
ja Stuorajavris læi åkta sis.

Vai oappat bæssat vel væha æmbo
mi rekenastit ja čalistit,
ja giettaduodji ja æra æmbo
ja buv'ro vuoššat ja gakkestit.

Ja muorraduojis læi algos vaddis
gå fiello muttomin luoddani,
mutt' maŋačassi dat manai bures
ja fiello åkti goit darvanii.

Min internatas lea goakkan Nora
ja Osland muttomin garas læ,
sån oapat middjide ålbmui viero
ja arrat nåkkat sån sitta min.

Mutt' lavvordaga læ ækket suottas,
mi havskohallat ja lavllodit.
Ja moaddes låkket min skuvlablađi
mas' ållo suottas lea čallojun.

Mutt' dal læt juovllat nu lakka boattan
ja čakčaskuvla dal nåkkan læ.
ja dal mi giitit buot burid åvdas
mi giđđaskuvllas fast gavnadit!


[1] Sámegielprofessor Jens Andreas Friis čálii romána Laila. Dat almmuhuvvui vuosttaš háve 1881:s, dalle namain Fra Finmarken. Skildringer. Maŋŋil lea das ráhkaduvvon moadde filmma ja teahterbihtá.
[2] Bjørn Wirkola (1943-), Álttás eret, lei 1960-jagiin Norgga buoremus sábetnjuiki ja Davvi-Norgga beaggámus valáštalli.


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 2