På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.

Oasážat Máze skuvlahistorjjás

maid Svein Lund lea čohkken

Máze skuvla

Máze skuvla, 1904
(Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoahkkaldat)

Máze lea Guovdageainnu suohkana nubbin stuorimus gilli. Gilli beaggigođii miehtá Norgga ja vel guhkkelii dalle go Norgga eiseválddit 1970-logu álggus áigo buođđut Guovdageaineanu nu ahte olles Máze livččii šaddan čázevuollái. Vuosttaš háve deaivvadedje Norgga eiseválddit vuostálasti sámiiguin, miellačájáhusain mii celkkii «Mii bođiimet ovddemus» ja «Mii eat fárre». Máze ii biddjon dalle čázevuollái, muhto dan maŋŋá lea gilis leamaš ollu bargguhisvuohta ja olmmošlohku lea njiedjan.

Máze lea gohčoduvvon máilmmi čielgaseamos sámegillin, muhto dattetge lea dáruiduhttin čuohcan dohko maid. Guhká ledje skuvllas aivvefal oahpaheaddjit geat eai ipmirdan ohppiid giela. Dá leat muhtin bihtát Máze ohppiid deaivvadeamis skuvllain, ja báikkálaš olbmuid rahčamis oažžut iežaset skuvlla.

Girku «dánskka Mázii»

1600-logus eai lean čielga rájit Sámis, ja muhtin guovlluin 2 dahje 3 stáhta riidaledje fámus. Stuorimus fápmu lei stáhtas mii nagodii cegget girku. Ruoŧa stáhta áirasat dat huksehedje vuosttaš girkobartta Guovdageidnui 1641:s ja vuosttaš albma girku 1701:s. Dalle lei dehálaš Danmárku-Norgii caggat ruoŧŧelaš viidáneami ovdal go Ruoŧŧa ollii meara rádjái. Amtamánni Lorch ávžžuhii juo 1708:s hukset girku gillái man son gohčodii «Dansk Masi».

Báhppa Peter Lorenz Smith muitala amtamánni jurdagiid birra girjjistisKautokeino og Kautokeino-lappene: «Son oaivvildii, ahte dákkár girkuin sáhtášii eastadit dakkár doaimmaid maid ruoŧtelaččat muhtumin leat čađahan. Dáinna sáhtii maiddái hehttet Norgga riikkavullosaččaid Finnmárkku oarjeoasis, dasa lassin oasi Nordlándda sámiin, geat mákset vearu min gonagassii, mannamis girkui Guovdageainnus, nugo dán rádjái dávjá leat dahkan, ja man dihtii sii dávjá leat gehččon Ruoŧa riikkavullosažžan. Viidáseappot sáhtášedje sámit čuvgehuvvot ja oahppat dárogiela, juosgo dál hupme ruoŧagiela (!), vaikko gulle Norgii. Álttá sámiid skuvlameašttir fertii orrut doppe, juohke sotnabeaivvi lohkat sámiide, ja geasset, go johtet mearragáddái, čuovvut sin oahpahan dihte sin. Dálbmeluovtta suohkanbáhppa fertii gohččut guovtte geardde jagis – juovllaid ja fásttus – bálvalit Máze girku ja dalle galggai guorahallat sámiid risttalašvuođa.»

Easkka maŋŋil go Thomas von Westen álggahii sámemiššuvnna, ceggejuvvui dát girku, namain «Maze Zion». Girku gárvánii 1721:s, ja dan oktavuođas galgá maiddái leat leamaš skuvla. Muhto 1751 rájes, go Guovdageaidnu šattai oassin Norggas, ii lean šat Máze girku nu dehálaš eiseválddiide. Girku luskkiidii ja gaikkoduvvui 1768:s. Ođđa girku ii huksejuvvon Mázii ovdal go 1930:s.

Vaikko Guovdageaidnu 1751 rájes gulai Norgii, ádjánii guhká ovdal go Máze šattai Guovdageainnu suohkana vuollái. P. L. Smith muitala ahte 1761:s lei muhtin Mathis Jensen skuvlameašttirin Mázes, muhto lasiha ahte Máze jáhkkimis ain gulai Dálbmeluktii (dál: Áltái). Dan maŋŋil eai namuhuvvo oahpaheaddjit Mázes, muhto ledje goit 1750-logus guokte oahpaheaddji Guovdageainnus. Ii leat čielggas goas sii válde ovddasvástádusa Mázii.

Dan áiggi ledje goit dušše fal johttiskuvllat. Mii eat leat gávnnahan goas vuosttaš skuvlavisti huksejuvvui Guovdageidnui, muhto 1802:s gohčču bisma ahte sihke Guovdageainnus ja Kárášjogas galgá leat fásta skuvla 9 mánu. Dát han mearkkašii 9 mánu oahpaheaddjái, ii fal guđege oahppái, go«Sámit galge suohkanbáhpa gohččuma mielde sáddet nuoraid skuvlii, nu ahte juohke mánná sáhtii oažžut unnimusat 6 vahku skuvlla.»[1] Muhto go lei sihke báhppa- ja oahpaheaddjivátni, de ii lean vejolaš ollášuhttit dan bagadusa.

Skuvla «vávvástobus»

1883 rádjái orru suohkanis leamaš fásta skuvla dušše Guovdageainnu márkanis. Dalle huksejuvvui márkanii ođđa skuvla, seammás go boares skuvla sirdojuvvui Ávžái. Doppe lei skuvla 1900 rádjái. Seammás leat leamaš johttiskuvllat. Lea váttis gávdnat gálduin man muddui lea leamaš johttiskuvla Mázes, muhto ain juo 1877:s muitaluvvui ahte lei 2 vahku skuvla Biggeluobbalis.

Vuosttaš skuvla maid diehtit Mázes ceggejuvvui dohko 1900:s. «1900:s mearriduvvui ahte Ávžži skuvla boahtte jagi rájes sirdojuvvo Mázii, gosa dál moadde bearraša leat fárren Ávžžis. Máze galgá leat sierra biire, ja láigohuvvo latnja Nils Thure luhtte.» [2]

Muhto skuvlavisti ii sáhte leat leamaš beare buorre. Reivves maid guokte oahpaheaddji ja suohkanbáhppa čállet 1903 giđa, válddahuvvo skuvla ná: «Láigolatnja Mázes lea vávvástohpu sturrodaga hárrái. Guhkodat 3,15m, govddodat 3,20m, allodat 1,57m rájes 1,70m rádjái.»[3] Eai ge ožžon Máze oahppit guhkes skuvlaáiggi:«Mázes, gos Kristensen bargá, unniduvvo skuvla 9 vahkkui, ii leat ártet ahte son váidala ahte sus lea beare unna bálkkáš».

Heaittiheapmi ja vuostálastin

Ii ge lean guhká ovdal go skuvla heaittihuvvui fas. «1903:s mearridii skuvlastivra heaittihit Máze skuvlla ja lágidit 3 luohkkálanja márkana skuvlii.»[4]

Finnmárkku skuvladirektevrra boarráseamos báhpáriin mii leat gávdnan dán reivve

Guovdageainnu skuvlastivrras:
Finnmárkku álbmotskuvlla bajimus bearráigehččui
Guovdageainnu skuvlastivrra čoahkkimis cuoŋománu 14. b 1903:s mearriduvvui, dan bokte ahte ovdaolbmá jietna mearridii
[5], heaittihit Máze skuvlla, dan láhkái ahte dán biirre mánát oahpahuvvojit márkanskuvllas. Ja sivat ledje:
1. Skuvlalatnja Mázes, láigolatnja, lea dakkár, ahte ođđa visti livččii dárbbašlaš, jus ain galggašii leat skuvla doppe.
2. Máze mánát sáhttet, jos vázzet márkanskuvllas, oažžut golmmaoasát skuvlla, dálá juogakeahttes skuvlla sadjái.
Dan dihte go mearriduvvui seamma čoahkkimis vuođđudit goalmmát ollislaš virggi oahpaheaddji Kristensena sadjái, guhte dál guoddá virggis. nødvendigt at skynde sig.eammás go dát mearrádus sáddejuvvo Máze biirii cealkámuššii, biddjo maiddái suohkanstivrii gieđahallamii, go dilit dáppe dahket dárbbašlažžan doamahallat.
Guovdageaidnu 20-4-03
Skuvlastivrra ovddas
Brage Høyem

Nu go dán reivves boahtá ovdan, de lei guhkkin eret ovttamielalašvuohta dán áššis, ja skuvladirektevra Bernt Thomassen čállá 1903 čavčča: «Nils Thures Mázes lean ožžon váidalusa dan biire heaittiheami dihtii, maid suohkanstivra lea mearridan. Dán bealde lean dušše sáhttán vástidit, ahte skuvla šaddá buoret ja ahte geafes fuolaheddjiide šaddá evttohuvvot veahkki orrungoluide.» Moadde jagi maŋŋil lei internáhtta ceggejuvvon márkanii ja dan rájes fertejedje buot Máze-guovllu mánát vázzit skuvlla doppe. Ohppiid gaskkas geat fertejedje mannat Mázes Guovdageidnui vázzit skuvlla lei Klemet Nilsen Turi (1895–1972). Son muitala girjjistis Áiggit rivdet [6]:
čakčaskuvlii, de leai jávkan dat bráhkka. Ja dal ledje ožžon dan ođđa indernáhttii gárvvisin juo golbma skuvlalanja ja guokte lanja gos oruiga frk. Olsen nuppi lanjas ja Saltviika nuppi lanjas. I lean vel nu olu gárvvis ahte mánat sáht«... dáhtun muitalit skuvllaid birra, movt dalle leai go mun bohten vuohččan skuvlii, 1904's. Dalle leai skuvlaviessun seakka guhkes bráhkka. Das ledje golbma skuvlalanja. Dat guhte skuvlii vuosttaš klássa leai rivgu, dálaš Aarsetha eadni [7]. Ja nuppi klássa skuvlii luhkar Jakobsen ja goalmmat klássa Saltviika, dat leai šešánta. Muhto dalle ledje álgan cegget indernáhta, ja go mi bođiimette orrut. Ja nu dat dálvi nogai. Snihkkarat dieđusge álo derpe, juohke beaivvi.

Dalle mis láveje skuvlagirjin sálbmagirji, biibbalhistorja ja kátekismus ja lohkan-girji. Biibbalhistorja leai sámi- ja dárogillii, ja seamma ládje kátekismus. Ja dalle láveje geađgetávvalat ja riffelat, maiguin galggai čállit, ja libar-bihtta mainna sihkku eret maid lea ovdal čállan. Ja dalle mi láviimet čábbat lávlut koara juohke iđida ja eahkeda. Ja dainna lágiin i lean vel dalle dat vierru mi dál lea, dalle i galgan juoigat olggobealde skuvlaviesu. Ja dalle balle mánat skuvlaolbmain, eai duostan eambbo nu jaska čohkkaje buohkat.»

Klemet Nilsen Turi
(Govva: Laila Stien)

Guovdageainnu internáhtta go lei aiddo huksejuvvon 1907
(Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoahkkaldat)

Muhto Máze olbmot eai vuollánan, sii háliidedje iežaset skuvlla fas. 1938:s sáddejedje dán reivve:

Ohcan Guovdageainnu skuvlastivrra bokte.
Oažžut ceggejuvvot unna skuvlainternáhtaža deike Mázii. Dáppe leat 17 dálonbearraša ja dasa lassin bohtet Bingis1, Biggejavri, Solovobmi, Solojavri, Gåldin, Galgolobal, Laposodnji. Ja boazodoallosápmelaččat geat leat dás Máze birra ja sis leat maiddái viesut dáppe Mázes ja orrot dálvet ja muhtimat orrot birra jagi nu ahte dat han šaddet 30–35 mána geat šaddet orrot Máze internáhtas.
Máze 26/9-1938
Ohccit ja vuolláičállit leat buohkat mánáid váhnemat Mázes ja birrasiin.
Per Persen Eira, Johan Nilsen Thure, Henrik Hermansen, Ture Nilsen Ture

Soahti ja heahtečovdosat

Adolf Steen muitala girjjistis,Masi en samebygd1:[9]

Máze skuvla ja internáhtta
Gitta 1943 giđa rádjái Máze mánát vázze skuvlla Guovdageainnu márkanis ja orro stáhtainternáhtas. Muhto de válde duiskalaččat skuvlla ja internáhta, ja go visot bulii jagi ovdal ieš billisteami, de lágiduvvui skuvla Mázes 1943 čavčča rájes. Oahpaheaddjit bohte márkanis, vuoruid mielde skuvlejedje, ja skuvla lei Klemet Nilsen Turi viesus Hirsaluohkás. Moadde dálumáná geat bohte gilážiin mat ledje guhkimusas eret, goartilastojedje priváhta dáluin. Nu lei maiddái buot johttisámemánáiguin.

Dalle go Klemet Turi viessu boldojuvvui 1944 čavčča, ii álggahuvvon skuvla fas ovdal go dan čuovvovaš čavčča. Dalle skuvla lei Klemet Klemetsen Hætta dálus Ruogonjárggas, dat viessu sestojuvvui jagi ovdal.

Máze skuvla vuođđuduvvui iežas oahpaheddjiiguin 1946 čavčča rájes. Seamma geasi [10] lei ceggejuvvon gaskaboddosaš internáhttavisti ja unna gaskaboddosaš girkobráhkka. Skuvla lei girkobráhkas dassái go ođđa skuvla gárvvistuvvui ja váldojuvvui atnui 1957 čavčča. Internáhtta lea suohkaninternáhtta. Skuvllas leat 70–80 máná ja 1960 čavčča ledje 5 oahpaheaddji. Skuvlajođiheaddji lei Karles Lund.»

Reivves skuvladirektevrii 20.01.1946 muitala oahpaheaddji, Jan K. Lund, Máze skuvlla birra:
«Skuvlejin Mázes 6 vahku ovdal juovllaid. Mus ledje 19 skuvlamáná vuosttaš dásis ja ledjen Klemet K. J. Hætta viesus. Manai bures. Ieš orron boares poastastobus maid muittát lei Nieidagoržži vuolde ovdal. Dan lea dál Nils Mathis Turi ceggen Hirsaluohkkái. Dat han ii lean jurddašuvvon olbmoásodahkan dálvet, ja issoras man buolaš lei, muhto dat han manai. Bongo skuvlii seamma ollu vahkuid Láhpoluobbalis ja Edel 1. luohká márkanis K.K. Hætta priváhta ruovttus.» [11]

Juste maŋŋel soađi vázze maiddái muhtin mánát Kárášjoga gielddas Máze internáhttaskuvllas. 1947 čakčamánu sáddii Kárášjoga skuvlastivra, nammadahkii Anna Mørk, Guovdageainnu skuvlastivrii listtu mas bođii ovdan geat galge vázzit skuvlla Máze internáhtas. Ledje 17 oahppi, ja sii orro Jergulis, Šuoššjávrris ja Mollešjogas.

Friddjaminuhtta girkobráhka olggobealde. Girkobráhkka geavahuvvui maiddái skuvlan moadde jagi ođđasithuksenáiggis.
(Gova luoikan Ellen Anne O. Hætta)

Buollin ja ođđa skuvla

SMuhto 1966:s bulii Máze skuvla. Ođđa skuvla huksejuvvui vaikko skuvladirektevra álggos lei geahččalan geavahit buollima liiban heaittihit Máze skuvlabiirre fas[12]. Skuvla gárvánii 1968:s, muhto internáhtta easkka 1970:s. Vuosttaš jagiid maŋŋel go Guovdageainnu suohkan álggahii nuoraidskuvlla 1966:s fertejedje oahppit geat ledje vázzán mánáidskuvlla Mázes vázzit nuoraidskuvlla suohkanguovddážis, muhto 1971/72 rájes sii besse vázzit 7. luohká Mázes ja 1973/74 rájes lei Mázes ollislaš 9-jagi skuvla.

Dan rájes go Máze 1946:s šattai sierra skuvlabiiren, gulle maiddái gilit nugo Láhpoluoppal, Suotnju ja Gárggoluoppal deike, muhto dát guovlu earuhuvvui 1976:s go vuođđuduvvui sierra skuvla Láhpoluobbalii. Máze oahpaheaddjit vuostálaste dalle dan, go oaivvildedje ahte dat skuvla šattai bilidit Máze skuvlla vuođu.

Maŋŋel go šattai sierra skuvla Láhpoluobbalii, heaittihuvvui maiddái ollesjagi interneren Mázes. Dan maŋŋil geavahedje dušše boazosámemánát internáhta čakčat ja giđđat. Internáhtta lei doaimmas gitta 1998 rádjái, dalle dat heaittihuvvui, maŋimusaid gaskkas Finnmárkkus.

Norgga našunalbeaivvi ávvudeapmi Mázes, goas nu jagiid 1960 – 1965. Maiddái dán gilis mas lei hui nana sámevuohta, lei valáštallansearvvis dárogiel namma ja leavggain lei dárogiel teaksta.

(Gáldu: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8)


[1] Smith s. 181. Márkan mearkkaša dán oktavuođas Guovdageainnu girkosiidda, 60 km Mázes eret.
[2] Smith s. 257. Go čállo ahte skuvla sirdojuvvui Ávžžis Mázii, de mearkkaša ahte skuvlabáiki sirdojuvvui, ii fal ieš skuvlavisti. Ávžži skuvlavisti sirdojuvvui baicce moadde jagi maŋŋil márkanii, gos šattai oassin internáhttaráhkadusas.(Gáldu: L. L. Meløy: Internatliv i Finnmark, s. 34)
[3] Bájuhuvvon girjjáža mielde: Meløy: Kautokeino internat 1907–40, s. 4
[4] Smith, s. 257
[5] Skuvlastivračoahkkima referáhta čájeha ahte dat njealjis geat dalle ledje skuvlastivrras ledje Brage Høyem (suohkanbáhppa), Andreas Pleym (leansmánni), Morten Clementsen (oahpaheaddji) ja Nils Thuresen Thuri. Orru leame nu ahte báhppa ja leansmánni dat mearrideigga Máze skuvlabiirre heaittiheami.
[6] Klemet Nilsen Turi: Áiggit rivdet. Jår'galæd'dji 1982. Son čálii girjji 1960-logus, muhto ii almmuhuvvon ovdal go son lei jápmán.
[7] Karen Olsen náitalii maŋŋil Lyder Aarsethain, gii lei oahpaheaddji Guovdageainnus ja maŋŋil Finnmárkku skuvladirektevra. Sudno bárdni Ola Aarseth lei Guovdageainnu skuvlahoavdan, dan áigi go Turi čálii girjjis.
[8] Mii leat dás bájuhan báikenamaid nu go lei originála reivves, mii muđui lei dárogillii.
[9] Adolf Steen: Masi – en samebygd, Universitetsforlaget 1963 s. 54–55
[10] Eará gáldut muitalit ahte bráhkka ceggejuvvui easkka 1947 geasi.
[11] Edel Hætta Eriksen muitala ieš ahte ii lean dušše 1. luohkká, muhto smávvaskuvla; 1.–3. luohkká.
[12] Loga eambbo dán birra Trygve Lund Guttormsena muitalusas maŋŋelis dán girjjis.


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3