På norsk 
In EnglishArtihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.
 Chris Nickalls oahpaha mekánalaš fágaid ohppiid.
|
Eŋgelasolmmái Chris Nickalls (1924–1992) lei okta dain guđet barge veahkkin Ráfiverddiid searvvis – Fredsvennenes hjelpetjeneste (FHT) huksegoahtit fas Finnmárkku maŋŋel soađi. Sus lei oahppu kvekerskuvllas Yorkas Eŋglánddas ja son searvvai veahkkesearvái «Friends' Ambulance Unit». Son bođii Fálesnuorrái 1946:s ja áiggui álggos leat dušše moadde mánu doppe, muhto válddii dasto badjelasas mekánalaš fágaid oahpahusa go dat álggahuvvui dan čavčča. Dan maŋŋá don fárrii fas Eŋglándii. Doppe logai inšenevran ja barggai čáhce- ja buhtistanrusttegiiguin. Dá lea oassi su muitalusas man čálii 1970-logus, ja das son muitala dan nai mii dáhpáhuvai ovdal go fidnokursa álggii. Dán muitalusoasi lea Inez Boon redigeren. |
Dakkár bargu mii mu mielas lei hui suohtas lei vuostáiváldit ja rahpat daid ollu kássažiid main ledje hui buorit Ruoŧa snihkkenreaiddut ja eará reaiddut oktan gohtten- ja gievkkanbiergasiiguin. Dat reaiddut rátkojuvvojedje heivvolaš juogusin ja sáddejuvvojedje iešguđetlágan huksenjoavkkuid mielde mat juohkásedje miehtá Finnmárkku.
Ovtta beaivvi mii aniimet luopmun ja vulggiimet Hámmárfestii go Gonagas Haakon VII lei doppe fitname gonagasskiippainis «Norge». Lea báhcán bistevaš muitun dat ávvudovdu man skiipa doppe dagai, ledje čiŋahan miehtá, musihkkárat čuojahe kájá alde, ja gonagaslaš vázzinráidu manai gávpoga gáhtaid mielde, dalle ledje doppe ain divodeame ja hukseme ođđasit. Ipmirdin dalle ahte patriotisma (bealuštandovdu) sáhttá leat eará go dat man 1930-logus ja soahteáigge ledjen doivon gullat dušše militearalaš doaimmaide ja nuppiid álbmogiid eatnama rihpamii, imperialismii.
|
Gonagas Haakon 7 fitname Hámmárfeasttas 10.06.1946. Gonagasa bálddas oidno sátnejođiheaddji Toralf Albrigtsen, gonagasa duohken lea politimeašttir Arvid Dahl, gii maŋŋil šattai Guovdageainnu lensmánni.
(Govva: Alf E. Jacobsen, Gáldu: Hammerfest historielags kalender 1996) |
Dađi mielde go áigi golai ja beaivvit otno, máhccagohte dat iešguđetlágan huksenjoavkkut fas Fálesnuorrái go ledje geargan prošeavttaideasetguin, ja muhtumat vulge lulás. Muhto FHT ii galgan dušše geassedoaibman. Go stuorimus bráhkkii eai lean šat báhcán nu ollu olbmot, dahkkui bráhkka skuvlavistin mas ledje snihkken- ja metállabargguid bájit ja ruovttuoahpu latnja.
Daid áiggiid mearridin orrut guhkit Norggas – gitta giđa rádjái, go jerre mu bagadallin metállabargguid klássii (4 dehe 5 bártni) fidnoskuvllas mii galggai ceggejuvvot dálvái. Go bargui gulai maiddái biergasiid oastin, mannen Oslos daid earániid gálgat. Doppe čájehe munnje stáhtalaš fidnoskuvllaid vai oainnán mot dakkár doaimmaid lágidedje Norggas, ja ožžon mieldán vel vuogas oahppogirjjiid. Dárbbašin máŋga miellagiddevaš mátkki Oslo stuorámus bargoneavvogávpái Ingvald Nielsenii go galgen diŋgot ja ráhkadit páhkkan daid bargobiergasiid maid dárbbašeimmet metállabargoluohkás. Skogen, gii barggai Nielsenis, lei erenoamáš viššal válljet veahkkin dárbbašlaš reaidduid. Oslos finadettiin lei munnje gudnin beassat orrut Marit Nansena bearraša luhtte, sii orro Lysakeris hui rievddalmas dálus man Marita áddjá, Fridtjof Nansen, poláraguovlluid dutki, lei huksen hui vuogas vuovdegáddái.
 |
Snihkkárkurssas (Govva: Fredsvennenes hjelpetjeneste) (Sámi skuvlahistorjá 3 - girjeveršuvnnas mii leat dađe bahábut lonuhan govaid. Dás oainnát rievttes gova. Govva mii lea girjjis s. 292 ii leat Fálesnuoris, muhto Øytun álbmotallaskuvllas. Mii šallosit meattáhusa.) |
Mu luohkás ledje álggos vihtta oahppi. Boarráseamos oahppi, Ole Hætta, son lei mu ahkásaš, lei Guovdageainnu sápmelaš, su áddjá lei leamaš ovddasmannin go gevrejedje muhtun risttalaš miššoneara vuolgit eret. Oahppit ledje maiddái Charles Henriksen (17), Sállanis eret, Johannes Pedersen, ja vel muhtun bárdni man nama lean vajálduhttán (su oabbá Randi váccii ruovttuoahppoluohkás) lei donnjevuotnalaš, ja de lei vel viđát bárdni gii dađibahábut heittii dušše moadde vahkku maŋŋil go álggiimet.
Min bájis lei elfámuin doaibmi várve mii lei sáddejuvvon Ruoŧas, ja dat lei min teknihkalaš návccaid guovddáš. Danne go dárbbašeimmet elfámu dan 24-diibmosaš ija miehtá, de sáhtiimet atnit várvve easka maŋŋel eahketborrama. (El-fámu dagai čáhceturbiidna rápmagierragis mealgada duohken, ii ge dat báikkálaš ruhtahearrá ollen ovdal dálvvi bijahit transformáhtoriid, ja maŋidii nuppi jahkái bijahit dan hoiddu mainna muddedit elrávdnjegealdaga.) Metállabargguide gulai duorran ja rávden, bargat asehis pláhtaiguin, jugahit daniin, fiilet, heivehit ja botnjat skruvvabonjahaga rihkuid. Charlesii lei váldodáhpáhus go muhtun su fulkkiin geas lei guolástanfanas, bártahuvai Fálesnuorrái go mohtor vigidišgođii danne go muhtun johtinláger lei gollan. Geahččaladdamiin mii nákciimet suddadit ja stirdudit vilgesmetálla fas, ráhkadit lágera várvviin ja oažžut mohtora doaibmanláhkái guovtti beaivvis.
Mii barggaimet čađat árjjalaččat doaimmahit oahppojoavkkuid ja iežamet doalu, muhto muittán goitge muhtun áiggegoluid; gilvočuoigan maŋŋel go beaivváš fas iđii guovvamánu 8. b. ja de ledje ávvudeamit Pedersena dálus, doppe lei piano man bessen čuojahit....!
Maŋŋel hui buori oahppoáigodaga oktan heivvolaš loahpahemiin nogai skuvla, de lei áigi luoitit ohppiid ruoktot beassážiidda. Eanas veahkkeomiid ja reaidduid adde bártniide geat ledje ollašuhttán kurssaset, ja dahkkojedje kássat main sii fievrrededje biergasiid ruoktot. Osten ieš FHT:s muhtun ráje dan oahppi bargoneavvuin gii heittii kurssas, dainna lummaruđain man ledjen seastán, ruvnno beaivái, ja mus leat ain dat reaiddut ja geavahan daid.