Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.

Olav Isaksen:

– Dážat dovde iežaset buorebun

Muitaluvvon Svein Lundii

Olav Isaksen iežas bivdofatnasis, 2007 2007.
(Govva: Basia Głowacka)

Olav Isaksen lea Larine Johnsena siessal. Son lea riegádan 1945:s ja son maid šattai bajás Duorppalvuonas. Son orui olles skuvlaáiggi internáhtas, váccii smávvaskuvlla Govdaluovttas (Breiviikkas) ja stuoraskuvlla fas Ákŋoluovttas. Maŋŋil váccii joatkkaskuvlla (framhaldskuvlla) Ákŋoluovttas ja manai meara ala. Borjjastii skuvlaskiippain, váccii navigerenskuvlla ja šattai stivrenolmmájin. 1975:s fárrii fas Ákŋoluktii, ja dan rájes son lea leamaš guolásteaddjin. Dál son bivdá šárkkain ovttas eará guolásteddjiiguin.

– Sámegiella han lei vuosttaš giella maid gullen, go mu váhnemat sámásteigga gaskaneaskka, boares fulkkiiguin ja ránnjáiguin. Muhto mánáide hupme dušše dárogillii, ja celke ahte mii eat galgan sámástit. Rávesolbmot celke ahte mii eat dárbbašan sámegiela, ja áhkku válddii min beljiin jus gulai ahte sámásteimmet. Dattetge dáhpáhuvai ahte mii mánát sámásteimmet gaskaneamet. Go gulan sámegiela ipmirdan measta visot. Máhtán maiddái buorremuddui lohkat sámegiela, muhto in veaje hupmat.

Olav Isaksen, su vieljat ja oabbá hárjehallet njoarostit. Gurutbealde Gerd, Reidar, Gunnar ja Olav. Govva lea Loddebávttis Duorppalvuonas, 1950-logu gaskkamuttus.
(Gova luoikan Gerd Isaksen / Lions kalender 2008, Hasvik)

Duorppalvuona skuvla heaittihuvvui ovdal go mun riegádin, muhto muittán boares skuvlamuvrraid. Dat ledje doppe dassážii go mu viellja gávnnahii ahte sáhtii geavahit daid huksenávnnasin, ja dál ii leat go okta stuora geađgi mii čájeha gokko skuvla lea leamaš.

Govdaluovtta internáhtta

– Mun álgen skuvlii 1952:s. Smávvaskuvlla vázzen Govdaluovtta internáhttaskuvllas. Dat lei dalle áidna internáhtta min suohkanis mii lei huksejuvvon fas soađi maŋŋil. Internáhtta lei hui heittogis visti, dáhkki ii jeahkán ja doppe lei olgohivsset. Muittán ahte go bohten Govdaluktii oidnen vuosttaš háve heastta. Duorppalvuonas mis ledje gusat, sávzzat ja gáiccat, muhto heasta ii lean.

Oahppit geat orro internáhtas bohte unna báikkážiin miehtá suohkana, ja eatnasiin lei sámi duogáš. Jáhkán ahte máŋgasis lei seamma dilli go mus: váhnemat sámástedje gaskaneaset muhto dárostedje mánáide. Skuvllas ledje maiddái oahppit geat ledje Govdaluovttas eret. Sii orro ruovttus, eatnasat sis ledje dážat. Ii lean makkárge erohus mánáid gaskkas duogáža mielde, mii leimmet buohkat ovttas ja seamma dásis.

Fertiimet buohkat bargat internáhtas; sahet muoraid, guoddit muoraid ja koalaid ja dahkat dola ommanii. Gievkkanis basaimet lihtiid, buot givnniid fertiimet geallat stálleulluin. Lei issoras bargu dáinna stálleulluin. Go skuvlla dáhkki lei nu heittot, fertiimet goaivut muohttaga eret dáhkis, vai ii billašuva. Dat šattai min bargun. Ja de sáddejedje min ruggui viežžat guliid internáhttii.

Dálueamit ja biigá málesteigga. Fertiimet borrat buot borramuša maid attiiga midjiide, liikuimet dal dasa dahje eat. Ain muittán semuljarievdnesuohkada ja hávvarsuohkada. Eat beassan vuolgit beavddis eret ovdal go leimmet borran visot. Mis gerge leat moadde dálueamida dan áigodagas go mun ledjen doppe. Nubbi lei issoras garas ja bahámielat, ja go de oaččuimet nuppi lei dego livččiimet beassan almmiriikii.

Dette bildet fra Breivik viser resultata av orkanen i januar 1975. Noe av skolen synes her i bakgrunnen. På det tidspunktet var skolen allerede nedlagt. Internatbrakka sto foran skolen, men da bildet blei tatt var denne forlengst revet og det var satt opp et annet hus på stedet. Vi har ikke funnet noe bilde av internatbrakka i Breivik
(Foto utlånt av Svein A. Krane / Lions kalender 2008, Hasvik)

Dan áigge balle hirbmadit dihkiin. In jáhke ahte ledje dihkit Govdaluovttas, muhto buot min gávnnit ledje gieđahallon dihkkebulvariiguin (DDT).

Skuvllas ledje guokte oasi, smávvaskuvla ja stuorraskuvla. Leimmet njeallje vahku skuvllas ain hávil, ja de njeallje vahku ruovttus. Mii fievrriduvvuimet vatnasiin. Skuvllas lei dušše okta oahpaheaddji, ja sus ledje buot fágat earret duoji sihke smávva- ja stuorraskuvllas. Oahpaheaddjit eai bisánan guhkit áigái, ledje dábálaččat dušše ovtta jagi. Ledje eanas šiega oahpaheaddjit, ii lean dakkár garra disipliidna. In muitte ahte oahpaheaddjit livčče huškon ohppiid, muhto oktii lei stuora gievrras oahpaheaddji gii loktii mu bajás. Dan in dohkkehan, čorbmadin su čalbmái. Dalle son luittii mu vulos, ja dan ášši ektui ii dáhpáhuvvan šat dađi eambbo.

Oahpaimet maid galggaimet, girjji mielde. Deháleamos lei stávet ja lohkat ja oahppat loguid. Dat lei bajiloahppan, ii lean nu dehálaš ipmirdeimmet go. Ja de lei issoras ollu biibbalhistorjá, kátkkesmus ja sálbmavearssat. Lávlluimet sálmma juohke skuvlabeaivvi álggus ja loahpas. Mis lei unna orgelaš luohkkálanjas.

Ii lean álo nu álki go njeallje jahkeluohká ledje ovttas seammá luohkás. Nuoramusat eai lean vel oahppan lohkat, boarrásepmosat ledje juo lohkan moadde jagi. Heajumus oahppit ožžo unnán veahki.

Árvosánit ledje vuosttaš luohká rájes juo, ja lei árvosániid duohken beasaimet go čuovvovaš luohkkái. Muhtimat eai beassan goassege guhkkelii go smávvaskuvlii, ledje doppe dássái go konfirmerejuvvojedje.

Ákŋoluovtta internáhtta

– 1950-logu gaskkamuttus lei Ákŋoluovtta internáhtta gárvvis, ja dalle sirdašuvaimet dohko. Govdaluovtta internáhtta heaittihuvvui dalle. Máŋggas Ákŋoluovttas gohčodedje min, geat bođiimet vuonain, «finnungan». Sii dovde ahte ieža ledje juoga stuorit ja buoret go mii. Muhto skuvllas eat gullan dakkára, eat fal oahpaheddjiin eat ge eará ohppiin. Eanaš oahpaheaddjit bohte olggobealde ja sii ledje dáppe dušše jagi dahje moadde jagi. Sis ii lean duogáš ipmirdit vuostálasvuođaid dážaid ja sámiid gaskkas, ii ge guđiin sin ohppiin lei sámi duogáš.

Ákŋoluovtta internáhtta nugo lei 1956 rájes. Maŋŋil go internáhtadoaibma heaittihuvvui 1968:s gaikojuvvui internáhtaviessu ja huksejuvvui fas dušše guvttiin gerddiin. .
(Govviduvvon stuora govas mii lea Ákŋoluovtta skuvlla feaskaris)

Mis lei moadde jagi oahpaheaddjin Hans Krokmyrdal. Son lei dološmállet oahpaheaddji. Oktii son časkkii čujonasa pultii nu garrasit ahte doddjui. Jus eat láhtten nu go galggaimet, de fertiimet čuožžut heahpanančiegas njunni seainni vuostá, dahje čohkkát skuvllas diimmu maŋŋil skuvlaáiggi. Dat ledje dan áigásaš ráŋggáštusvuogit.

Historjáoahppu lei jahkeloguid ja dološ gonagasaid birra. Eat báljo oahppan maidege Davvi-Norgga birra, ja eat fal maidege sámiid birra. Nuppi dáfus muittán ain muhtin geografiijaleavssuid eará riikkaid birra, omd. «Albania er et fjelland. Hovedstaden heter Tirana. (Albania lea várreriika. Oaivegávpoga namma lea Tirana.)»

Ákŋoluovtta skuvlla luohkká 1950-logu loahpas. Ovddimusat gurut bealde: Borgrund Pedersen, Ellinor Jensen, Liv Marie Pedersen, Eva Kristiansen, Eva Korsnes, Torun Soløy, Torild Pedersen. Duogábealde gurut bealde: Kari Jensen, Ingeborg Johansen, Knut Josefsen, Lars Larsen, Odd Pettersen, Terje Johannessen, Knut Harald Amundsen, Jan Arvid Amundsen, Gunnar Mauseth, Jens Kristian Morken, Olav Isaksen.
(Govva: Eva Sætrum / Ulf Jacobsen, Lions Kalender 2006))

Dalle ledje skuvllat geatnegahtton fállat eŋgelasgiela. Galggai máhkáš leat geatnegahtton fága. Muhto min oahpaheaddji ii orron máhttime nu ollu. Son rabai eŋgelasgielgirjji ja lohkagođii jitnosit: «T-H-E – TE. Ii fal, dát han ii lean gal mihkkege midjiide», celkkii ja beaškalii girjji gitta. De ii šaddan eŋgelasgiela oahpahus midjiide ovdal go bođiimet joatkkaskuvlii (framhaldsskuvlii).

Joatkkaskuvlla vácciimet maiddái dáppe Ákŋoluovttas. Skuvla lei giliviesus. Dalle mis ii lean vuorroskuvlaortnet, muhto vácciimet olles jagi, 33 vahku.

Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3