På norskArtihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.
Oddveig Nymo Dalbakk ja Asbjørg Skåden, Skånland 2005 |
Ii báljo leat oktage eará mánáidgárdi Norggas mii lea vásihan nu ollu vuostehágu go Sáráhká sámemánák Skániin Lulli-Romssas. Ledje njeallje nissona geat álggahedje Sáráhká sámemánák 1986:s ja sii ledje buohkat stivrras gitta 2003 rádjái. Dá muitaleaba guovttis sis mo mánáidgárdi lea ovdánan ja man muddui dat lea ollášuhttán áigumušaidis maid bidje dalle go álge. Oddveig Nymo Dalbakk lea riegádan 1952:s ja bajásšaddan Vuomis Skániin. Sus lea buohccedivššároahppu ja bargá ruovttusuohkana jođiheaddji dearvvašvuođadivššárin. Son lea maiddái duojár ja lea vázzán Sámi álbmotallaskuvlla Johkamohkis 1981/82. Son lea searvan valáštallanbargui biiredásis ja lea leamaš Fjell skilaga jođiheaddji. Asbjørg Skåden lea riegádan 1946:s ja bajásšaddan Láŋtdievás Skániin. Sus lea oahpaheaddjioahppu ja lasseoahppu sámegielas ja eŋgelasgielas. Asbjørg lea máŋga jagi bargan oahpaheaddjin Skániid márkogiliin, Vuopmegeaži ja Vatnjavári skuvllain. Son lei dán guovllu vuosttaš sámegieloahpaheddjiid gaskkas. Son lea čállán ja doaimmahan girjjiid sihke sámegillii ja dárogillii ja jođiha dál Skániid girjie-lágádusa. |
Mánáidgárdi gohčoduvvui Sáráhká sámemánák, ja namma boahtá sámi eamioskkus. Sáráhkká lei Máttaráhká nieida, ja sus lei erenoamáš ovddasvástádus riegádeapmái ja unna mánážiidda. Son gii evttohii nama lei Ardis Ronte Eriksen, gii lei okta mánáidgárddi njealji vuođđudeaddjis. Son logai dalle sámegiela Romssa universitehtas ja oaččui nammii inspirašuvnna das maid doppe oahpai sámi oskku birra. Álggos muhtimat nimmordedje báhkinlaš ipmiliid dihte, muhto vehážiid mielde šattai namma Sáráhká sámemánák nu dovddus ahte eatnasat vuosttažettiin jurddašedje mánáidgárddi birra go gulle Sáráhkká-nama.
– Dalle go álggiimet eat jurddašan aittonassii mánáidgárddi, muitala Asbjørg Skåden. – Jurddašeimmet vuosttažettiin iežamet mánáid birra, ahte sii galge oažžut fálaldaga mas lei sámegiella ja sámekultuvra.
– Mánáidgárddit han gávdnojedje muđui suohkanis, lasiha Oddveig Nymo Dalbakk. – Gal mii livččimet ožžon saji mánáidasamet doppe. Álggos mis lei mánáidgárdedoaibma dušše moadde diimmu vahkus. Muhto de lassánii beroštupmi nu stuoris ahte šattai ollu eambbo go leimmet jurddašan.
– Mis, geat álggaheimmet dan, ledje oktiibuot njeallje ovdaskuvlamáná, muitala Asbjørg. – Eat ge rehkenastán ahte šaddet nu ollu eambbo, muhto mii goit bijaimet almmuhusa mas čáliimet ahte lea sadji logi mánnái. Ja farga mis ledje logis, ja dasa lassin mánát vuordinlisttus. Go álggos lei boahtán johtui, de olbmot oidne ahte lei buorre fálaldat mánáide, ja mielas dan háliidedje. Muhto máŋggas ledje gal jurddašan dáro fálaldaga, eai ge sámi.
Oddveig: – Ja ledje min siidaguoimmit, geat ieža leat sámit, geat eai háliidan maidege sámi mánáidgárddis.
Asbjørg: – Oktii bovdiimet media, ja mun dadjen ahte Sáráhká galggai leat dorvvolaš báiki, gos sámi mánát besse leat sámit almma givssideami haga. Dalle bohte garra reakšuvnnat Evenskjer mánáidgárddis. Sii orrot ipmirdan nu ahte oaivvildeimmet ahte sámi mánát givssiduvvojit eará mánáidgárddiin. Dasa lassin lohke ahte sii maid sáhtte addit sámi fálaldaga. Go jearaimet mii dat lei, vástidedje ahte sis ledje sámi girjjit, nugo Barna i Kautokeino [1] . Dan maŋŋá mis ii lean makkárge ovttasbargu Skániid (Viervá, Evenskjer) mánáidgárddiin máŋgga jahkái. Nuppi dáfus lei mis buorre ovddasbargu Lidalátti (Liland) mánáidgárddiin [2].
Oddveig: – Mii, geat álggaheimmet dán, leimmet nissonat geat leimmet leamaš eret ja ožžon oahpu, ja de fárren dahje fárreme ruovttoluotta. Geahččaleimmet oažžut earáid mielde, muhto dat ii lean nu álki. Čuojaheimmet máŋgasiidda, ee. olbmuide geat maŋŋil leat šaddan sámepolitihkarin, muhto dalle eai háliidan doarjut almmolaččat maidege mii gohčoduvvui sápmin. Muhtin láhkai lei ortnegis ahte eat šaddan go njealjis, go dalle lágideimmet visot álkit ja byrokratiija haga.
Asbjørg: – Seammás goziheimmet hui dárkilit ahte visot lei formálalaččat riekta. Danin mis lei advokáhta mielde sihke dalle go vuođđudeimmet mánáidgárddi oasussearvin ja dalle go máŋga jagi maŋŋá heaittiheimmet dan. Balaimet erenoamážit ahte mánáidgárdi sáhtii gártat eret sámi stivrejumis, ja oaččuimet ge njuolggadusaide ahte ossosat eai sáhtte vuvdojuvvot almmá buot oasusoamasteddjiid dohkkeheami haga.
Oddveig: – Sámi mánáidgárddis berrejit dieđusge leat sámegielat bargit geain lea ovdaskuvlaoahpaheaddjioahppu. Muhto dakkára birra eat sáhttán go niegadit. Sii geat barge doppe álgoáiggis eai lean sámegielagat ii ge sis lean oahppu. Muhto ledje gáhpagat geat beroštedje sámi kultuvrras. Fertiimet danin háhkat alcceseamet ovdaskuvlaoahpaheaddji bagadallin. Dat šattai Brit Eva Holdø, gii barggai Evenáši suohkanis. Son lei buorre doarjja. Son ii geahččalan stivret min, muhto dárkkistii fágalaš dási ja divttii mánáidgárddi ovdánit dan guvlui maid mii háliideimmet.
Gunn Myrnes Olsen barggai mánáidgárddis álggu rájes, seammás go son lei okta dan njealljásis oasussearvvis. Dat ii sáhttán álo leat nu álki. Oanehis áiggi maŋŋil go álggiimet bođii Nella Fløystad mielde, ja son leige mánáidgárddi jođiheaddjin máŋga jagi.
Virgádeimmet Helma Pedersena kultuvra- ja giellakonsuleantan. Muđui son barggai čorgejeaddjin Vuopmegeaži skuvllas. Bálkáheimmet su dalle ollu bajit bálkáceahki mielde, go mii sus lei čorgejeaddjin. De lei nu ahte oktii skuvlahoavda čuojahii departementii ja logai juoidá Sáráhká birra. De lohke departemeanttas: – Já nu, dat leat dat nissonat geat váldet bassiid eret skuvllas ja dahket sin kulturkonsuleantan. – Nu leat, vástidii skuvlahoavda. Sii dat leat ja sii ožžot ollu áigái!
Čuojaheimmet maiddái ieš dávjá departementii ja oaččuimet doarjaga sis. Čuojaheimmet nu ollu ahte buohkat departemeanttas geat barge mánáidgárdeáššiiguin dihte mii Sáráhká lei.
|
Muhtun mánáidgárddi álggahančoahkkimis. Gurut bealde: Oddveig Nymo Dalbakk, Ruth Nylund, Ingrid Larssen, Geir Grenersen, Ardis Ronte Eriksen. |
Beasaimet dalle láigohit ávdin viesu, ja fárriimet olles leavttuin. Viessu gohčoduvvui «Hilda-viessun», maŋimus ássi mielde, guhte lei leamaš okta sámi kulturguoddin márkogiliin. Viessu čuoččui dan dilis go lei leamaš su maŋimus eallinjagiid. Lei viessu mas lei kultuvra. Dovddaimet dego Hilda livččii lean doppe, seinniin. Danin šattai dorvvolaš viessun, sihke mánáide ja bargiide. Lei buorre sadji mánáide, sihke siste ja olgun. Maiddái mis váhnemiin lei buorre dovdu go bođiimet dohko mánáiguin. Sáhtiimet boahtit sisa ja juhkat gáfe, ja dovdat ahte leimmet bures boahtán. Dáppe leimmet guokte jagi, ja dan áiggis nuppástuvaimet moatte beaivásaš fálaldagas ollesáiggemánáidgárdin.
Oddveig: – Lea nu ahte buot mánáidgárddiid mat galget oažžut almmolaš doarjaga, fertejit eiseválddit dohkkehit. Maiddái midjiide bođii fylkka mánáidgárdekonsuleanta guossin. Dalle go son oinnii Hilda-viesu šattai hui eahpádusaide, erenoamážit čázi ja njielahaga hárrái, mii ii lean rehkenastojuvvon dákkár stuora mánnáčorraga várás. Rievtti mielde livččii son galgat giddet mánáidgárddi dakkaviđe, logai, muhto go lei vásihan movttegis mánáid, bargiid ja váhnemiid, de sus ii lean váibmu dasa. Nu ahte beasaimet joatkit muhtin áiggi, muhto čielga dieđuin ahte fertiimet dahkat juoidá sanitára diliin. Birgiimet guokte jagi, muhto dalle lei čielggas ahte eat sáhttán šat, ja ozaimet eará viesu.
Vuomi skuvla lei heaittihuvvon 1965:s, ja geavahuvvui dál giliviessun. Dat lei dalle guorus beaivet, ja heivešii bures mánáidgárdin. Muhto Kjønna vel (Vuomi gilisearvi) vuosttaldii bastilit sámemánáidgárddi ásaheami. Sii geahččaledje iešguđetlágan molsašuddi ákkaiguin, muhto čoahkkimis suohkaniin logai Skániid skuvlahoavda, Magnus Myklevold: «Mii fertet gohčodit áššiid rivttes namaiguin. Sii vuostálastet dan dihte go lea sámi». Mu bávččagahtii hirbmadit dasgo ledje mu siidaguoimmit geat hilgo min.
Eahpádus sámi mánáidgárddi ektui ii lean unnit Láŋtdievás ge go Vuomis. Muhto dan sivas go fárriimet priváhta vissui, eat dárbbašan jearrat giliolbmuin lobi. Ja go leimmet lean doppe muhtin áiggi, de oidne ahte ii lean ge nu váralaš. Erenoamážit boares olbmot gilis lávejedje fitnat mánáidgárddis guossin. Olbmot liikojedje ahte mánáidgárdi beroštii das mii dáhpáhuvai gilis ja ahte jearaimet báikkálaš diliid birra ja mo lei dološ áiggis. Mánáidgárdi lei ollu olgun, nu ahte olbmot jámma deaivvadedje mánáiguin. Bárgit válde mánáid mielde dáluide, ja sii besse searvat šibitbargguide. Dát dagahii ahte giliolbmot oaidnigohte mánáidgárddi iežaset mánáidgárdin. Sii dihte ahte mii háliideimmet hukset, ja áŋgiruššagohte vai beasašeimmet hukset sin gilážii.
Dál beasaimet oaidnit dan álbmogasvuoiŋŋa mii lea sámi márkogiliin. Mii eat leat hárjánan oažžut maidege dáppe, mii fertet ieža ordnet visot. Leat gilisearvvit mat leat omardan eanemusat giliin, luoddačuovggaid rájes gitta giliviesuide. Láŋtdievá gilisearvi (Planterhaug vel) álggahii tombola, biŋgo, vuorbevuovdima ja eará doaimmaid mánáidgárddi buorrin. Gilisearvi osttii 4 mihtosaš duktásaji, attii dan Sáráhká sámemánáide ja lohpidii máksit buot goluid, ja dasa lassin bargat álbmogassii dassái go geađgejuolgi lei gárvis. Dat mearkkašii ahte gilisearvi ordnii čázi ja kloáhka duktásadjái. Seammás searvvai gilisearvi oasussearvái ovttain ossosiin.
Maiddái viidáset bargui oaččuimet veahki álbmogasvuoiŋŋas ja gelbbolašvuođas mii lei gilis. Dáppe mis lei penšunerejuvvon bávkaleaddji. Fertiimet bávkalit duktásaji dan botta go sus ain lei gustovaš báhčinduođaštus. Mis ledje goaivunmašiidnavuoddjit ja bohccebargi. Muhtin hukseninšenevra gii lei Narviikka allaskuvlla oahpaheaddjin dagai prošeavtta ovttas studeanttaidisguin ja veahkehii min dahkat «čáhcejeahkki huksenkontrávtta». Nie sihkkarasttiimet iežamet vuorddekeahtes goluid vuostá, ja rehketdoalu spiehkastat bušeahtas ii lean go 46 ruvnnu. Revisora logai ahte son ii lean goassege oaidnán huksenrehketdoalu mii lei doallan nu bures. Son lei maiddái revideren Skániid suohkana dearvvašvuođaviesu rehketdoalu, ja logai ahte suohkan várra galggašii oastit gelbbolašvuođa dan njealji nissonis Sáráhkás.
Dalle go beasaimet rahpat lei albma ávvoboddu, lagas ja guhkemátkkálaš gussiiguin. Mánáidgárdekonsuleanta logai ahte dát lei okta dain fylkka buoremus mánáidgárdefálaldagain.
|
Láŋtdieva ođđa mánáidgárddi olggobealde. Bargit leaba Tonje Olsen og Emma Margret Skåden.(Govva: Kjersti Myrnes Balto / Várdobáiki) |
Mánáidgárddis lea álo leamaš heajos ruhtadilli. Dalle go muhtumis mis váhnemiin lei veahá liigeruhta, de mávssiimet ovddalgihtii moatti mánnui, vai mánáidgárdi ii dárbbašan ruhtaváilli dihte bissehuvvot. Hui ollu lea leamaš váhnemiid ja stivrra álbmogasbarggu duohken. Dan dihtii go váhnemat barge nu ollu álbmogassii, geahččaleimmet doallat váhnenmávssu nu vuollin go vejolaš. Muhto de bijai suohkan doarjaga eaktun ahte váhnemat galge máksit seamma ollu go suohkana mánáidgárddiin, ja dalle fertiimet bajidit hatti. Dalle suittiimet addit mánáide mállása ovtta beaivvi vahkus.
Dat lei hirbmat buorre áigi. Go mii, geat searvvaimet dasa, dál deaivvadit fas, de lea mis buorre dovdu das maid barggaimet ovttas. Dattetge dovddaimet dađistaga ahte háliidivččiimet beassat das eret. Leimmet leamaš idealistan nu máŋga jagi ja sávaimet ahte earát galggašedje joatkit dan barggu. Eai ovttasge mis lean šat iežamet mánát mánáidgárdeagis. Álggos geahččaleimmet Skániid suohkaniin. Oaivvildeimmet ahte dieđusge berrešii suohkan jođihit sámi mánáidgárdefálaldaga. Hálddahus lei miehtemielalaš, muhto politihkkárat dadje ii. Min čuovvovaš molssaeaktu lei juos muhtin sámi ásahus lei sáhttit jođihit mánáidgárddi. Dakkár ii lean leamaš dán guovllus ovdal, muhto dalle go Várdobáikki giellaguovddáš álggahuvvui, de válddiimet oktavuođa. Ja 2003 rájes sii leat ge váldán badjelasaset jođihit mánáidgárddi, mii dál lea ožžon namman Márkománák. Oasussearvi lea dál unniduvvon oamastussearvin, nu ahte Várdobáiki láigoha mis. Muhto mii han leat goit beassan eret beaivválaš jođiheami ovddasvástádusas.
|
Goahtehuksen mánáidgárddis. (Govva: Asbjørg Skåden) |
Nu guhkás go vejolaš sávvat ahte mánát galget leat mielde das mii dáhpáhuvvá gilis, searvat gili kultuvrii ja oahpásmuvvat báikkálaš historjái. Dalle go huksiimet goađi mánáidgárdái ledje mánát mielde olles proseassas. Martin Myrnes, gii jođihii huksema, čilgii mánáide ja oahpahii seammás sámi sániid.
Mánáidgárddis mis lei iežamet muitalančiehka lovttas. Doppe muitaluvvojedje báikkálaš muitalusat.
Oddveig muitala: – Oktii leimmet Gállogiettis [4] go lei muitalaneahket lávus. Mu bárdni, gii dalle lei vihtta jagi boaris, muitalii eallásit ja áŋgiruššamiin gobmemuitalusaid maid son lei gullan boares olbmuin geat ledje fitnan mánáidgárddis. Guldaleaddjit ledje oalle heammástuvan man čeahppi dat unna bártnaš lei muitalit.
Leastadianisma lea dehálaš oassi gili sámi kultuvrras. Dálá váhnenbuolvvas leat unnán lestadiánalaččat, muhto eatnasis mánáin leat áhkut ja ádját geat leat lestadiánalaččat. Singuin lea leamaš dušše buorre ovttasbargu; mis ii leat leamaš makkárge riidu lestadiánalaččaid ja mánáidgárddi gaskkas.
 |
Mánáidgárdi guollebivddus. |
Dalle go álggiimet, eai gávdnon mánát eai ovdaskuvla- eai ge skuvlaagis Skániin dahje Evenášis geain sámegiella lei vuosttašgiellan. Váhnenbuolvvas ge ii lean gallásis sámegiella vuosttašgiellan. Eatnasat ipmirdedje sámegiela muhto hupme unnán, muhtimat ledje ieža oahppan sámegiela rávesolmmožin.
Mánáidgárddi vuosttaš bargit ge eai hupman nu ollu sámegiela. Maŋŋil ožžo virgelobi oahppat sámegiela. Muhto dat ii dahkan sin doarvái dorvvolažžan geavahit giela barggus, erenoamážit go fertejedje leat giellaoahpaheaddjin mánáide geat máhtte unnán dahje eai maidege. Bálkáheimmet maiddái muhtin vuoras olbmuid gilis geain alddiset lei sámegiella eatnigiellan. Muhto sii gulle dan bulvii mii álo lea dárostan mánáideasasetguin. Rávesolmmožin sii eai oba leange sámástan mánáiguin. Dát šattai alla lassán man badjel lei váttis beassat. Orru leame nu ahte dát lassá lea alladit sidjiide geain alddiset lea sámegiella eatnigiellan, go midjiide nubbingielat giellaberošteddjiide. Bargiid gaskkas eai leat leamaš albma giellaberošteaddjit.
Vehážiid mielde bohte mánát geain lei sámegiella ruovttugiellan. Dalle sámástedje muhtin bargit singuin, muhto sámástedje hui unnán muđui dárogielagiidda.
[1]
[2]
[3]
[4]
Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 3