På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010.

300 jagi riidu skuvlagiela alde

Svein Lund dahkan čoahkkáigeasu

Sámás: Issát Sámmol Heatta

Dáruiduhttima dehe sámegieloahpahusa riidu lea dego čađačuovvu oassin sámiid skuvlahistorjjás Norggas, dan rájes juo go eiseválddit álggahedje vuosttaš oahpahusa sápmelaččaide gitta otnážii.

Namahus «dáruiduhttin» adno máŋggain iešguđetlágán sisdoaluin. Lea geavahuvvon dárogieloahpahusa birra sámiide, kvenaide ja eará unnitloguide Norggas. Dán mearkkašumis ii báljo oktage sáhte leat dáruiduhttima vuostá. Muhto eiseválddit leat gaskkohagaid sávvan ahte dárogiella galggai leat unnitloguid áidna giellan, ja ahte eará gielat eai galgan geavahuvvot skuvllas, eai ge girkus eai ge eará almmolaš oktavuođain. Dán girjjis oaivvildit vuosttažettiin dán giellamolsunpolitihka go geavahit «dáruiduhttin»-sáni. Sámiid hárrái dáruiduhttinproseassa mearkkašii giellamolsuma lassin garra deattu dasa ahte galget váldit alcceseaset dáčča kultuvrra, bivttasmálliid, eallinlági ja ealáhusaid.

Sáhttá digaštallat man áigá doložis dáruiduhttin álggii. 1851 rájes dat lei čielga mearriduvvon stáhtalaš politihkkan. Muhto juo 1700-logu álgogeahčen fámolaš olbmot barge dan badjelii ahte dárogiella šattašii oahpahusgiellan ja ahte sápmelaččat galggaše molsut giela. Máŋgga áigodagas dat oaidnu hálddašii miššovnnas ja oahpahusas.

1700- ja 1800-loguin lei dáruiduhttin eanas dánskkaiduhttin.[1] Dađistaga rievdaduvvui čállingiella dánskkagielas dálá girjedárogillii, ja dáruiduhttin-sátni lea maiddái geavahuvvon dán proseassa birra, ja jorgaleami birra girjedárogielas ođđadárogillii ja amassániid heiveheami birra dárogillii.

Dán artihkkala maŋis čuvvot, oalle bures ortnega mielde, dokumeanttat dehe ovdamearkkat čállosiin main ákkastallojuvvo dáruiduhttima beali dehe dan vuostá, sámegiela geavahusa beali dehe dan vuostá. Daid mii leat deaddilan nu go ledje aviisačálusin, áigečállagiin dehe girjjiin. Mii leat lasihan daidda muhtun álgokommentáraid ja vuolitravdadieđuid, vai dálá lohkkiide livččii álkit ipmirdit daid. Dán álggaheamis mii leat bidjan dokumeanttaid historjjálaš oktavuhtii ja čállán čálliid namaid gassa bustávaiguin.

Dán háve mii bisánit ovdal 2. máilmmisoađi álggu. Mot manai dáruiduhttimiin soađi áigge ja dan maŋŋil, dasa mii almmuhit dokumeanttaid Sámi skuvlahistorjjá boahtte girjjis.

Eatnigiela dehe riikagiela?

Dološ áigge gulai miššovdna ja sápmelaččaid oahpahus oktii. Sámi ássanguovllu ravddaid álbmoga geahččaledje báidnit risttalašvuođain ja miššoneremiin oažžu dadjat juo 1200–1300 logu rájes. Dán áigge goitge diehtit unnán katolalaš áigge miššovnna birra ja girkku giellageavahusa sámiid guovdu.

1536:s šattai Norga Dánmárkui gullevaš riikan, dalle go Christian 3. buvttii deike reformašuvnna. Okta bealli Martin Luthera reformašuvnnas lei dat vuođđonjuolggadus ahte buot álbmogat galge beassat lohkat Biibbala iežaset gillii. Muhto go Danmárkkus-Norggas mearridedje bajimus eiseválddit reformašuvnna, de atne dan oktan vuohkin mot nannet gonagasa fámu ja dan guovtti riika oktan riikan. De sii maiddái navde ahte goappašat dat riikkat galge oažžut Biibbala riika gillii, namalassii dánskagillii. Vuosttaš Biibbal dánskagillii bođii 1550:s. Reformašuvnna geažil šattai girku stáhtagirkun mas gonagas lei oaivámužžan. Dat dagahii ahte bismmaide, báhpaide ja eará girkolaš bálvváide lei deháleamos bálvalit Ipmila dehe Gonagasa. Anton Hoëm lea cealkán nu ahte dat bismmat ja báhpat guđet vuoruhedje Ipmila, sii adde sápmelaččaide eváŋgiljoma sámegillii. Sii guđet vuoruhedje Gonagasa, sii adde dan dánskagillii[2] Dát vuostevuohta lea čuvvon girko ja skuvlla dán áiggi rádjái.

Presten og sørsamene


Báhppa ja lullisámit

(Sárggus: Ingunn Utsi)

«Guhte galgá oahppat sámegiela»

1631:s mearridii dánskka gonagas ahte goalmmádas diiddus (vearus) galggai mannat Finnmárkku báhpaide, «man ovddas sii ledje geatnegasat, sihke dáččaide ja sápmelaččaide gulolaččat sárdnidit, ja buoremus suohkaniid báhpat galge váldit iežaset háldui sápmelačča dehe norgalačča guhte galgá oahppat sámegiela, ja su galgá čuvgehit nu ahte son sáhtášii oahpahit sápmelaččaide mánnávuođaoahpa ja Ipmilbalolašvuođa...»[3]

1707:s sáddii gonagas čállosa mas gohčui bismma Peder Kroga «1) bidjat moadde nuorra teologa almmolaš bálkká ovddas orrut 1–2 jagi sámi eatnamis vai oahpaše sámegiela, ja de máhtáše sárdnidit álbmogii sámegillii ja dasto maŋŋil biddjot virgái sámi báhppan, 2) cegget skuvlla sámi nuoraide ja doppe oahpahit sámi bártnážiidda katekismusa ja latiinnagiela.»[4]

De ges bisma ii lean mielas dasa, son oaivvildii sápmelaččat galge hárjánit ipmirdit dánskkagiela, eai informahtorat galgan dárbbašit máhttit sámegiela. Go Miššonvirgegoddi dasto álggahii miššonbarggu mas Thomas von Westen lei jođiheaddjin, de riidališgohte das mot galge miššoneret ja man gillii galge oahpahit. Bisma ja miššonjođiheaddji sáddiiga goabbat reivve miššonvirgegoddái ja váiddiiga goabbatguommiska, muhto dat reivvet gal leat vissa mannan duššái dalle go Københámmana gávpot bulii 1700-logu loahpageahčen. Dain čálusosiin maid diehtit lea seahkálassii dánskagiella ja latiinnagiella. Krog čállá ahte son ii doaivvo «de felice Finnorum Lapporumqve noviter instituta catechisatione prolytismo» (lihkostuvvá oažžut sápmelaččat dahkat jorgalusa dainna gieskat álggahuvvon kateketiseremiin.)[5]

Katekisme Thomas von Westena eatnigieloahpahusa jurdagiid mielde jorgalii su miššoneara Morten Lund Luthera uhca katekismusaža sámegillii. Dát lei vuosttaš sámegiel girji mii ilmmai Norggas.

Bisma bealuštii guovttegielatvuođa

Riidu bisttii čađat 1700-logu. Maŋŋel go Thomas von Westen jámii 1727:s, de besse dáruiduhttima bealušteaddjit vuoittu beallái, muhto moaddelogi jagi maŋŋil ožžo fas sámegiela bealušteaddjit sakka eanet fámu. Sii guđet ledje doaimmas ovdal bismma Ludvig Harboe oaivvildedje ahte miššonearat ja oahpaheaddjit galge atnit dušše sámegiela, muhto son čálii 1748:s bagadusastis ođđa miššonearii:
«Miššoneara ieš bargá viššalit sámegiela ja suomagiela oahppat, go nu son sáhttá alcces gullevaš sápmelaččaide sakka stuorát áhpun ja ovdamunnin, sin oahpaheamis ja ávdugasvuođa áššis. Nu maiddái son gohčču skuvlahoavdda oahpahallat dan giela man sápmelaččat ipmirdit. Goitge ii galgga dánskagiella healbaduvvot sápmelaččaid gaskkas ge, galgá baicca čavgadit bearráigehččot ahte sii ohppet maiddái dan.»[6]
Dás mii oaidnit vuohččan virgeolbmá deattuheame ahte sii galget gulahallat sápmelaččaiguin sámegillii, ja seammás oahpahit daidda dánskagiela. Nu eiseválddit jáhkke dasa mii arvat maŋŋil gohčoduvvui guovttegielalašvuohtan. Vaikko Harboe dás doarju oahpahusa dánskagillii, de su oaivilat leat áibbas earáláganat go ovddit virgeolbmás Krogas, gii oaivvildii ahte sápmelaččat galge oahppat dánskagiela/dáru vai «heitet iežaset eatnigiela, sámegiela.». Seammás sus lea eará oaidnu go Thomas von Westenis, gii deattuhii ahte sápmelaččat galge oahpahuvvot sámegillii, ii son obage ovddidan dárogiel- dehe dánskkagiel oahpahusa sámi álbmogii.

Harboe


Bisma Ludvig Harboe

(Gova luoikan Nidaros bismagoddi)

Harboe maŋis šattai Fredrik Nannestad bisman ja miššonhoavdan. Son oinnii 1752:s dan surgadis dili ahte ii oktage báhppa máhttán sámegiela, ja seamma jagi son lágidii Seminarium lapponicum vuođđudeami. Dan seminára jođiheaddjin lei Knud Leem, ja mii deaddilit dás oasi su Gjet-Kirjatzh, mii bođii 1764:s.

«Sámegiela galgá duššadit buoremus lági mielde»

Vaikko bismmain lei miehttemiella sámegillii 1743–73 áigodagas, de čađat fámolaš olbmuin stáhtahálddahusas lei áibbas eará áigumuš. Sin searvái gulai ámtamánne Gunder Hammer, gii 1758:s sáddii miššonvirgegoddái sámi nuoraid oahpahusa ja konfirmašuvnna guoskevaš evttohusa. Su mielas dat galggai dárogillii ja báhpat galge gieldit konfirmeremis sin geat eai lean oahppan risttalašvuođa dárogillii.[7] Maiddái moanat báhpat ja miššonearat oaivvildedje nu, ea. ea. proavas Hans Frugård Álttás, gii sáddii miššonvirgegoddái evttohusa ahte «sámegiela galggašii duššadit buoremus lági mielde»[8] Ollu miššonearain lei várra dakkár oaivil danne go sii eai ieža goassege lean nagodan oahppat sámegiela, nu go sin geatnegasvuohta lei ovtta gaskka. Álgoáiggiid gal eai ožžon miehttemiela. Bisma Johan Ernst Gunnerus vástidii 1759:s ahte sápmelaččat galge gal oahppat dárogiela, muhto «lei imaš go galgat bágget sin guođđit eatnigielaset, man sii ráhkistit seammaláhkái go buot máilmmi álbmogat ráhkistit eatnigielaideaset.»[9] Goitge lei ain beanta bággu heaitit sámegielain ja álgit dárogielain. Ámtamánne Christen Heiberg ja proavás Christopher Garmann evttoheigga ahte sápmelaččaid galggai gieldit náitaleamis jos eai lean oahppan dárogiela.[10]

1774:s šattai dánskalaš Markus Frederik Bang bisman, ja son lei birgemeahttun garra sámegiela vuosttaldeaddji ja dajai ahte Ipmil ii gula sámegiel rohkosiid. Son daguhii ahte Seminarium lapponicum heaittihuvvui gonagasa mearrádusain 1774:s, ja das daddjo: «... Seminarium lapponicum lea heaittihuvvon, ja dasto galgá dárogiella šaddat sápmelaččaid giellan nai, ja nuorat galget gohččojuvvot oahppat risttalašvuođaset dárogillii.»[11] Bang lei nu garas gohččut dárogiela (dánskkagiela) oahpahusgiellan ahte son skuldui báhpaid ja miššonearaid geat ain atne sámegiela searvegottiineaset, ja son bearráigeahčai čavgadit ahte gonagaslaš «Gohččun ahte sámi nuorat gohččojuvvojit oahppat risttalašvuođaset dárogillii, galgá čuvvojuvvot»[12]

Son guhte šattai bisman Banga maŋis, Johan Christian Schønheyder, vuosttaldii maiddái sámegiela hui garrasit. Čilgehusastis gonagassii juovlamánu 18.b. 1790 son čállá: «Maŋŋel gonagaslaš gohččuma skábmamánu 3.b. 1774 mainna Seminarium Lapponicum heaittihuvvui, de lea ja berre leat mearriduvvon, ahte lea áibbas duššás bargu oahpahit sápmelaččaide risttalašvuođa sámegillii, ja nu maiddái dikšut sin giela dan dáfus. Danne go sin giella ii leat adnon iige heivehuvvon vuoiŋŋalaš jurddašeapmái, dat ii dohkke earágo dan oinnolaš moatti dillái maid dat oahppameahttun olbmot dárbbašit sin ovttageardánis gáržžes luonddugeavahusas ja gorutbargguin.»
Sivvan sápmelaččaid diehtomeahttunvuhtii ja vátna risttalašvuhtii logai son «dat bahálačča giella mii doalahii Ipmilbálvalusa ja oskkolaš oahpahusa sis eret.» ja son cuiggodii báhpaid go «čigŋáivuođaineaset ledje ráhkásnuvvan sápmelaččaid gillii.».

1800-logu álggus ledje máŋga dáhpáhusa mat váikkuhedje sápmelaččaid oahpahussii. 1804:s juhkkojuvvui Nidaros bismagoddi guovtti sadjái, šattai sierra bisma «Nordlánddaide ja Finnmárkui». Miššondoaibma lei guhká juo bieđganaddan, ja eanas miššonguovlluin ledje ordinerejuvvon báhpat ja oahpaheaddjit váldán dan doaimma badjelasaset. 1812:s celkkii miššonvirgegoddi alddis eret sápmelaččaid miššonerema ovddasvástádusa, ja maŋemus miššoneara luobai 1814:s, dan jagi go Norga beasai iešstivrejeaddjin ja maŋŋil ovttastuvvui Ruoŧain. Dánskaáigge stivrii miššonvirgegoddi Københámmanis miššovnna ja skuvllaid, ja dan guovddáš Norggas lei Troandimis. De šattai Girko- ja oahpahusdepartemeanta Christianias [13] doaimma bajimus eiseváldin, ja bismagoddi, mii galggai doaibmat eanas sápmelaččaid guovdu, biddjui Alstahaugii, ja maŋŋil Romssa gávpogii.

Schønheyder Guokte bismma geain lea iešguđet oainnu sámegielas:

G.b. Johan Christian Schønheyder
(Gova luoikan Nidaros bismagoddi)

O.b. Mathias Bonsach Krogh
(Njuohtan Joh. Løvholt, Vågan girku. Govva: Håkon Brun)

M.B. Krogh

«Šadde báhkimin, eai ge dáruiduvvan veaháge»

Vaikko Davvi-Norgga vuosttaš bisma, Mathias Bonsach Krogh, cuiggodii garrasit daid ovddit virgeolbmáid ja prinsihpalaččat lei mielas sámegillii, de ii rievdan mihkkege álgoáiggiid. Dáruiduhttin doaimmai duohtadilis ain gitta 1820-logu rádjái goit. Professor Jens A. Friis celkkii maŋŋil ná dan áiggi birra:«Nu ledje 50 jagi huksen sámegiela ja njeaidán dárogiela. Sápmelaččat ledje 1824:s eatnasat šaddan báhkimin, eai ge dáruiduvvan veaháge.»[14]

Báhpaguovttos Peter V. Deinboll ja Nils V. Stockfleth dat leigga ođasteami njunnožis, ja de dahkkoje ollu sámegiel oahppogirjjit mat váldoje skuvlla atnui. Álgoáiggiid dorjo Christiania ja Stockholma eiseválddit sudno ollásit. Ee. dajai Ruoŧa-Norgga gonagas Carl Johan ahte oahpahus galggai sápmelaččaid eatnigillii, «Ipmila iežas addin giella álbmogii galggai Ipmila várjalusa hálddus boahtteáiggis»[15]

Dáruiduhttima áŋgirat goitge eai eisege lean vuollánan, ja Stockfleth šattai gierdat ollu garra vuostehágu. Ovdamearkan dasa lea dat namakeahtes čálus mii lei Tromsø Tidende-aviissas nr. 73-1840: «Go dál obage beroštit sápmelaččaid gielas lea aivve ja dušše ovtta olbmá sivva, son guhte lea rahčagoahtán dan johtti álbmoga ovddas. Muhto ollugat eahpidit lea go dálá ráđđehusa dahku politihkalaččat riekta, nu go maiddái lea luonddu iežas vuostá doalahit dakkár giela heakkas man hupmet dušše dat olbmot geat garraseamos lági mielde vuosttaldit bisánit dáluássin geat mákset servodahkii vearu.»[16]

1800-logu gaskkamuttus de fas jorggihii ášši nuppe guvlui. Ovdamearkan dasa mot dáruiduhttima árjjalaččat barge, de leat mii dása váldán guokte reivve mat leat čállon 1850-logu loahpageahčen. Dan ovddibu lea Romssa fáldi Martinus Drejer sádden Romssa seminára hovdii. Dat nubbi, mii leat dan ovddibu joatkkan, lea seminárahoavdda Fredrik Hvoslefa reive Bismagoddedirekšuvdnii seamma áššis.

Sápmelaččat, láddelaččat ja dáččat vuosttaldedje

Okta dain gii garrasepmosit vuosttaldii dáruiduhttima mii fas lei boahtán ollásit, lei Stockfletha maŋisčuovvu Kristiania universitehta sámegieloahpaheaddjin, Jens Andreas Friis. 1887:s son čálii: «Áiggun dás ja álo boahtteáiggis, šaddos dal mot šattaš, vuosttaldit dan skuvlagohččosa man dál čuvvot. Mun áiggun buhtistit oamedovddun, go in áiggo guoddit ovddasvástádusa mii livččii jos in vuosttaldivčče dasa.»[17]

Friis Jens Andreas Friis
(Gova luoikan Riksarkivet)

Ollu sápmelaččat maiddái vuosttaldedje dáruiduhttima. 1800-logu loahpageahčái lea dat vuosteháhku duođaštuvvon unnán. Sivvan dasa lea ea ea go sápmelaččat eai báljo máhttán čállit, sis lei unnán skuvlaoahppu, ja sis váilo dieđihangaskaoamit maidda sii livčče sáhttán čállit oaiviliideaset. Okta dain hárve dokumeanttain 1800-logus mas njuolgá oaidná sámiid vuostehágu dáruiduhttimii lea dat reive man John Samuelsen čálii 1896:s iežas skuvlabiire ovddas Deanu gildii.

1873 rájes bohte eanet sámi aviissat, ja dain sáhtte sápmelaččat cealkit oaiviliideaset stivrema ja dakkáriid birra, áinnas skuvlapolitihka. Dat aviissat mat ovddemusta ledje sámepolitihkalaš gaskaoamit, heaittihuvvoje dušše moadde jagi maŋŋil, dušše risttalaš aviisa Nuorttanaste lea ceavzán 1879 rájes dássážii. Dan aviissas mii leat ge čuohpastan 6 oanehis čállosa 1902–09 áigodagas, mat buohkat fallehit dáruiduhttinpolitihka.

Veahá maŋŋil oidnogođii dáruiduhttima vuosteháhku maiddái girjjiin. Oalgguhančállosis Fornorskningen i Finmarken (Finnmárkku dáruiduhttin) leat mii váldán guokte čállosa maid leaba čállán sámi oahpaheaddji Anders Larsen ja dáru oahpaheaddji Johannes Hidle.

Dáruiduhttit bealuštedje iežaset garrasit, sihke aviissain ja girjjiin. Ovdamearkan dasa leat mii válljen diktačálli Nils Collett Vogt ja finnmárkolaš politihkkára Bjarne Hofseth.

Sihke sápmelaččat, láddelaččat (kveanat) ja dáččat vuosttaldedje garrasit 1920- ja 30-logu dáruiduhttima, ja mii leat dás válljen ovdamearkan láddelačča Johan Beronka ja dáčča Hans Vogt. Finnmárkku skuvladirektevra Christen Brygfjeld dustii garrasit sudno cuiggodusaid, ja mii leat dása váldán guokte vástádusa sus.

Dáruiduhttima máŋga beali

Goitge, vaikko politihkkárat ja kánturválddi bargit oinnolaččat bealuštedje dáruiduhttinpolitihka, de ledje sis maiddái muhtun čiegusvuođat. Okta dain lei «Finnmarksnevnden», Finnmárkku lávdegoddi, dakkár ásahus mii lei nu čiegus ahte eai gallis dan diehtán, eai dalle eai ge maŋŋil. Dat vuođđuduvvui maŋŋel Suodjalusdepartemeantta evttohusa Girko- ja oahpahusdepartementii 1917:s. Finnmárkku lávdegoddái ledje válljejuvvon iešguđet stáhtalaš orgánaid fámolaš olbmát, ja sii plánejedje Finnmárkku boahtteáiggi dáruiduhttima nammii. Lávdegoddi gieđahalai dakkár áššiid nu go kommunikašuvnnaid, sihke fylkka siskkobealde ja Suoma beallái, eanadollui eatnamiid váldima, radiodoaimmaid, láddelaččat stáhtaborgárvuođa, ja girko- ja suodjalusáššiid. Riikaárkiivvas leat mii gávdnan Innstilling IV fra Finnmarksnevnden, Finnmárkkulávdegotti evttohus IV. Ovdasiidui lea čállon HEMMELIG – čiegus. Skuvlaáššiid dáfus celko evttohusas ee. «Lávdegoddi atná buori skuvlaásahusa hui dehálaš gaskaoapmin Finnmárkku dáruiduhttima ovddideapmái, ja rávve hui garrasit ásahit internáhttaskuvllaid vuogádaga.»

Artihkkaliin mat dás leat čállon oaidná vuosttažettiin makkár almmolaš digaštallan lei dáruiduhttima ja sápmelaččaid oahpahusa dáfus. Skuvla lei dehálaš oassin dáruiduhttimis, muhto go lei oanehis oahpahusáigi ja heajos skuvladilálašvuođat, de ii nagodan skuvla okto doaimmahit beaktilit dáruiduhttima. Dan oaidná das go golai nu guhkes áigi dan rájes go stáhta mearridii dáruiduhttima, dassážii go giellamolsun doaibmagođii duohtadilis. Dáruiduhttinpolitihkka lei álgobáliid čielgasepmosit celkon oahpahusvuogádagas, muhto dat dovdogođii dađistaga eará servodatosiin maiddái, omd. suohkaniid ja stáhtalaš hálddahusain, dearvvašvuođavuogádagas, ealáhusaid hálddašeamis, omd. eanadoalus, boazodoalus ja guolástusain, gávppašeamis ja industriija ovdánahttimis. Buot dát dagahii ahte sápmelaččat ja eará ássit dán riikkas jáhkkigohte ahte sámi kultuvrras ja sámegielas ii lean boahtteáigi ja ahte dat baicca hehttii buresbirgejumi, oadjebasvuođa, olmmošvuođa ovdáneami ja servodahkii oassálastima. Dát ollislaš bággodovdu oaččuhii eanas sápmelaččaid «válljet» eará giela ja kultuvr ra boahttevaš buolvvaidasaset.

Dán oasi dokumeanttat čájehit dan áiggi mii nogai jur ovdalaš 2. máilmmisoađi. Digaštallan goitge bisttii sihke soahteáigge ja soađi maŋŋil, ii ge leat nohkan vel otná dán beaivve ge. Daid ođđaset áiggiid dokumeanttaide mii máhccat dán ráiddu čuovvovaš girjjiin.


[1] Iešguđet gáldot čállet lotnolassii «dánskagiella» ja «dárogiella» skuvlagiela dáfus. Duohtadilis lei 1700- ja 1800-logus dušše dánskagiella čálagiellan. 1500-logu rájes dánskagiella lei áidna čállingiellan Norggas gitta 1800-logu gaskkamuddui. 1862 bođii vuosttaš sierra riektačállinrievdadus Norgga dánskagillii, muhto váldu čállingiellan lei dánskagiella gitta 1907 rádjái. Landsmål/nynorsk dahkkoje čállingiellan easka 1800-logu gaskkamuttus, dat eai váikkuhan sámegiel guovlluin.
1700-logus lei stuora oassi ámmátásahusas ja girkolaš oaivámušain Norggas dánskalaččat, ja sii hupme maiddái dánskagiela. Dánska čálagiella buori muddui báinnii servodaga bajitgearddi giela, ja ollugat hupme dan mii gohčoduvvui «luhkkárdánskagiellan», sii hupme nu go čálagiella, muhto sis ledje norgalaččaid jietnadagat. Nu ahte dat giella mii báinnii sápmelaččaid dáruiduhtidettiin lei áibbas eará go dat maid norgalaččaid báikegottiid álbmot humai.

[2] Anton Hoëm: Fra noaidiens verden til forskerens. Novus forlag 2007, erenoamážit s. 72 ja 137.
[3] Norske Riksregistranter VI s. 275–277. Siterejuvvon Oluf Kolsrud: Finnemisjonen fyre Thomas von Westen. Studia Septentrionalia 1947 s. 8
[4] Siterejuvvon Oluf Kolsrud: Finnemisjonen fyre Thomas von Westen. s. 13–14
[5] Baard Tvete: Skolebøker for samebarn i Norge fra Thomas von Westen til i dag. 1955 s. 6
[6] Instruks for Ole Frost, 10.06.1748, gjengitt etter Adolf Steen: Samenes kristning og Finnemisjonen til 1888. s. 241.
[7] Váldon Adolf Steen girjjis: Samenes kristning. s. 243.
[8] J. K. Qvigstad: Historisk oversikt over Oplysningsarbeidet blant Finnerne i Finmarken. 1907 s. 12
[9] J. K. Qvigstad: Historisk oversikt over Oplysningsarbeidet blant Finnerne i Finmarken. 1907 s. 12–13
[10] Adolf Steen: Samenes kristning ... s. 271
[11] N.V. Stockfleth: Bidrag til Kundskab om Finnerne i Kongeriget Norge. s. 341
[12] Dálbmeluovtta báhpaarkiivas. Váldon Adolf Steen girjjis: Samenes kristning.. s. 277.
[13] Gávpoga almmolaš namma lei Oslo 1624 rádjái, ja de Christiania 1877 rádjái, Kristiania 1924 rádjái ja de fas Oslo.
[14] J. A. Friis: En Sommer i Finmarken, Russisk Lapland og Nordkarelen. 1880 s. 65
[15] N.V. Stockfleth: Bidrag til Kundskab om Finnerne i Kongeriget Norge. s. 31
[16] Váldon Adolf Steen girjjis: Samenes kristning... s. 314–315. Čállosa doallevašvuhtii sáhttá dajat ahta dan áigge ledje eanas sápmelaččat dálu olbmot, ja sápmelaččat ledje máŋga čuođi jagi máksán vearu, dávjá máŋgga stáhtii. (doaim.)
[17] Bájuhuvvon girjjis: Adolf Steen: Samenes kristning.. s. 325


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4