På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010.

Ragnhild Sandøy ja Svein Lund:

Hámmárfeasta – gávpot man skuvlahistorjjás leat ollu "čázetnjunit"

Sámás: Issát Sámmol Heatta

Rein i hage

Bohccot šaddogárddis. Hámmárfeasta 1979
(Govva: Svein Lund)

Hámmárfeasta dán áigge hárve adno sápmái gullevažžan, earret go bohccot mat guhtot hearvarásiid guovdu gávpoga, vaikko suohkan lea ge viggan áidut vai dat eai beasaše dohko.

Go burgigođiimet dan guovllu skuvlaarkiivvain mii dál lea Hámmárfeasta, de čájehuvvui nu go dávjá go roggá davviguovlluid historjjá; doppe ihte ollu čázetnjunit.[1]

«Dološ áigge doppe orro sámit»

1727:s sáddii Hámmárfeastta suohkanbáhppa raportta Københámmanii. [2] Das son čállá: «Hámmárfeasta Fálás. Boares ássanbáiki rittus, dološ áigge doppe orro sámit, dalle go buot dáččat orro Sállana oarjjabealde. Maŋŋel go riddogilit doppe billistuvvojedje, sága mielde barge ruoššat dan veahkaválddiineaset, de fárrejedje dáččat dán sullui, ja nu maiddái Hámmárfestii.»

1789:s oaččui guollebivdogilli Hámmárfeasta gávpotárvvu. Dohko fárrejedje máŋggaid guovlluid ja našuvnnaid olbmot. 1900:s čájeha olmmošlohku ahte 2365 olbmos ledje 124 láddelačča ja dušše 18 sápmelačča. Doaivvu mielde leat ollu eanet olbmot doppe leamaš sámi sogas, muhto lei čielga rádji gávpoga ja birasguovlluid gaskka, dat mii gohčoduvvui Hámmárfeastta biraseatnamiid suohkanin. Doppe ledje 486 sápmelačča 1088 olbmos, ja dušše 17 láddelačča.

Hámmárfeastta biraseatnamiid suohkanii gulai stuora oassi Sállanis ja Sievjjus, buot Fálá ja vel muhtun oassi nannámis. 1869:s šattai Fálesnuorri sierra suohkanin. [3] 1920:s juhkkojuvvui suohkan fas. Hámmárfeasta šattai de gávpogin, ja biraseatnamat šadde Sállannuori suohkanin. Geahččaledje gal bidjat Fálesnuori fas Hámmárfeastta vuollái, muhto vuollánedje go Fálesnuori olbmot vuosttaldedje dasa.

1950-logu rájes leat ollu sámiide gullevaš olbmot fárren gávpogii ja erenoamážit Lávželuktii, gos ovdalaš áigge lei sámi álbmot. Hámmárfeasttas gohčodedje lávželuoktalaččaid «fjordafinna».

Skuvllat «dáččamánáide» ja «sámi mánáide»

Thomas von Westen oahppalattai Hámmárfeastta vuosttaš miššonmátkkistis 1716:s, dalle son álggahii miššovnna ja skuvlla Sállannuorrái ja dohko birrasii.

Ovtta gaskka galggai okta oahpaheaddji okto bálvalit olles Hámmárfeastta biraseatnamiid suohkana, muhto dat šattai badjelmeare, ja skuvlabiire juhkkojuvvui guovtti sadjái. 1745:s Ole Isachsen biddjui virgái skuvlameasttirin olggut suohkanii. De lei erohus oahpahusas «dáččamánáide» ja «sámi nuoraide». Álggos oahpahuvvoje dat guokte joavkku goabbat gillii, muhto lei okta oahpaheaddji.

1700-logus šaddagođii dábálažžan oahpahit sámi nuoraid nai dárogillii. Boađus sáhtii leat nuo ja ná, dan oaidná dán čállosis mii lea váldon Sállannuori báikkálaš historjjás: «Proavás Falch ja suohkanbáhppa Nold mielas muhtun sámi nuorat máhtte leavssuideaset bures, muhto dáččanuorat gal ledje healbaduvvon oahpahusa dáfus: «Sámi nuorain leat muhtumat bures oahpahuvvon. Eanas bártnit sis ipmirdit dárogiela ja máhttet cealkit Katekismusa sániid vaikko lea váttis – ja daid sii leat oahppan bajiloaivve. Dađi dobbelii sii eai máhte čilget máid ležžet lohkan. Nieiddain ii máhte dadjat ii fal oktage dárogiela, muhto buohkat máhttet gal cealkit Katekismusa čállaga bajiloaivve.»[4]

1753:s dahkkui Hámmárfestii vuosttas skuvlaviessu. Sámi mánáide lei johtti oahpaheaddji. 1778:s Anders Mathisen oahpahii okto sámi mánáid. Guokte jagi maŋŋil lei okta johtti oahpaheaddji dáččamánáide ja guokte sámi mánáide. 1700-logu loahpas lei 16-vahkkosaš skuvla dáččamánáide ja 10-vahkkosaš sámi mánáide – «dain báikkiin gosa johttiskuvla ollii», dat mearkkaša ahte muhtun mánáide ii šaddan oahpahus obanassiige.

1774:s bođii mearrádus ahte sámi mánát galge «rievdaduvvot dáru-dánska giellaovdáneapmái». Goitge doalahuvvoje ain sierra skuvlabiiret dáččamánáide ja sámi mánáide, ja 1818:s ledje ain guokte johtti oahpaheaddji sámi mánáide ja okta dáččamánáide.

Thomas von Westen gálledii Hámmárfeastta 1716:s. Dát njuohtangovva sus lea Hámmárfeastta girkus.
(Čuohppan, njuohtan ja govva: Eva ja Knut Arnesen)

Sámi oahpaheaddjit

Man ollu johtti oahpaheaddjit ledje sápmelaččat? Dan dáfus leat dušše belohahkii dieđut. Fálesnuori giligirji gohčoda Anders Mathisena «mearrasámesogat nuorran» ja muitala su ožžon barggu vieljastis Mathisis. Muhtun áigge maŋŋil lei Mathis Andersen oahpaheaddjin, várra duon ovddibu bárdni. Guoktásis 1800-logu oahpaheddjiin ledje čielga sámi namat; Peder ja Henrik Nilsen Magga. Eará namain maiddái dovdo mearrasámi duogáš, omd. Bård Samuelsen ja Clemet Andersen. Duot maŋit lea gohčoduvvon seminaristan, lei oahppan oahpaheaddji, ii dakkár lean dalle nu dábálaš. Dát čujuha dan guvlui ahte ollugat dalá Hámmárfeastta suohkana oahpaheddjiin 1700- ja 1800-logus ledje guovllu sápmelaččat.

Nuppi oahpaheaddji bargoguovlun lei Sievju, muhtun oasit Fálás ja Várggonuori nannán, ja nuppis ges Sievju ja eará oasit Fálás. Sállanis ledje biiret juhkkojuvvon ná: «Ramnes[5] – Nuorri – Feallá 4 vahkku, de ges 6 vahkku Laŋstráddu – Skihppanas – Sáttovuonbahta, Áhkárvuotna Sállanis 2 vahkku.» Dan guovtti johtti oahpaheaddji guovllus ledje 9 skuvlabiire, ja dain ledje 1845:s «suohkana olggut oasis 3 biires dušše dáččat, 3 main ledje seahkálaga dáččat ja sámit, ja 3 main ledje sápmelaččat».

1832:s orro báhpagielddas [6] 466 dáčča, 1011 mearrasámi ja 118 láddelačča (kvenat). 1875:s ledje Hámmárfeastta biraseatnamiid suohkanis 154 máná, ja dain daddjoje 40:s eai máhttán dárogiela. Muhtun skuvlabiiriin muhtun sámi mánát eai ožžon oahpahusa danne go sis ii lean sámegielat oahpaheaddji. Muhtumat dain mánáin geat ledje ožžon oahpahusa, ledje ožžon dan sámegillii, ja muhtumiid lei sin sámegielat oahpaheaddji oahpahan dárostit.

Báhppa ii máhttán sámegiela, ja 1888:s fertii girkolávlu dulkan báhppii ja sámegielat ja láttegielat konfirmánttaide

Skuvllaid huksen

1861 rádjái lei Hámmárfeastta biraseatnamiid suohkanis dušše okta johtti skuvla, sidjiide geat eai orron Hámmárfeastta lahka. Dalle huksejuvvoje vuosttaš skuvllat, goappašagat Sivjui – Gámanjárgii ja Govdavuonmuotkái.

Sørøysund lokalhistorie (Sállannuori báikkálaš historjá) muitala mot dilli lei 1872:s: «– Lei dahkkon skuvlaviessu Laŋstráddui ja seamma čavčča, skábmamánu 20.b. lei proavás Smitt bidjan dán almmuhusa: Oahpaheaddjivirgi ohcanláhkái Hámmárfeastta biraseatnamiid suohkanis. Jahkásaš skuvlenáigi unnimusat 28 vahkku, eanemusat 36 vahkku. Virgái gullet dasalassin 5 biire mas lea 33 vahkku skuvlenbargu. Bálká lea 2 sp.d. 6 sk. [7] skuvlavahkkus ja 1 sp.d. 42 sk. borramušruhtan. Oahpaheaddji galggai orrut Laŋstráttus gos maiddái lei oahpaheaddjiorohat skuvlaviesus – okta latnja ja gievkkan. Ledje buorit olgovisttit, ja oahpaheaddjivirgái gulai eanan mainna biepmai 2 oami ja 12–16 sávzza. Ohcci galggai dohkkehuvvon seminarista ja máhttit sámegiela.»

Maiddái go almmuhedje johtti oahpaheaddji virggi 1876:s, de gáibiduvvui ollislaš máhtolašvuohta sámegielas. Dađistaga ožžo eanet johttiskuvlla biiret sierra skuvlaviesuid, ja ledje máŋga internáhta. Skuvla dahkkui Sáttovuonbahtii 1884:s ja Girkovutnii 1898:s. Girkovuona skuvla lei vuosttaš skuvla olles dan guovllus mas lei katehtar ja bultet.

Goitge eai lean johtti skuvllat vel loahpahuvvon. 1904:s lei Fredrik Selkvist Hámmárfeastta ja Ákŋoluovtta oktasaš johtti oahpaheaddji, muhto fargga ledje goappašat suohkaniidda dahkkon skuvllat buot ohppiide.

Hámmárfeasta ja Sámefoanda

Go Stuoradiggi 1851:s mearridii dárogieloahpahusa sápmelaččaide, de ásahuvvui maiddái foanda mii galggai doarjjan dan oahpahussii. Foandda namman šattai Finnefondet (Sámefoanda), muhto dat fargga galggai maiddái láddelaččaid (kvenaid) dáruiduhttima váste[8]Fondii biddjui 1921:s eará namma, Særbidragene for landsfolkeskolen i Finnmark, Finnmárkku birasbáikkiid álbmotskuvllaid erenoamáš ruhtadoarjja ja dat namma lei das gitta 1950-logu rádjái.

Hui ollu dan foandda arkiivvas lea Romssa Stáhtaarkiivva vuorkkás, ee. ollu oahpaheddjiid bálkálasáhusa ohcamat. Doppe mii leat gávdnan oba mihá ollu dokumeanttaid main oaidná mot Hámmárfeastta giella- ja skuvladilálašvuođat ledje 1873–1929. Dain oaidná maiddái ahte dáruiduhttin ovdánii sakka Hámmárfeasttas dan áigodaga loahpageahčen.

1880-logu rájes ja gitta sullii 1915 leat erenoamážit guovtti oahpaheaddji namat sámefoandda ohcamiin; Anton Kvalsvik [9], su skuvlabiiret ledje Sállana davágeahčen, ja Eilert Olsen, son ges skuvlii Sállana lulágeahčen ja Sievjjus/Skihččolis. Kvalsvik lei sunnmørelaš ja lei oahpaheaddjin Sállanis1881:s gitta 1919 rádjái. Leat áimmuin ollu reivvet main son lea ohcan doarjaga sámefoanddas. Kvalsvik muitalii ahte Sáttovuonbađa ja Laŋstráttu skuvlabiiriin lei mánáid giella sámegiella ja dárogiella, ja Girkovuona mánát ges dárostedje. Su ohcamat maid lea čállán 1903:s čájehit ollu mot gielladilálašvuođat ja oahpaheddjiid dáruiduhttinbargu lei:
«Mun, gii lean moattegielat guovllu oahpaheaddjin Hámmárfeastta biraseatnamiid ja Sállana skuvlabiiriin, ozan dákko bokte gutnálašvuođain «sámefoanddas» ásahuvvon bálkálasáhusa skuvlajagi 1902/03 ovddas. 14 sámi máná leat namuhuvvon áiggis bagadallon dárogiela oahppamis. Eanas dat bargu lea leamaš nu go dás namuhan:
(1) Oahpahusas gaskkohagaid jorgalastit sámegillii oanehaččat go lea váttis ipmirdit dárogiela
(2) Dili mielde doallat eanet diimmuid dehe oahpahusa man ulbmilin lea oahpahit dárogiela. Das galget mánát oahppat jorgalit dárogielas sámegillii, dehe sámegielas dárogillii, ja galgá bearráigeahččat ahte mánát celket ja stávejit riekta.
(3) Buoremus lági mielde gohččut mánáid dárostit gaskaneaset maiddái earret skuvlaáiggi
(4) Gaskkohagaid go lea vuogas muittuhit sámi váhnemiidda ahte sii galget veahkehit skuvlla mánáid dáruiduhttimiin.
Oahpahus muđui lea dollojuvvon dárogillii. Buot mánát lohket dušše dárogillii skuvlagirjjiineaset ja go oahpahallet lohkat skuvllas. Eanas sámi mánát leat konfirmašuvnnastis muhtun muddui máhttán čállit dárogillii.
Girkovuonas Sállanis miessemánu 4.b. 1903
Gutnálašvuođain
Anth. Kvalsvig

Čuovusin ohcamii leat vel ohppiid árvosánit dárogielas. Dat leat 1,5 rájes gitta 2,5 rádjái.[10]

Ohcama mielde lei skuvlastivrra reive skuvladirektevrii: «Skuvlastivra duostá hui áinnas ávžžuhit ahte oahpaheaddji Kvalsvig oččošii Sámefoandda doarjaga man lea ohcan.»

Familien OlsenFamilien Kvalsvik
Eilert Olsen bearrašiin, Muotkkis, Sievjjus su. 1900.
(Gova luoikan Hammerfest historielag)
Anton Kvalsvik golmmain oarbinaččainis. G. b. Gerhard, Anton, Berte ja ?
(Gova luoikan Richard Stien)
Anton Kvalsvika bálkálasáhusohcamuš maid sáddii Finnefondii 1908-09.
(Gáldu: Romssa stáhtaarkiiva)

«Darvánan hui čavga sámegillii»

1902:s namuha Eilert Olsen Sámefondii ohcamisttis ahte sus leat 37 «sámi máná». Son lei oahpaheaddjin Feallás ja Nuoris, Sállanis ja Govdavuonas Sievjjus. Orru leamen dego doppe dalle livčče leamaš dušše sámegielat mánát. Olsen čállá: «Álbmot lea sámegielat, muhto sii ovdánit dađistaga dárogiela máhtolašvuođa dáfus.» Doppe lea dárogiela máhttu oinnolaččat rievddadeaddji Sállana davágeaži ektui, muhtun oahppit leat ožžon árvosátnin 1,5 dehe 2, muhto ollugiin lea nu vuollin go 4 ja vel 5,5, sii eai báljo ipmirdan obage dárogiela.

Eilert Olsen lei oahpaheaddjin Sállannuoris unnimusat 35 jagi, ja go ozai doarjaga sámefoanddas, de son máŋga jagi čálii čuovusčállosa mas čilgii mot dáruiduhttin bargguin manai. Ná son čálii 1902:s:

«Dáruiduhttinbarggu dieđáhus Feallá, Govdavuona ja Nuori skuvlabiriin. Dáruiduhttimis lea bagadus čuvvojuvvon nu ollu go vejolaš, dárogiella lea adnon oahpahusa vuođđun, ja sámegiella (mu vuollásaš skuvlabiiriin ii gávdno dál oktage láttegielat mánná) lea adnon dušše veahkkegiellan, ja dušše de go muđui livččii heađuštan ipmárdusa.

Oskuoahpas geardduhit mánát leavssuideaset dárogillii, muhto dan fágas ferte erenoamážit unnimusaide ja návccahemiide atnit sámegiela go guorahallat leavssuid. Boarráset ja ovdánan mánáide adno fal dušše dárogiella.»

Ohcamiinnis ja čilgehusainis govvádallá Eilert Olsen gielladilálašvuođaid ja váhnemiid guottuid dáruiduhttimii. Dat leat oinnolaččat rievddadan sakka, nu go maiddái dat man jođánit oahpaheaddjit doivo dáruiduhttima ollašuvvat. Ohcamisttis čálii son 1904:s ahte «dološ vuostehágu dárogiela oahppamii gal sáhttá lohkat nohkan». Muhtumiidda gal ferte ain atnit sámegiela veahkkegiellan: «Álggahalliide ja «njoazaniidda» dat soaitá fertet atnit sámegiela.» Ja son čilge gielladilálašvuođa ná vel:

«Álbmot lea sámegielagat, ja mánážat ohppet sámegiela, muhto olbmot leat nu hárjánan dál dárogillii ja atnet dan nu ollu ruovttuin ahte mánáide ii leat dat amas go sii álget skuvlii.

Bajásšaddi buolva, erenoamážit bártnit, máhttet dárogiela bures, ja hupmet dan maiddái hui bures. Nissonolbmot gal maiddái máhttet dárogiela oalle bures, muhto sii háliidit áinnas (orru leamen nu mu mielas) muljardit dan litna sámegielaset mánáideasetguin.

Dađi mielde go mun lean vásihan, de reivvestallet bajásšaddi buolva dárogillii.

1909:s čálii Olsen čilgehusastis: «Mánáid vásáhusbiras lea nu gárži ahte go sidjiide oahpaha dávviriid ja daguid dárogielnamahusaid, de sii eai máhtestuva govvádallat dávviriid ja daguid vai oččoše dain ollislaš ipmárdusa.»

Dál son čilge gielladilálašvuođaid ná: «Álbmot leat sámegielagat, go sámegiella adno gulahallamii ruovttus, ja mánát ohppet ovddemus gulahallat dan gillii. Ja de orru leamen vel šaddan dego muhtunlágán fuollameahttunvuohta dárogiela oahppama dáfus. Sávvat goit oažžu ahte dat ii bistte nu guhká. Bajásšaddi buolva, erenoamážit dievddut, geat eai leat dušše ruovttuin, sii gal máhttet bures dárogiela.

Muhtunlágán našuvnnalaš gullevašvuođa dovdu, ja sámegiela linisvuohta ja čuoddjilvuohta lea várra sivvan dasa go mánáide oahpahit ovddemusat dan giela.»

1914:s daddjo Olsena ohcamis: «Celkojuvvo ahte lea sámegielat álbmot, ja mánážat ohppet ovddemus sámegiela. Muhtun ruovttut leat darvánan hui čavga sámegillii ja leat dan dahkan dego gižžun alcceseaset.»

Vaikko Olsen 1915 rádjái lei bargan oskkáldasat dáruiduhttima buorrin 35 jagi, de son ii lean goitge nagodan rievdadit ruovttuid giellageavahusa. Jahkásaš čilgehusastis son de lea gávdnan fas eará sivalaččaid dasa go dáruiduhttin ii leat vuoitán: «Álbmot lea sámegielat ja mánáide oahpahit ovddemusat sámegiela vaikko leat ieža hui dárrolaččat. Vuoras nissonolbmot dat áinnas oahpahit mánáide sámegiela, go sin geahčus dat mánát leat dan botta go váhnemat leat manus juogo meara alde dehe nannámis.»

1915 lei maŋemus jahki go dát skuvlabiiret ledje bistime. Jagi maŋŋil daid sadjái bođii Jáhkogohpi internáhtta, ja de álgá ge giellamolsun duođas.

Eará biiret Sállannuoris eai leat nu bures dokumenterejuvvon, várra danne go doppe ledje máŋga jagi sadjásaš oahpaheaddjit, ja sii eai olahan sámefoandda lasáhusa gáibádusaid oahpa ja bargoánssu dáfus. Goitge lea mis 1907:s Karl Leirosa ohcan. Son lei Skihččola, Lávželuovtta ja Rumašluovtta biiriid oahpaheaddji. Son lea čállán ieš «Čilgehus skuvlla dáruiduhttinbarggus Skihččola skuvlabiires»:
«Oahpahus lea leamaš dárogielas. Sámegiel sánit adnojit muhtumin vai mánát ipmirdit daid sániid dárogillii.

Lohkan- ja leaksogirjjit leat dárogillii, earret go religiovnnas, das atnet muhtun sámi mánáide girjjiid main leat goappašat gielat. Goitge mánát eai ane nu dávjá sámegiel teavstta. Sii geardduhit leavssuideaset dárogillii ja oahpahuvvojit sihke hupmat ja čállit dárogiela, álggos álkes sániid ja dasto cealkagiid. Ja mánát ovdánit bures dan gielas, nu go sámi mánát leat ge viššalat oahpahallat leavssuideaset.

Ollu sámi mánáin leat dáččabiktasat, danne go dat olbmot (eaktodáhtolaččat) ieža veahážiid mielde álget atnit eará biktasiid.

Álbmot hupmet sámegiela ruovttuineaset ja oahpahit mánáide sámegiela ovddemus, muhto sis ii leat makkárge vuosteháhku dárogillii; sii áinnas háliidivčče mánáideaset oahppat dárogiela buot buoremusat, dađi mielde go ollugat dadjet.

Skihččolis, 5/3-07 Karl Leiros, oahpaheaddji.»

Vinna

Skihččola skuvla
(Govva: Stine Muriås Jacobsen / Ulf Jacobsena govvačoakkáldat)

Mefjord

Girkovuona skuvla
(Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoakkáldat)

Skuvlainternáhtat – buorre dikšu – ja dáruiduhttin

1902:s oaččui Finnmárku iežas vuosttaš skuvladirektevrra. Son lei Bernt Thomassen, ja son fárrii Hámmárfestii. Thomassen lágidii stuora buorádusaid skuvladoaimmaide, stáhtainternáhtaid huksema ja doarjaga suohkaniid internáhtaide.

Hámmárfeastta suohkanis ledje internáhtat Laŋstráttus, Sáttovuonbađas ja Girkovuonas. Doppe ferteje váhnemat ieža rábidit buot mánáidasaset, internáhttabiigá dehe dálueamit de málestii ja vuoššai dan mii mánáin lei mielde alddiineaset, ja son čorgii ja basai internáhttalanjaid ja skuvlla ja dolastii doppe.

Stáhtainternáhtain gal mánát ožžo borramuša, doppe ledje seaŋgagávnnit ja maiddái biktasat sidjiide geat daid dárbbašedje. Danne go skuvlii lei guhkki ja dávjá garra dálkkit, de lei váhnemiid mielas maiddái skuvlainternáhtta buoremus. Skuvlageaidnun ledje dalle dušše bálgát bávttiid guora ja vákkiid rastá, váriid ja roviid badjel, vuotnagáttiid ja fiervvá mielde, dehe meara alde, guhkes gaskkat ja dálkás mearat, ii dalle lean nu dávjá oadjebas skuvlasáhttu.

Ollu giliservviid váhnemat gáibidišgohte dalle buoret skuvladilálašvuođaid. 02.01.1914:s čálii Sarach M. Olsen Viektavuonas Sievjjus bismii ja bivddii veahki. Son čujuhii dasa go Viektavuona skuvladoaimmaide lei addon ruhta 1896 rájes gitta 1911 rádjái, muhto oahpaheaddji E. Olsen ii lean dihtton dohko. Doppe ii lean makkárge skuvlasáhttu. Váhnemat ledje baicca sáhkkohallan danne go mánát eai boahtán skuvlii. 1914 skábmamánus čáliiga Lorentz Jakobsen ja Johan Møllmann skuvladirektevrii ja čilgiiga ahte soai eaba doalahan mánáideaskka skuvllas eret danne go vuosttaldeigga skuvlla, muhto danne go ii lean sudno mielas dohkálaš čohkket mánáid nu heajos skuvlavissui. Vástádusas skuvladirektevrii mieđihii skuvlastivrra ovdaolmmoš, giehmánni T. Holm Nuoris ahte skuvlaviessu ii lean «heivvolaš» ii ge áibbas lobálaš, muhto «diet ceaggás olbmot galget ráŋggáštuvvot», sii oldejit olbmuid eiseválddiid vuostá, ja dakkár daguid ovddas galget sáhkkohallat ja šaddat giddagassii.

Pavel Andersen
Pavel Anderssena bálkálasáhusohcamuš 1915. Dát lei maŋimuš jahki go Skihččola ja Rumašluovtta skuvlabiiret ain gávdnojedje. Jagi maŋŋá lei Jáhkogohpi internáhtta váldán badjelasas dáid biriid ohppiid.
(Gáldu: Romssa stáhtaarkiiva)
Jáhkovuona skuvla, oahppit ja oahpaheaddji Pavel Andersen, su. 1925
(Govva: Ulf Jacobsena govvačoakkáldat)

Jáhkogohpi stáhtainternáhtta

Lydolf Lind Meløy čállá girjjistis Internatliv i Finnmark: «Jahkečuohtemolsuma áigge lei skuvla [11] ollu báikkiin dán nuori gáttiin: Viektavuonas, Nuoris, Govdavuonas, Feallás, Skihččolis, Girkovuonas, Laŋstráttus ja Jáhkogohpis. Nu áigá go 1901:s jerrojuvvui Nuori skuvlabiires ahte ii go galggaše internáhtta dohko, muhto ášši ovdánišgođii easka de go Hámmárfeastta skuvlastivra 1911:s ozai internáhta Sállannuori guovlluide. 1913:s válljejuvvui internáhta huksensadji Lohnjárgohpái Jáhkogohpi lahka. ... Jáhkogohpi internáhtta gárvánii 1916 ođđajagimánu 1.b.»

Vuosttaš internáhttahoavdan beasai Eilert Olsen, son lei leamaš oahpaheaddjin ollu skuvlabiiriin Sállannuoris 1881 rájes. Go Olsen luobai Jáhkogohpis 1920:s, de Pavel Anderssen biddjui virgái internáhttahoavdan. Doppe son barggai dassái go šattai bággofárren soađi geažil 1944 skábmamánus.

Jáhkogohpi internáhtta lei stáhtainternáhtta. 1928:s gárvánii vel okta stáhtainternáhtta Sállánnuoris, namalassii Fjordtun internáhtta, mii lei Lávželuovttas. Guovtti stáhtainternáhtas ožžo mánát nuvttá borramuša ja orruma, ja dat šattai ovdamearkan maiddái suohkana internáhtaide mat ledje Sáttovuonbađas, Girkovuonas ja Laŋstráttus, doppe šattai maiddái seamma dilli.

Jáhkogohpis lei Kristine Isaksen dálueamidin, su maŋŋil ges Oline Lervik, ja Fjordtunas lei Astrid Thørring. Internáhttahoavddaiguin searválaga sii ráhkadedje internáhttadoaimma plána. Mánáide galggai ráinnas ja čorgat, buorre dearvvašlaš borramuš, muhto ii fal badjelmearálašvuohta. Mánát besse lávggodit ja molssodit. Internáhta bargit basse ja duokŋade mánáid biktasiid. Ovddemus maid barge internáhtas lei iskkadit ledje go mánát dihkkan, ja de basse sin ja čorgeje dihkiid eret sis.

Stuora internáhtta dárbbašii ollu biiggáid, ja sidjiide galggai borramuš ja bálká. Buot internáhta jahkegoluid rehkenaste oktii ja juhke jándoriidda, dat dagai jándorgoluid. Sállannuori stáhtainternáhtain ledje unnimus doallogolut buot Finnmárkku internáhtain. Rehketdoalut maid adde skuvladirektevrii čájehit ahte Jáhkogohpis ledje golut kr. 1,41 jándoris juohke oahppi nammii, ja divraseamos internáhtain ledje jándorgolut kr. 2,89 juohke oahppi nammii.

Seiland Sállannuoris gárvodedje gávttiin sođiid gaskkas vel, muhto dás oaidnit ahte muhtun bearašlahtut leat molson eret gávtti ja leat «dáža» biktasiid coggan.
G.b.: Hanne Ellen Fagervik. Karen Marie Pedersen, Jøfjord. John ?.
O.b.: Mii dovdat dušše ovtta nama dán govas, Ragnhild Samuelsen.

(Guktot govat: Kalland, Hámmárfeasta / luoikan Andre Larsen)
Seiland

Dáruiduhttin «ávkin servodahkii»

Deháleamos diehtogálduide Hámmárfeastta biraseatnamiid suohkana (šattai maŋŋil Sállannuori suohkanin ja Fálesnuori suohkanin) skuvllaid historjái gullet namuhuvvon suohkaniid giligirjjit, maid goappašagaid lea Ragnvald Jacobsen čállán. Girječálli iežas oaivilat sámegiela ja kultuvrra dáfus leat báidnan girjji sakka. Dat boahtá ovdan čuovvovaš oasážis mas son čállá dáruiduhttinpolitihka čoahkkáigeasu: «Bázii dušše okta giellajoavku, muhto ovddit joavkkuide gal lea maiddái bisuhuvvon gutnálašvuohta soga duogáža ja árbevieruid dáfus. Dat lea leamaš ávkin servodahkii ja juohke olbmui alccesis, nu ahte vealaheapmi giellaerohusa geažil lea dál amas doaba. – Dat lea ávkin min riikka našuvnnalaš friddjavuhtii ja sorjjakeahtesvuhtii.»[12]

Soahti ja ođđasit huksen

Go duiskka soalddáhat 1944:s bolde Sállanis, de jáhkke olbmot ahte Norgga beali riikkat fargga bohtet veahkkin, ja sii báhtaredje várrái eai ge jeagadan bággofárreheami. Maŋŋel garra eallima báktehoaluin ja gámmiin dálvemánuid, de fárrehedje allierta soahteveahka sin, álggos Murmanskii ja dasto Skottlandii. Doppe álggahuvvui skuvla Sállannuori ja Ákŋoluovtta mánáide. Okta sin oahpaheddjiin lei Ragnar Zachariassen, Sállan-sápmelaš gii maŋŋil šattai Sállannuori skuvlahoavdan ja sátnejođiheaddjin.

1944 čavčča rájes gitta buori muddui 50-logu ledje mánáide ja oahpaheddjiide rievddadeaddji gaskaboddosaš dilálašvuođat. Go Finnmárkku fas huksegohte ođđasit, de čohkkejuvvoje ollu Oarje-Finnmárkku oahppit Vuotnabađa (Finnfjordbotn) internáhttaleirii. Mánát besse ruoktot dušše golmma geardde jagis; juovllaide, beassážiidda ja geassái. Ii lean sadji buohkaide, ja dađistaga go lágidedje bistevaš čovdosiid, de šadde birget provisoriiguin ja skuvlabráhkaiguin.

Girkovuona bráhkka dahkkui 1947:s, ja das lei 4-oasát skuvla mas ledje 80 oahppi, ja internáhtta mii adnui gitta 1954 rádjái. Lávželuovtta skuvlla Fjordtun bráhkka dahkkui 1949:s. Oahppit vázze vurrolaga skuvllas, 70 ain hávális, ja 50 internáhtas. Pavel Anderssen lei jođiheaddjin. Jáhkogohpis láigohedje lanjaid giehmánni Evjenthas.

Mearridangižžu ja čohkkenpolitihkka

Erling Eide lei de skuvlastivrra ovdaolmmoš, ja sin áigumuš lei čohkket buot guovddáš báikkiide, galge dušše guokte skuvlabiire Sállannuori guvlui; nubbi Sállan ja nubbi Sievju/Fálá. Galge dahkkot guokte stuora skuvlla, ja de mearridedje Laŋstráttu ja Lávželuovtta skuvlabáikin. Dohko sáhtte dahkat 7-oasát skuvlla ja skuvlašilju, girjeráju ja erenoamáš lanjaid lášmmohallamii ja eará fágaide.

Bistevaš skuvla Laŋstráddui galggai áigumuša mielde gárvánit 1952:s. Tennjegiid sii gal juo ráhkadahtte 1948:s. Finnmárkui galge dahkkot ollu skuvllat, danne lei guhkes vuordináigi ruđa oažžuma dáfus. De addui lohpi váldit loanas ruđa Jáhkogohpi skuvlla soahtebuhtadusas ja hukset skuvlavistti Laŋstráddui dainna ruđain. Huksen maŋŋonii ollu, iige skuvla gárvánan ovdal go 1954 čavčča. Skuvla lei dahkkon betoŋggas, ja das ledje guokte huksenoasi. Vuosttaš oasis galggai skuvlagievkkan, lášmmohallanlatnja ja giehtabargolatnja. Skuvla galggai 7-oasát skuvla mas lei sadji 124 mánnái. 1954 čavčča álggii skuvla. Ragnar Lyngmo lei jođiheaddjin ja Pål Sandøy, Torleif Arnes ja Elisabeth Sandøy ledje oahpaheaddjit.

Laŋstráttu skuvlla jođihangolut ledje lossadat suohkanii. Lei mearriduvvon ahte go Laŋstráttu ja Lávželuovtta skuvllat gárvánit, de galget ges álgit hukset stáhtainternáhtaid Sivjui, Jáhkogohppái ja Roavvái. Dat internáhtat eai gal huksejuvvon goassege. Pavel Anderssenii lei stuora morašin go Jáhkogohpi internáhta eana addui guolástansearvái Hjelmen fiskarsamvirkelagii (Guovdesullo guolásteaddji ovttasdoaibmisearvái). Dat dahke sáideholggaid internáhta eatnamii, ja skuvlii mihtiduvvui eana jeaggebáikái.

Laŋstráttu internáhtta
(Govva: Øyfolk 1996)

Sihke skuvlabiire, Sállannuori skuvlastivra ja suohkanstivra, ja skuvladirektevra ledje 1951 rájes juo plánen ahte Fjordtun skuvlainternáhtta galggai huksejuvvot Roavvái. Ođđa skuvladirektevra Arthur Gjermundsen rievdadii dan áibbas, ja skuvlastivra ja suohkanstivra mearridedje hukset Fjordtun internáhta Lávželuktii. Skuvlabiire goitge doalahii dan boares áigumušas ja vuostehágu dihte doalahedje Sievjju váhnemat mánáideaset skuvllas eret 1957 skábmamánus ja miehtá dan skuvlajagi. Skábmamánu 11. b. 1958 dollui diggi Hámmárfeastta ráđđeviesus mas skuvllas jávkan lei áššin. 26 Muotkevuona ja Njižževuona váhnema ledje áššáskuhtton skuvlalága rihkkumis. Sii sáhkkohalle máksit juohkehaš 50 ruvnno ja vel 5 ruvnno áššegollun – dehe čohkkát 3 jándora. «Lea suivat go olbmot geat eai goassege leat rihkkon lága dehe áigon dan bargat, galget šaddat dán dillái», čálii Pavel Anderssen nieidasis.

Departemeanta lohpidii máksit goluid mat šadde go 9-jagi skuvla álggahuvvui, eaktun dasa lei ahte skuvla huksejuvvui Lávželuktii, ja nu šattai ge. Fjordtun skuvla gárvánii stáhtainternáhttan 1964:s. Asbjørn Anderssen biddjui virgái jođiheaddjin. Internáhtta lei doaimmas gitta 1985 rádjái ja heaittihuvvui de go huksejedje giliskuvllaid Njižževutnii Sievjjus ja Sivlui Fálás.

Ledje ollu riiddut, digaštallamat ja giččut go galge mearridit gosa skuvllat galge huksejuvvot, ja nu šadde huksejuvvot eanet skuvllat. Sáttovuonbađa skuvla huksejuvvui fielloskuvlan, ja internáhtta ja oahpaheaddjiviessu gárvánii 1955:s, Áhkárvuona skuvla huksejuvvui 1960:s.

1960-logu rájes čohkkejuvvui Sállannuori álbmot hirbmadit. Ollu sievjulaččat ja sállanlaččat fárreje Hámmárfestii dehe Lávželuktii, earát ges fárreje lulás.

Dađistaga heaittihuvvui okta nubbi Sállana skuvllain. Laŋstráttu stuora internáhtta lea leamaš guorosin ja ávdimin 1972 rájes. 2002 heaittihuvvui Sáttovuonbađa skuvla, ja Áhkárvuona skuvllas ledje dušše gávcci oahppi 2009/10:s.

Sámegieloahpahus Hámmárfeasttas

Ii oktage dieđe man ollugiin Hámmárfeastta logi duhát olbmos lea sámi duogáš, muhto oažžu roahkka dadjat logu mas leat njeallje siffara, ja máŋga čuođi oahppi. Dain lea dušše hui moaddásis sámegiella ruovttugiellan.

Ii leat álki čohkket dieđuid Hámmárfeastta skuvllaid sámegieloahpahusas. Lea leamaš rievddadeaddji fálaldat ja unnán oahppan oahpaheaddjit. 1980-logu álggus oahpahedje sámegiela válljenfágan Elvetun skuvllas. Sámegiella lea dávjá leamaš válljenfágan dehe 2. amasgiellan, ii leat dieđihuvvon ge dan birra skuvlakantuvrii.

Go 2008:s jearaimet dalá skuvlahoavddas Steinar Paulsenis, de son vástidii ahte sámegieloahpahusa jearahedje unnán. Su dieđuid mielde lei sámi gullevašvuohta dego unna čuoggáš Hámmárfeasttas, ii dat lean sidjiide nu dehálaš.

Vaikko suohkan lea ge bargan hui unnán dainna, de lea 2000-logus leamaš sámegieloahpahus eanet dehe unnit eanas suohkana skuvllain. Skuvlajagi 2009/2010 lei 29 oahppis 8 skuvllas sámegieloahpahus nubbegiellan. 4 dain skuvllain lei ohppiin sámegieloahpahus iežaset skuvllas, ja dat eará oahppit ožžo sámegiela gáiddusoahpahussan dehe ledje gaskkohagaid Guovdageainnu skuvllain. Guovttis oahpahedje sidjiide sámegiela, nuppis lei formálalaš oahppu sámegielas, muhto ii pedagogihkas, ja dan nuppis ii lean goabbáge oahppu. Skuvlakantuvrra dieđuid mielde leat sii ohcan sámegieloahpaheaddji juohke jagi, muhto oahppan sámegieloahpaheaddjit eai oza Hámmárfestii. Eai ge oahpaheaddjit leat beroštan ohcat virgelobi lohkat sámegiela bálkkáin.

Jearahaladettiin muhtin sámi áhku ja ádjá [13] gulaimet ahte sudno mánáidmánáin ledje váttisvuođat oažžut sámegieloahpahusa. 2010 njukčamánu sáddiimet gažaldaga Hámmárfeastta skuvlakantuvrii: «Daltun skuvllas leat váhnemat gáibidan sámegieloahpahusa guovtti oahppái, muhto dušše nubbi lea ožžon dán jagi (Gáiddusoahpahussan hospiteremiin). Maid lea suohkan dahkan ja maid áigu dahkat vai ollašuhttit dáid ohppiid vuoigatvuođa sámegieloahpahussii oahppolága mielde?» Skuvlakantuvrras oaččuimet čuovvovaš vástádusa:
«Veahá váttis ášši - muhto mii dovdat dan oahppijoavkku vuoigatvuođaid ja geahččalit buoremus návccaid mielde addit vuoiggalaš fálaldaga.»
Cuoŋománu gaskamuttus dát oahppi ii lean vel ožžon makkárge fálaldaga.

Ná lei dilli Hámmárfeasttas 2010:s – 100 jagi maŋŋel go suohkanis ledje sámegielat oahppit buot skuvlabiiriin gávpoga olggobeale ja ollu skuvlabiiriin ledje dušše sámegielat oahppit.


[1] Dološ sátnevájas Davvi-Norggas lea: «Ii dárbbaš roggat guhká ovdalgo čázetnjunni ihtá», dehe nuppeláhkái daddjon, hui ollugat geat gohčodit iežaset dáččan, leat sámi sogas.
[2] Peder Harboe: Om Hammerfest sogn med betenkning over Finnmarks befolkning m.m. Hammerfest historielag 1952
[3] Fálesnuori skuvlahistorjá lea gieđahallon Sámi skuvlahistorjá 3. girjjis.
[4] Jacobsen, Ragnvald: Sørøysund lokalhistorie. Sørøysund kommune 1983. s. 160. Girječálli ii namut sitáhta gáldu.
[5] Mii eat leat gávnnahan lea go dán báikkis sámegiel namma.
[6] Hámmárfeastta birassuohkanii ja báhppagildii gulai Fálesnuorri maiddái gitta 1869 rádjái, dalle dat šattai sierra suohkanin. 1869–1920 áigodagas dagai Hámmárfeastta biraseatnamiid suohkan dan mii 1920–92 lei Sállannuori suohkan.
[7] Norgga ruhtaovttadat dalle lei speciedaler mas ledje 120 šillega. Go dat rievddai ruvdnon 1875:s, de biddjui 1 speciedalera árvu 4 ruvdnon.
[8] Loga Henry Minde artihkkala Sámi skuvlahistorjá 1 girjjis.
[9] Su namma lea gálduin moatti hámis, ee. Anthoni Kvalsvig.
[10] Árvosániid bidjan lei dalle juste nuppeláhkái go dál vuođđo-oahpahusas, buoremus lei 1 ja heajumus 6.
[11] Go Meløy dás čállá ahte lei skuvla, de ii dárbbaš leat leamaš skuvlavisti buot dain báikkiin. Muhtun báikkiin dolle johtti oahpaheaddjit skuvlla olbmuid viesuin.
[12] Ragnvald Jacobsen: Sørøysund lokalhistorie. Sørøysund kommune 1983, s. 176
[13] Geahča Mimmi ja Anton Bæivi: – Skuvla lea rivven mis iežamet máhtu, maŋŋil dán girjjis.


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4